7-20-25: Jańa baǵdarlamanyń qarqyny qalaı
Ulttyq banktiń málimetine sáıkes, shilde aıynda «7-20-25» baǵdarlamasyna qatysyp jatqan barlyq bankter 4,8 mlrd teńgeniń ıpotekasyn maquldaǵan eken. Al osy aıdyń alǵashqy onkúndik kórsetkishi ótken aıdyń kórsetkishin orap ketipti. Respýblıka boıynsha 4,9 mlrd teńgeniń zaemdardy maquldandy. Osylaısha, 40 kúnniń ishinde bankter 9,8 mlrd teńgeniń nesıelerin qarjylandyrýǵa kelisti. Alaıda berilgen ıpotekanyń somasy odan úsh ese az bolyp tur. Ulttyq bank tóraǵasynyń orynbasary Oleg Smolıakovtyń sózine sensek, halyqqa 3,6 mlrd teńgeniń nesıesi taratyldy. Demek, dál osy aqshaǵa adamdar páter satyp alyp, baspanaly boldy. «Baspana» ıpotekalyq uıymynyń aqparaty boıynsha baǵdarlama arqyly jurtshylyq alyp jatqan úılerdiń ortasha quny 14 mıllıon 68 myń teńgeni quraıdy. Endi, 3,6 mlrd teńgeni bir páterdiń ortasha baǵasyna bólsek, «7-20-25» baǵdarlamasy aıasynda baspanaly bolǵandardyń sanyn shyǵarýǵa bolady. Ol - shamamen 250 adam. Bul degenimiz, 40 kúnniń ishinde respýblıka boıynsha 250 adam 7 protsenttik ıpotekany aldy degen sóz. Osy qarqyn saqtalsa bir jylda 2 250 adam baspanaly bola alady. Al respýblıka boıynsha úıdiń kezeginde 1,3 mln adam tur. Árıne, olardyń barlyǵy «7-20-25» baǵdarlamasyna qatyspaıdy. Bireýler jer alyp, úı salady. Endi bireýler arendalyq úıge kiredi. Turǵyn úı jınaqpen alatyndar az emes. Degenmen, jańa baǵdarlamaǵa 200 000 myń adam qatysqan kúnniń ózinde qazirgi qarqynmen barlyǵyn baspanamen qamtamasyz etýge baqandaı 100 jyl ketedi. Demek, «7-20-25»-ti údete túsý kerek-aq.
Negizi, osyndaı baǵdarlama arqyly baspanaly bolýǵa halyq tarapynan suranys bar. Biraq sarapshylardyń sózinen baıqasaq, usynys, ıaǵnı bos qalǵan páterlerdiń sany azdaý bolyp tur. Sebebi Qazaqstanda úılerdiń basym bóligi qurylys jumystary barysynda-aq satylymǵa túsip ketedi. Al «7-20-25» baǵdarlamasy tek 100 protsent daıyn baspananyń qujattaryn ǵana qabyldaıdy. Osyny eskersek, qazirgi kúni 7 protsentpen ıpoteka alýshylarǵa usynylyp otyrǵan baspananyń basym bóligi jańa turǵyn úı keshenindegi «qaldyq páterler», ıaǵnı satylmaı qalǵan páterler degenge týra keledi. Muny osy qurylys naryǵyndaǵy mamandardyń sózinen de ańǵardyq. Qazaqstan Qurylysshylary odaǵynyń tóraǵasy Talǵat Erǵalıevtiń aıtýynsha, jańadan salynatyn turǵyn úıdegi páterlerdiń 90 protsenti birden qurylystyń qazyǵy qaǵyla bastaǵannan-aq satylady. Al turǵyn úıdi eksplýatatsııaǵa bergennen keıin, olardyń saýdasynda baspanalardyń 5-10 protsenti ǵana qalady. «Negizi, ol úılerdi de saýdalasyp satyp jiberýge bolady. Óıtkeni qurylys kompanııalaryna daıyn páterlerdi aqshasy bar adamdarǵa satyp jibergen tıimdi ǵoı. Áıtpese, qosymsha kelisimsharttardy rásimdeý kerek. Birneshe bankpen jumys jasaý qajet. Bunyń barlyǵy - artyq jumys», - deıdi T.Erǵalıev.
Onyń oıynsha, búgingi jaǵdaıǵa sáıkes, jańa páterler naryǵynda suranys usynystan basym bolyp qala berse, osy sanattaǵy jyljymaıtyn múliktiń baǵasy kóteriledi. Bul - naryq zańy. Ulttyq banktiń esebine sensek, jańa baǵdarlamaǵa suranys jaqsy bolyp tur. 40 kúnniń ishinde 3,6 mlrd teńgeniń ıpotekasy berilse, barlyq ótinishterdiń jalpy somasy 15 mlrd teńgeden asyp otyr. Demek, qalǵan adamdarǵa basqa turǵyn úılerdiń paıdalanýǵa berilgenin kútýge týra keledi. Alaıda, sol úıler eksplýatatsııaǵa berilgennen keıin bos páterler qala ma? Óıtkeni, joǵaryda qurylysshy da rastaǵandaı, úılerdiń basym bóligi qurylys kezinde satylymǵa túsedi, keıin qujattary tolyq daıyn bolǵanda, kóbinese «qaldyq páterler» satylady. Ony da eskerý kerek.
