Ábdijámil Nurpeıisov jıi keletin Araldaǵy ádebıet úıiniń tynys-tirshiligi qalaı
QYZYLORDA. KAZINFORM - Qazaqtyń qabyrǵaly qalamgeri Ábdijámil Nurpeıisovti jerlesteri árdaıym maqtan tutady. Aıdyndy Araldyń tolqyny terbelgen jaǵalaýynda dúnıege kelgen jazýshy qalamynan týǵan shyǵarmalarynda teńizdi ólkeniń ómiri men tynysy kórinis taýyp, jalpaq jurtqa áıgili boldy.
Kóziniń tirisinde týǵan topyraqqa jıi kelip turatyn belgili jazýshy árdaıym jerlesterimen jıi júzdesetin edi. Sol júzdesýdiń barlyǵy kóziniń tirisinde Aral qalalyq tarıhı mýzeıiniń janyndaǵy Ádebıet úıinde ótkizildi. Búginde bul oryn araldyq aǵaıynnyń qurmet tutatyn, árbir jádigerin qyzyǵa tamashalaıtyn kórnekti shyǵarmashylyq ordasyna aınalyp úlgerdi.
Kazinform tilshisi Ádebıet úıiniń búgingi tynys-tirshiligimen tanysyp, onyń jumysyna zer salyp kórgen edi.
«Sońǵy paryz» keıipkerlerine eskertkish
Ádebıet úıine kelgen adam aldymen ǵımarat aldyndaǵy «Sońǵy paryz» romanynyń keıipkerleri – Jádiger men Bákızat beınelengen sımvolıkalyq belgimen tanysa alady. Kezinde atalǵan belginiń ashylýyna belgili jazýshy óziniń otbasysymen kelip qatysty. Qoladan quıylǵan tartymdy dúnıeniń bıiktigi 2,5 metrdi qurasa, eni 3,6 metrdi shamalaıdy. Ol aqtaýlyq músinshi Kósher Baıǵazıevtiń qolynan shyqqan.
– Bul romandaǵy oqıǵalar barysy negizinen Bákızat, Ázim jáne Jádiger atty úsh keıipkerdiń arasynda órbıdi. Onda sol kezeńdegi zamannyń tynys-tirshiligi, ekologııalyq problemalar, qoǵamnyń moraldyq jaǵdaıy beınelengen. Sondaı-aq sol ýaqyttaǵy azamattardyń ar-ojdan men azamattyq mindetteri aldyndaǵy jaýapkershiligi shyǵarmanyń ózegine aınalǵan. Avtor oqıǵany jazý barysynda adamdar arasyndaǵy eki túrli kózqarasty nazarǵa alyp, ótkir ekologııalyq problemalardy meńzeıdi. Aral teńiziniń tartylýy jaıynda tilge tıek etedi. Roman áıgili «Qan men ter» trılogııasyna uqsaıtyn áleýmettik-psıhologııalyq shyǵarma retinde baǵalanady. Jalpy, Ábdijámil Nurpeıisovtiń elge belgili «Qan men ter», «Sońǵy paryz», «Kýrlıandııa» shyǵarmalarymen qalyń oqyrmanǵa keńinen tanyldy, – deıdi jergilikti qalamger Jumabaı Jaqyp.
Ábdijámil Kárimuly Nurpeıisov 1924 jyly 22 qazanda Qyzylorda oblysy, Aral aýdanynyń Qulandy eldi mekenine qarasty Úshkóń aýylynda dúnıege kelgen. 1956 jyly M. Gorkıı atyndaǵy Ádebıet ınstıtýtyn bitirgen. 1962-1964 jyldary «Juldyz» jýrnalynyń bas redaktory boldy. Halyqaralyq Qazaq PEN klýbynyń prezıdenti qyzmetin atqardy.
1941-1945 jyldardaǵy ekinshi dúnıejúzilik soǵysqa qatysyp, Ońtústik jáne Prıbaltıka maıdanynda, Lýgansk túbinde mınomet rotasynda saıası qyzmetker boldy. Keıin Baltyq mańynda Kýrlıandııa platsdarmyndaǵy shaıqastarǵa qatysqan. Atalǵan soǵys jóninde qalam terbegen «Kýrlıandııa» romany 1950 jyly baspa júzin kórse, 1958 jyly tolyqtyrylyp qaıtadan jaryqqa shyqty. Al «Qan men ter» trılogııasy «Ymyrt», «Sergeldeń», «Kúıreý» degen ataýmen úsh kitap bolyp, ártúrli jyldarda qalyń kópshilikke jol tartty. Al «Seń» atty shyǵarmasy 1983 jyly eldiń izdep júrip oqıtyn shyǵarmasyna aınaldy.
Qarymdy qalamgerge qurmet
Ábdijámil Nurpeıisov qaı shyǵarmasynda da óziniń eńbekqorlyǵy, jaýapkershiligi, izdenimpazdyǵymen erekshelendi. Sondyqtan qalyń jurtshylyq qarymdy qalamgerdiń shyǵarmashylyq dúnıesine joǵary baǵasyn berdi.
