«Ábilázov túrmede otyrýy tıis» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
Kez kelgen eldiń ekonomıkasy men áleýmettik salasynyń damýy memlekettik bıýdjettiń josparlaný jáne atqarylý sapasyna tikeleı baılanysty. Bul - dáleldeýdi qajet etpeıtin aksıoma. Atalǵan máseleniń ózekti sıpaty, ásirese, turaqsyzdyq pen álemdik daǵdarys salqyny aıqyn sezilip turǵan kezeńde baıqala túsýde. Sondyqtan elimizdiń bıýdjet protsesinde atqarý tártibiniń qalaı saqtalyp jatqany jóninde Parlament Májilisindegi «Nur Otan» HDP fraktsııasy basshysynyń birinshi orynbasary Ergen Doshaev «Egemen Qazaqstan» gazeti arqyly oı bólisken. Halyq qalaýlysy jyl saıyn el bıýdjetinen mıllıardtaǵan qarjynyń ıgerilmeı qalatyndyǵyn synaı kele: «Sondyqtan da bul baǵytta júıeli sharalar qabyldaýdyń kezi jetti dep oılaımyn. Eń aldymen, sheneýnikterdiń bıýdjetti sapasyz josparlaǵany, tolyq atqarmaǵany jáne qarjylyq buzýshylyǵy úshin jaýapkershiligin zańnamalyq turǵydan bekitý qajet. Osy oraıda aıta ketetini, álemniń kóptegen elderinde bıýdjet zańnamasyn buzǵany úshin jaýapkershilikti zańnamalyq turǵydan bekitýdiń ártúrli tájirıbesi bar», - deıdi. Maqala «Memleket qazynasy halyq ıgiligine jumys isteýi tıis» degen taqyryppen berilgen.
«Halyqaralyq qylmysker Ábilázovtiń aıaǵynyń astynda jer janyp jatyr. Búginde ol qazaqstandyq jáne reseılik sot oryndarynan ǵana emes, brıtandyq femıdadan da jasyrynyp júr. Kóptegen qylmystary úshin onyń erte me, kesh pe zań aldynda jaýap berýine týra keledi», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanynda jaryq kórgen «Ábilázov túrmede otyrýy tıis» degen taqyryptaǵy maqalasyna. Basylymnyń atap ótýinshe, 2004-2008 jyldary Ábilázovtiń tek Qazaqstanda ǵana emes, Reseıde de búldirgenderi az emes eken. Máselen, Reseıde oǵan 4 mlrd. dollardyń qarjysyn alaıaqtyqpen jymqyrdy degen aıyp taǵyldy. Buryn onyń aty osy elde júzege asyrylady delingen kóptegen iri de órshil jobalar arqyly belgili-tin. Ókinishke qaraı, osynyń bári Ábilázovtiń aqshany urlap, shetelderdegi óziniń shottaryna aýdarý úshin jasaǵan áreketteri bolyp shyqty.
***
Kúndelikti turmys-tirshilikpen bite qaınasa engen naryq túsinigi rýhanı saladan da alshaq ketken joq. Tipti kez kelgen óner adamy, erekshe talant ıesi óz qabiletin taýar jáne taýar óndirýshi túsinigine tańýǵa ıkemdele bastady. Bireýler buny bıik ónerdiń salmaǵyn túsirý, qaltalynyń qalaýymen qalamyn saıratatyn «bulbulǵa» aınalý dese, endi bir shoǵyr «kitap ta taýar, ol qyrýar qarajat túsirýge tıis óndiriske aınalýy kerek» degen tujyrymǵa toqtaıdy. Damyǵan jáne damýshy elder úshin qalypty, solaı bolýǵa tıis bul qubylysty bizdiń qalamgerler qalaı qabyldap júr? Shyǵarmashylyǵynan týǵan dúnıeni saýdaǵa salýdan góri, qazaqy qalyppen syıǵa tarta salýdy mártebe kóretin bizdiń márt qalamgerlerdiń aıtar ýáj, qup kórer kesimdi sózi qandaı? Sarapshylardyń buǵan qatysty pikiri «Alash aınasy» gazetiniń «Oı-kókpar» aıdarynda «Qalamgerge taýar óndirýshi retinde qaraıtyn kez jetti me?» degen taqyryppen berilgen.
«Alash aınasy» gazetiniń jazýynsha, sońǵy kezderi elimizdegi memlekettik aýrýhana men emhana dárigerleriniń jekemenshik medıtsınalyq mekemelerine aýysyp ketý jaǵdaıy jıileı bastaǵan. Osynyń saldarynan elimizdiń densaýlyq saqtaý júıesinde kadr tapshylyǵy ózekti máselege aınalyp otyr. Bir ǵana Astana qalasyn mysalǵa alatyn bolsaq, Májilis depýtaty Nadejda Petýhova bıylǵy jyldyń qańtar men qyrkúıek aılarynda elordanyń densaýlyq saqtaý basqarmasyna qarasty medıtsına uıymdarynan 1292 medqyzmetker jekemenshik medıtsınalyq uıymdarǵa aýysyp ketkenin málimdedi. Onyń 550-i dárigerler eken. Bul kórsetkish ótken jylmen salystyrǵanda aıtarlyqtaı kóp ekeni de baıqalyp otyr. Al aýyldaǵy jaǵdaıdy aıtýǵa aýyz barmaıdy. Aıta keter jaıt, bilikti medıtsına qyzmetkerleriniń jekemenshik medıtsınalyq ortalyqtarǵa ketýi, memlekettik emhanalar men aýrýhanalarda maman tapshylyǵynyń týyndaýyna, halyqty jekemenshik, aqyly medıtsınalyq ortalyqtarǵa júginýge májbúr etip otyr. Maqala taqyryby - «Jekemenshikke jetken dárigerdiń memlekettik emhanaǵa jetpeı turýynyń syry nede?».
***
«Májilis depýtaty Aldan Smaıyl otandyq qymyz óndirýshilerdi qoldaý memlekettik baǵdarlamasyn usynady», - dep jazady «Vremıa» «Kýmys dobroı nadejdy» degen taqyryppen basylǵan maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, halyq qalaýlysy atalǵan sýsynnyń óndirisin durys jolǵa qoıýǵa bel sheshe kirisýge tas-túıin daıyn otyr. Depýtattyń alǵa tartqan derekterine qaraǵanda, Reseıge qarasty Saha Respýblıkasynda qymyz týraly zań bar bolsa, Germanııada 50 qymyz fermasy óz jumystaryn jandandyryp otyr. Osy rette A.Smaıyl elimizde de qymyz týraly zańdy qabyldaýdy usynýda.
***
«Kazahstanskaıa pravda» gazetiniń jazýynsha, QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty Aıqyn Qońyrov Ulttyq bank tóraǵasyna Qazaqstannyń zeınetaqy júıesine daǵdarystyń qaýip tóndirip turǵandyǵyn eskertedi. Ol óz depýtattyq saýalynda elimizdiń zeınetaqy qorlarynda shamamen 3 trln. teńgege jýyq zeınetaqy aýdarymdary jatqandyǵyn ári ol tıimsiz basqarylatyndyǵyn, sonyń saldarynan azamattardyń jınaǵan aqshasyn ınflıatsııa «jep» jatqandyǵyn aıtady. Maqala «Predsedatelıý Natsıonalnogo banka: Chto v pensıı tebe moeı...» degen taqyryppen berilgen.
