6 shilde. QazAqparat kúntizbesi
Qazaqstan Respýblıkasynyń astanasy kúni
2008 jyldyń 25 maýsymynda Parlament Májilisiniń bastamasymen «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy merekeler týraly» QR Zańyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» QR Zańyna sáıkes memlekettik mereke bolyp bekitildi. Memlekettik deńgeıde 2009 jyldan beri toılana bastady. Astana kúni – qazaq halqy úshin asa mańyzdy tarıhı-mádenı mánge ıe, sondaı-aq, táýelsiz Qazaqstan jetistiginiń bir nyshany bolyp sanalady.
Qazaqstannyń desanttyq-shabýyldaý áskerleri kúni
Prezıdent Jarlyǵymen desanttyq-shabýyldaý áskerleriniń kúni 2000 jyly belgilendi. El Prezıdentiniń Jarlyǵymen Qazaqstan Respýblıkasynyń Qarýly Kúshterinde Utqyr kúshteri quryldy. Ol 2017 jyly zamanaýı qurylymǵa ıe bolyp, Desanttyq-shabýyldaý áskerlerine aınaldy.
Búkilálemdik súıisý kúni
Atalǵan mereke alǵash ret Ulybrıtanııada HІH ǵasyrda beıresmı atalyp ótti. Qazirgi tańda dúnıejúzine keń taraǵan.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1992 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Keńesi Tóralqasynyń «Oral, Tselınograd, Shymkent oblystarynyń jáne Tselınograd qalalarynyń tarıhı ataýlaryn qalpyna keltirý týraly» qaýlysy qabyldandy. Soǵan sáıkes, atalǵan ataýlar Batys-Qazaqstan, Aqmola, Shymkent (qazirgi Túrkistan obl.) oblystary jáne Aqmola qalasy (qazirgi Astana qalasy) bolyp ózgerdi.
1994 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Keńesi Prezıdenttiń el astanasyn Almatydan Astanaǵa kóshirý jónindegi usynysyn maquldaý jóninde qaýly qabyldady. Arada tórt jyl ótkennen keıin Qazaqstan Respýblıkasynyń tuńǵysh astanasynyń tusaýkeseri bolyp ótti.
1994 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Jarlyǵymen aqyn Muzafar Álimbaevqa «Qazaqstannyń halyq jazýshysy», akter Dosqan Joljaqsynovqa jáne kınooperator Eskendir Tynyshbaevqa «Qazaqstannyń halyq ártisi» qurmetti ataqtary berildi.
1995 jyly Ózbekstanda Abaı kúnderi ótti.
1997 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti N.Á. Nazarbaev atymen atalǵan juldyz Shveıtsarııadaǵy Halyqaralyq juldyzdardy tirkeý jınaǵyna tirkeldi jáne AQSh Astronomııalyq jınaǵyna engizildi.
2005 jyly elordanyń «Sınema Sıtı» kınoteatrynda qazaq kınoprokaty tarıhyndaǵy eń iri joba – «Kóshpendiler» fılminiń tusaýkeseri boldy. Kınematografısterdiń aıtýynsha, Qazaqstannyń «Ǵasyr jobasy» atalǵan kınotýyndy úshin 34 mln AQSh dollary jumsaldy.
XVIII ǵasyrdaǵy qazaq pen jońǵar arasyndaǵy shaıqasty ózek etken fılmniń máni men mazmuny jáne onyń ultymyz tarıhyndaǵy orny erekshe. Túsirilimge 25 elden mamandar shaqyrtyldy. Túsirý tobynyń quramynda 350 adam jumys istedi, onyń 160-y – shetel azamaty. Arnaıy fılm úshin soǵysqa jaramsyz 13 myń qarý-jaraq, jońǵarlar men qazaqtarǵa 15 myń shatyr, ulttyq kıimder jáne turmystyq zattar daıyndaldy. Fılm rejısseri – Talǵat Temenov. «Kóshpendilerde» qazaq kınomatografııa salasynyń ańyzǵa aınalǵan akterlerinen basqa, Gollıvýd juldyzdary Mark Dakaskos, Djeıson Skott Lı, Erık Norrıs túsken.
