«Abaı murasy – tárbıeniń qaınar kózi» vırtýal kórmesi ashyldy
Elbasynyń jeke arhıvi, kitaphanasy men mýzeıiniń qor materıaldarynan jasaqtalǵan kórme fılosofııa, ádebıet, poezııa, mýzyka salalarymen ushtasqan kemeńgerdiń mırasynan syr shertedi.
Kórme materıaldarynyń qatarynaa kirgen Elbasy N.Á. Nazarbaevtyń halyq aldynda sóılegen sózderine qarap-aq qazaq halqynyń tarıhı sanasy men mádenı murasyn jańǵyrtýdaǵy Abaı murasynyń mańyzyn ańǵarýǵa bolady. Tuńǵysh Prezıdenttiń ár baıandamasy qazaq ádebıetiniń irgetasyn qalaǵan oıshyldyń shyǵarmashylyǵyna taldaý jasaıtyndyqtan, ǵylymı zertteýge tatıdy.
Jahannyń mádenı-gýmanıtarlyq keńistiginde Qazaqstannyń beınesi men memlekettik, ulttyq biregeıligi Elbasynyń el shekarasynan tys Abaı murasyn júıeli nasıhattaýymen tuspa-tus qalyptasty. Aqyn mırasyn álemge pash etý jolynda ıÝNESKO tarapynan 1995 jyl «Abaı jyly» dep jarııalandy.
1995 jylǵy 9 tamyzda Abaı Qunanbaıulynyń 150 jyldyǵyna oraı Almatyda ótken saltanatty jıynda Elbasy bylaı dedi:
«Abaı jylyn ótkizgen jaqsy. Abaı jyryn jattaǵan durys. Al onyń tereń oıy men pikiri tek aıta júrer áńgime bolmaı, kúnbe-kúngi tirligimizge bir kirpish bop qalanyp jatatyn naqty iske aınalsa, tipten quba-qup. Ol úıretken taǵylym men ol kóksegen murattardy shyn qasterleı bilgenimizdiń, ádilet pen abzaldyq ustazy aldyndaǵy perzenttik qaryzymyzdy tereń túsinip, óteı alǵandyǵymyzdyń birden-bir belgisi de osy...»
Uly oıshyldyń esimi men murasyn saqtaý jolynda jasalǵan bul jumystardyń arqasynda qazaq halqy da, jer-jahan órkenıeti de Abaı álemin ashyp, aqyn shyǵarmashylyǵynyń tereń mánimen tanysa aldy.
Danagóı aǵartýshy sheteldik klassıkterdiń qalamynan tamǵan týyndylardy aýdarý arqyly jerlesterin álem mádenıetimen tanystyrdy. Búginde HHІ ǵasyrdyń ókilderi Abaıdy adamzatqa ortaq qundylyqtardyń tutqasy dep qabyldaıdy.
Olardyń túsinigindegi Abaı – qyrǵı qabaqtan azat beıbitshil ustanymdardyń úlgisi, Elbasy bastamalarynyń negizine alynǵan abyroıdyń tuǵyry. Muny beıneleıtin atalmysh kórme Abaı murasynyń halyq qazynasy ekenin dáıekteıdi.
Qoǵamnyń rýhanı tiregine aınalǵan oıshyldyń mırasy qundylyqtar sabaqtastyǵyn saqtap qala bermek.
«Abaı murasy – tárbıeniń qaınar kózi» beınekórmesin Elbasy kitaphanasynyń resmı saıtyndaǵy «Vırtýaldy kórmeler» bóliminen tabýǵa bolady.
