«Abaı: tarıh jáne qazirgi zaman» halyqaralyq konferentsııa ótti
Onlaın-konferentsııa uly aqynnyń 175 jyldyq mereıtoıyna jáne 10 tamyz «Abaı kúnine» oraılastyrylǵan.
Ǵylymı konferentsııaǵa QHA Tóraǵasynyń orynbasary – Hatshylyq meńgerýshisi J.Q.Túımebaev, Qoldanbaly etnosaıası zertteýler ınstıtýtynyń dırektory T.B.Qalıev, Qazaqstan halqy Assambleıanyń Ǵylymı-sarapshylyq keńesiniń tóraıymy, áleýmettaný ǵylymynyń doktory A.K.Sádýaqasova, sondaı-aq Túrkııa, Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Ázerbaıjan memleketterinen abaıtanýshy-ǵalymdar men tarıhshylar, QHA Ǵylymı-sarapshylyq keńesiniń músheleri jáne zııaly qaýym ókilderi qatysty.
Assambleıa Tóraǵasynyń orynbasary – Hatshylyq meńgerýshisi Janseıit Túımebaev Úkimet qaýlysymen belgilengen jańa mereke «Abaı kúnimen» quttyqtaı otyryp, jańa merekeniń mańyzdylyǵy men aqyn muralarynyń qoǵamdyq kelisim men etnosaralyq turaqtylyqty nyǵaıtýdaǵy róline toqtaldy.
«Búgin biz qazaq halqynyń uly perzenti jáne jahandyq aýqymdaǵy tulǵa – Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyǵyn atap ótýdemiz.
Uly aqyn oıshyl, fılosof, aǵartýshy, tarıhshy, aýdarmashy, kompozıtor, qoǵam qaıratkeri retinde Qazaqstan tarıhynda jáne álem halyqtarynyń jadynda máńgilik saqtalady.
Tuńǵysh Prezıdentimiz – Elbasy Nursultan Nazarbaev óziniń «Abaı týraly sózinde» aıtqanyndaı, «Abaı – álemdik tatýlyq pen yntymaqqa óz úlesin kosatyn rýhanı mámileger ári gýmanıst».
Rasynda, Abaı – álemniń birligin, Shyǵys pen Batystyń tatýlyǵyn kóksegen, HH ǵasyrdyń basyndaǵy qoǵamdyq-saıası oıdyń damýyna yqpal etken bıik tulǵa. Onyń aty men oı-tolǵamdary qazaq halqynyń ǵana emes, búkil adamzattyń ıgiligine aınaldy. Sondyqtan Úkimet qaýlysymen 10 tamyz kúni – «Abaı kúni» bolyp bekitildi.
Bul kún – tek qana tulǵany eske alý kúni emes, bul kún adamzattyq oı men rýhanııatynyń, óner men ádebıetiniń, birlik pen yntymaqtyń jáne dostyq pen baýyrmaldyqtyń kúni bolyp atalady», - dedi.
Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaev 1995 jyly Birikken Ulttar Uıymynyń ıÝNESKO baǵdarlamasy aıasynda ótkizilgen aqynnyń 150 jyldyq toıynda «Abaı jylyn ótkizgen jaqsy. Abaı jyryn jattaǵan durys. Al onyń tereń oıy men pikiri tek aıta júrer áńgime bolmaı, kúnbe-kúngi tirligimizge bir kirpish bop qalanyp jatatyn naqty iske aınalsa, tipten quba-qup. Ol úıretken taǵylym men ol kóksegen murattardy shyn qasterleı bilgenimizdiń, ádilet pen abzaldyq ustazy aldyndaǵy perzenttik qaryzymyzdy tereń túsinip, óteı alǵandyǵymyzdyń birden-bir belgisi de osy bolyp tabylady» degen edi.
«Elbasy abaıtaný ilimine memlekettik deńgeıde mán berip, tyń kózqarastar men jańa paıymdaǵy parasatty pikirler legine jol ashyp berdi. Memleket basshysy bul úrdisti ári qaraı jarasymdy túrde jalǵastyryp áketti. Uly aqyn, hakim Abaıdyń týǵanyna 175 jyl tolýyna oraı «Egemen Qazaqstan» gazetinde jarııalanǵan maqalasynda Prezıdentimiz: «... ıntellektýaldy ult qalyptastyrý ıdeıasy Abaıdan bastaý aldy deýge bolady. Uly oıshyl ár sózimen ulttyń órisin ósirýdi kózdedi. Sondyqtan Abaıdy tereń tanýǵa basa mán bergenimiz jón» dep ulaǵatty paıym jasady.
Abaı shyǵarmashylyǵy arqyly halyqtyń óz taǵdyryn qolyna alý úshin ar-namysyn oıatyp, jigerin janýǵa, azamattyq belsendiligin arttyryp, ózin shyńdaýǵa shaqyrdy.
Dál osy kúrdeli ýaqytta bizder Abaıdyń ómirlik fılosofııasynyń memleket tarapynan kórsetilgen áleýmettik qoldaýdyń teńdessiz sharalaryna, zor adamgershilik ımpýlsine aınalǵanyn kórip otyrmyz.
Uly oıshyldyń «Adamzattyń bárin súı baýyrym dep» degen qaǵıdaly sózi osyndaı qıyn-qystaý kezeńde erlik jasaǵan myńdaǵan azamattarymyzdyń boıtumaryna aınaldy.