2009 jyly «Atameken» memorıaldy kesheniniń aýmaǵy Memlekettik rámizder alańy bolyp ózgertildi.
2010 jyly elorda kúnine oraı, astanada «Han Shatyr» saýda oıyn-saýyq kesheni saltanatty túrde ashyldy. Ortalyqtyń ashylý saltanatyna Qazaqstan, Armenııa, Reseı, Tájikstan, Túrkııa, Ýkraına prezıdentteri qatysty.
«Han Shatyr» - qazirgi zamanǵy eń batyl jáne sáýletkerlik ári ınjenerlik jetistikterdi jalǵastyrǵan biregeı keshen. Ǵımarat shatyr ispettes túrdegi álemdegi ekinshi, al Ortalyq Azııadaǵy eń úlken jalǵyz keshen. «Han Shatyry» biregeı kesheni jeti qabattan turady. Onyń bıiktigi – 102 metr, jalpy aýmaǵy – 127 myń sharshy metr. «Han Shatyrdy» jobalaý barysynda qazaqtyń salt-dástúrimen baılanysty qundylyqtar basty nazarǵa alynǵan. Máselen, qazaqtyń kıiz úı jobasy – ǵımarattyń negizgi elementi. Sondyqtan, ortalyqtyń qurylymy álemniń birde-bir memleketinde joq.
2012 jyly astanada jańa «Áziret Sultan» meshiti ashyldy. Jalpy aýmaǵy 17 myń 700 sharshymetrdi quraıtyn bul meshit, qazaqstandaǵy eń úlken meshit sanaldy. Meshittiń negizgi kúmbeziniń bıiktigi 51 metr al dıametri 28,1 metrdi quraıdy. Budan bólek, shaǵyn 8 kúmbezdiń bıiktigi 7,6 metr, dıametri 10,45 metr qurasa, vestıbıýlindegi kúmbez dıametri 15,2 metrge jetedi. Bıiktigi 77 metr bolatyn 4 munarasy da bar. Meshittiń sáýletine klassıkalyq ıslam úlgisi men dástúrli qazaq oıýlary, dekoratıv elementteri qoldanylǵan.
2014 jyly Aqtóbede Sáńkibaı batyrdyń qurmetine jańa saıabaq pen eskertkish ashyldy.
2015 jyly astana kúnine arnaıy daıyndalǵan salmaǵy 700 keliden asatyn «qazaqtyń et taǵamy» Gınnestiń rekordtar kitabyna engizildi.
2015 jyly Mańǵystaýdaǵy qazba jumystarynyń nátıjesinde arheologtar XIV ǵasyrdaǵy teńiz arqyly habarlama qatynasy bolǵanyn dáleldeıtin qyzyl marjannyń qaldyqtaryn taýyp aldy. Bul jádigerler Ketıkkale sheberleriniń shyn bolǵanyn dáleldeıdi. Qazba jumystary barysynda keramıkalyq ydystyń ustaıtyn qulaǵy shyqqan. Úsh dıirmen tasynyń qaldyǵynyń tabylýy sol zamanda bıdaıdyń óndirilgenin rastaıdy. Sonymen birge, qytaı farfory, áıel saqınasynyń qaldyǵy, aqyq tastar men monshaqtar tabyldy. Arheologtardy tabylǵan jeti tıyn da qýantyp tastady. Tıyndardyń ekeýinen «hıjra sanaǵy boıynsha 761-768 jyldar» sózi oqyldy.
2016 jyly elordada Astana trıatlon parki ashyldy. Ashyq aspan astyndaǵy biregeı sport nysany 45 gektar aýmaqty alyp jatyr. Elorda qonaqtary men turǵyndary munda júgirip, velosıped aıdap, júze alady. Trıatlonmen aınalysý úshin barlyq jaǵdaı jasalǵan.