– Ábdijámil Nurpeıisov 1974 jyly KSRO Memlekettik syılyǵynyń laýreaty atansa, 2001 jyly Máskeýdegi Halyqaralyq Ádebı qordyń «Za chest ı dostoınstvo», 2003 jyly Halyqaralyq M.Sholohov atyndaǵy syılyqtardyń laýreaty atandy. Oǵan qosa «Qyzyl Juldyz», «Eńbek Qyzyl Tý», «Qurmet belgisi», «Halyqtar dostyǵy», «Otan» orden-medalimen marapattalǵan. 1985 jyly ol kisi Qazaq KSR Halyq jazýshysy qurmetti ataǵna laıyq dep tanyldy. 2019 jyly 22 qazanda jazýshynyń 95 jasqa tolǵan mereıtoıyna oraı QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev Á. Nurpeıisovke «Qazaqstannyń Eńbek Eri» ataǵyn berdi. Sol jyly «Qazyǵurt» baspasynan qalamgerdiń jeti tomdyq shyǵarmalar jınaǵy jaryq kórdi, – deıdi Aral qalalyq tarıhı mýzeıiniń meńgerýshisi Botagóz Sarbasova.
Aıta ketsek, 1978 jyly Ázirbaıjan Mámbetov pen ıÝrıı Mastıýgın Ábdijámil Nurpeıisovtiń «Qan men ter» romanynyń jelisi boıynsha eki bólimnen turatyn kıno túsirdi. Fılm 1979 jyly Máskeýde ótken KSRO-nyń «Altyn medalin» jáne Ashhabad qalasyndaǵy ótken kınofestıvalde «Eń úzdik tarıhı-revolıýtsııalyq fılm» nomınatsııasy boıynsha birinshi júldege laıyq dep tabyldy.
Ótkenniń óshpes ónegesi
Aral qalalyq tarıhı mýzeıi janyndaǵy Ádebıet úıi aýdan ákiminiń 2014 jylǵy 24 qarashadaǵy № 494 qaýlysymen qurylǵan. Onda Halyq jazýshysy Ábdijámil Kárimuly Nurpeıisovtiń baılanysty jádigerlerdi zerdeleýge mán berilgen. Mýzeı qalamgerdiń jazba eskertkishterin jańǵyrtý jáne jınaqtaý maqsatynda jasaqtalǵan. Bir qabatty ǵımaratta ornalasqan mýzeı qorynda jazýshynyń ár jyldary basylyp shyqqan kitaptary, shet tilderine aýdarylǵan shyǵarmalary, qoljazbalary, fotosýretteri, baspasóz betterine jarııalanǵan maqalalary, kózi tirisinde tutynǵan zattary bar.
– Bıyl ashylǵanyna on jylǵa jýyqtaǵan Ádebıet úıi shyǵarmashylyq adamdary men jergilikti halyqtyń jıi keletin ornyna aınaldy. Jazýshynyń ózi kózi tirisinde munda at basyn buryp, jerlesterimen júzdeskendi jany qalaıtynyn kózimiz kórdi. Búginde kelýshiler munda qundy jádigerlerge qyzyǵýshylyq bildiredi. Árbir dúnıeniń shyǵý tarıhyna nazar aýdarady. Óziniń ómir jolynda qalamymen Araldyń adamdaryn, tarıhyn, ómirin, balyqshylar tirshiligin sheber beınelep, eldiń júreginen oryn aldy. Bul árbir qalamgerge buıyra bermeıtin baq dep bilemin. Týǵan jerdi, qasıetti mekendi súıip ótken jazýshynyń shyǵarmalary sondaı súıispenshilikten jazylǵan dep oılaımyn, – deıdi Botagóz Sarbasova.
Qazir bul orynda túrli ádebı jáne mádenı sharalary jıi ótkiziledi. Oǵan qatysýshy jas urpaq Ábdijámil Nurpeıisovtiń shyǵarmalarymen etene tanysyp, qalamger tutynǵan buıymdarǵa qyzyǵýshylyǵyn bildirip jatady.
– Taǵy bir aıta keterligi, 2008 jyly 14 qarasha kúni Aqtóbe qalasynda «Qan men ter» trılogııasynyń keıipkerlerine arnalǵan eskertkish ashyldy. Bul – elimizdegi ádebı týyndy keıipkerlerine arnap jasalǵan alǵashqy týyndy. Eskertkish Aqtóbe oblystyq Saqtaǵan Báıishev atyndaǵy kitaphananyń aldynda ornalastyrylǵan. Músindik kopozıtsııada Belaran aralyndaǵy romannyń negizgi jeti keıipkeri jáne ıt músindelgen. Odan keıin 2014 jyly Ádebıet úıiniń aldyndaǵy «Sońǵy paryz» romanynyń keıipkerlerine qoıylǵan belgi eldiń ıgiligine aınaldy. Aıta ketsek, Ádebıet úıinde jazýshynyń ózi tutynǵan kózildirigi, portfeli, temir kúntizbesi, qalamsap jıyntyǵy. bas kıimi, kostıým-shalbary jáne jeıdesi tamashalaýǵa kelgen azamattardyń qyzyǵýshylyǵyn týǵyzady. Jyl basynda mekemeniń jyldyq jospary bekitildi. Atalǵan is-shara josparyna sáıkes «Ǵasyr jasaǵan ǵajap ǵumyr», «Teńizdeı tolqyǵan qalamger» atty jazýshynyń ómirin, shyǵarmashylyǵyn nasıhattaý maqsatynda jyljymaly kórmeler uıymdastyryldy. Búgin, 22 qazanda Halyq jazýshysy Ábdijámil Nurpeıisovtiń týǵanyna 100 jyl tolýyna oraı «Álem ádebıetiniń abyzy» atty aqyn-jazýshylarmen kezdesý keshi josparlanýda, – dedi B. Sarbasova.