Al rıeltorlardyń birikken qaýymdastyǵy jyljymaıtyn múlik naryǵynda eshqandaı ózgeristerdiń baıqalmaǵanyn aıtady. «Búginde jańa baǵdarlama iske qosylsa da, baǵa jaǵynan eshqandaı ózgeris joq. Sebebi atalǵan baǵdarlama aıasynda satylyp jatqan páterlerdiń sany kóp emes. Basynda «7-20-25» baǵdarlamasy qurylys salasyna úlken serpin beredi dep edi. Olaı bolǵan joq», - deıdi uıym basshysy Nına Lýkıanenko.
Endigi másele sarapshylar kóterip júrgendeı, jańa baǵdarlamanyń sharttaryn ekinshi deńgeıli naryqtaǵy baspanalarǵa da taratý qajet. Sonda qurylys salasy qazirgige qaraǵanda birshama jandana túsetin edi. Sebebi úıi barlar úıi joqtarǵa páterin satady da, ózderi jańa turǵyn úılerden baspana alýǵa kirisedi. Sóıtip, bireýler eski bolsa da, alǵashqy úıine kirse, endi bireýler óz jaǵdaıyn jaqsarta alady. Bul óz kezeginde qurylys salasynyń jandanýyna septigin tıgizedi. Máselen, bireýler úshin bir bólmeli úıdi satyp jiberip, eki bólmeli úıdi alýǵa múmkindik bar. Sonda ekinshi naryqtaǵy bir bólmeli páterge «7-20-25»-tiń qatysýshysy kiredi, al ony satqan adam naryqqa qarajatyn salyp, basqa baspana alýǵa tyrysady.
Aıta keterligi, Ulttyq bank te jańa baǵdarlamanyń sharttaryn ekinshi deńgeıli baspanaǵa engizse, úıi barlardyń utatynyn jaqsy túsinetinin ańǵartady. Sol sebepti atalǵan naryqqa qatysty sharttar basqasha bolady dep otyr. Bank tóraǵasynyń orynbasary Oleg Smolıakovtyń aıtýynsha, kúzge qaraı ekinshi deńgeıli baspanaǵa qatysty talaptar ázirlenedi. Eski úılerdiń ıpotekasy boıynsha alǵashqy jarna 20 protsentten joǵary, al jyldyq mólsherlemesi naryqtyq talaptarǵa jaqyn bolýy ábden múmkin. Biraq bankterdiń qazirgi 14-15 protsentinen tómen bolady. Ol da durys shyǵar.
Sonymen, «7-20-25» baǵdarlamasy jańa páterler naryǵyn ázirshe jandandyra almaı otyr. Sebebi baspananyń basym bóligi úı daıyn bolmaı jatqanda satylyp ketedi. Al jańa baǵdarlamamen bankten ıpoteka alý úshin daıyn úıdiń qujattary bolýy shart. Óıtkeni sol páterdiń ózi kepildikke alynady. Basqa jyljymaıtyn múlikti kepildikke almaıdy. Endigi kezekte ıpotekalyq baǵdarlamanyń sharttaryn ekinshi deńgeıli baspanaǵa engizse, halyqtyń ekinshi naryqtan bolsa da úı alyp, baspanaly bolatyn múmkindigi týatyn edi. Alaıda ondaıda jańa baǵdarlama óziniń «áleýmettik bastama» degen mártebesinen aıyrylyp qalýy múmkin. Óıtkeni bul jerde qalaı degenmen, aldymen úıi barlardyń jaǵdaıy jaqsarady. Endi, ne isteý kerek? Bul rette ıpoteka alýshylardy turǵyn úıdiń qurylysy jańadan bastalǵanda páterge ıelený múmkindikterin qarastyrý oryndy tárizdi. Bálkim, «7-20-25» baǵdarlamasy boıynsha páter alatyndarǵa jeńildik jasap, bas kezinde týǵan-týystarynyń, ıa bolmasa, jora-joldastardyń baspanasyn kepildikke qoıýǵa ruqsat bergen durys bolar. Sonda qatysýshylar ıpotekany jyldam rásimdep, jańa nysandaǵy páterdi qurylys jumystary bitpeı jatyp, tańdaı alatyn edi. Artynan qolǵa qujattardy tolyq alǵannan keıin kepildikte turǵan úıdi jańa pátermen almastyra salýǵa da bolady. Negizi, keıbir bankterde ondaı sharttar bar. Biraq onyń barlyǵy «7-20-25»-ke qatysty bolmaı otyr. Jańa baǵdarlama bes áleýmettik bastama aıasynda kóterilgennen keıin dál sondaı sharttar bolýy kerek tárizdi...