Adamzat Jer sharyna biz bilgennen de erte ústemdik etken - ǵalymdar

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Adamzat Jer sharyna aýyl sharýashylyǵy jáne ózge de tásilder arqyly ózgerister engizip, ózge tirshilik ıelerimen salystyrǵanda alǵashqylardyń biri bolyp ústemdikke ıe bolǵany belgili. Al Dúnıejúzilik arheologtar qaýymdastyǵy adamzat ústemdigi buryn biz bilgen ýaqyttan da erte, naqty aıtqanda, 3000 jyl buryn bastalǵan degen sheshim shyǵardy. bul týraly Science jýrnalyna silteme jasap The New York Times basylymy xabarlady.

«Adamdar 3000 jyl buryn ańshylyq, mal baǵý, egin egý, ot jaǵýdy meńgerý sııaqty tásildermen planetany meńgerýge, ıelik etýge talpyna bastady» dep jazady basylym. Avtordyń jazýynsha, b.z.d. 1000 jyly Amerıkada maııa órkenıeti bastaý alyp, Qytaıda Chjoý dınastııasy paıda bolǵanda Jer Sharynyń ózge aımaqtarynda adamdardyń kóbi egin sharýashylyǵymen aınalysa bastaǵan. Zertteý maqalasyn jazǵan avtorlardyń biri, geograf, Baltımor óńiri, Merılend ýnıversıtetiniń ǵalymy, ekolog Erl Ellıs osy aqparattyń negizinde, buryn oılaǵannan 1000 jylǵa deıin erterek adamzat Jer Sharyna ústemdik ete bastaǵanyn dáleldegen. Zertteýge 250 arheolog qatysyp, bul aqparatty rastap otyr.

«Máselen, ıtalııalyq Alpide 3000 jyl buryn egin egý, jerdi óńdeý naqty bolǵan. Egin sharýashylyǵy áli kúnge deıin atalǵan aımaqta bar» deıdi arheologtar.

Basylymnyń jazýynsha, «ótkendi zerttemeı turyp, bolashaqty baǵdarlaý múmkin emes». Sondyqtan arheologtardyń osy jańalyǵy klımat pen jerdi meńgerý salasynda teńdessiz jańalyq bolyp otyr.

Zertteýge qatyspaǵan arheologtyń biri, Vıskonsın ýnıversıtetiniń paleoekology Djon Ýılıams ta maqalaǵa oń baǵasyn berdi. Onyń aıtýynsha, «antropotsen, ıaǵnı, jerdiń ekologııalyq, klımattyq júıesine adamzat tarapynan ózgerister engizý biz oılaǵannan birneshe júzdegen jyl buryn bastalǵan jáne ol aldaǵy ýaqytta jahandyq klımattyq ózgeristerdi boljaýdy jeńildetedi».

Aıta keterligi, bul zertteý - arheologtar jumysynyń bastamasy ǵana, zertteýshiler tyń jańalyqtarǵa qol jetkizetinderine senimdi. Zertteý jalǵasýda.





Сейчас читают
telegram