2018 jyly Taldyqorǵanda astananyń 20 jyldyna oraı, birinshi dańǵyl ashyldy. Qalanyń jańa shaǵyn aýdanynda ornalasqan dańǵylǵa «Astana» ataýy berildi.
2018 jyly Aqtóbede bir saǵattyń ishinde arterııalyq qan qysymyn bir ýaqytta ólsheý boıynsha Gınnestiń rekordy jańartyldy. 500 medıtsına qyzmetkeri 4 myń aqtóbeliktiń arterııalyq qan qysymyn ólshedi.
2020 jyly Qaraǵandy oblysynyń ortalyǵynda Soltústik-Shyǵys aınalma joly resmı túrde ashyldy. Jańa jol Qaraǵandyny aınalyp ótip, qalany tranzıttik avtomobılder men úlken júkterden jeńildetýge múmkindik beredi. Ortalyq arqyly kúnine 22 myńǵa jýyq kólik ótedi. Qurylys «Nurly jol» ınfraqurylymdyq damý memlekettik baǵdarlamasy boıynsha «Ortalyq-Ońtústik» dálizin qaıta jańartý josparyna endi. Jol tórt jolaqty, asfaltbetondy jabyny bar. Jol jabynynyń birinshi jóndeýge deıingi qyzmet merzimi – 15 jyl. Qozǵalys qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin jolaqtar arasynda ırek bileý ornatyldy.
2021 jyly Taldyqorǵan qalasynda halyqaralyq standarttarǵa saı 570 oryndyq ortalyq olımpıadalyq úlgidegi júzý basseıni saltanatty túrde ashyldy. Munda joǵary deńgeıdegi jarystar ótkizýge bolady.
«Taldyqorǵanda Ortalyq Azııada teńdesi joq zamanaýı basseındi ashyp otyrmyz. Onyń biregeıligi olımpıadalyq standarttarǵa sáıkestiginde. Taǵy bir ereksheligi – teńiz tereńinde júzip júrgen alyp balyqtyń sulbasyn eske túsiretin syrtqy sáýlettik kelbeti. Onyń 3 basseıni bar, eń úlkeniniń uzyndyǵy – 52 metr jáne eni – 25 metr. Osyndaı aýqymdy da mándi nysannyń iske qosylýy barshamyz úshin kópten kútken qýanysh, ol ýaqyt óte Taldyqorǵandy sý sportynyń ortalyǵyna aınaldyrýǵa múmkindik beredi», - dedi Almaty oblysynyń ákimi Amandyq Batalov.
2021 jyly Efıopııada Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyn jáne Jambyl Jabaev, Muqaǵalı Maqataev, Ybyraı Altynsarın, Dına Nurpeıisovanyń mereıtoılaryna arnalǵan qazaq mádenıeti men shyǵarmashylyǵynyń keshi ótti.
Mádenıet keshi óskeleń urpaqtyń qazaqtyń salt-dástúri men ádet-ǵurpy, uly tarıhı tulǵalary jáne olardyń qazaq mádenıetiniń, atap aıtqanda ádebıeti, poezııasy jáne halyq mýzykasynyń damýyna qosqan erekshe úlesi týraly bilimderin keńeıtý maqsatynda uıymdastyryldy.
2021 jyly Berlınniń basty saýda ortalyǵy «Mall of Berlin»-de «Tabıǵat, mádenıet, adamzat. Tańǵaldyrar Qazaqstan» atty fotokórme ashyldy. Kórmede qazaqtyń kıiz úıi tanystyrylyp, Qazaqstannyń ǵajaıyp tabıǵaty, ulttyq sáýleti, as-taǵamdary týraly aqparat berildi.
2021 jyly Almatyda Bekzat Sattarhanov atyndaǵy sport kesheni - «Bekzat boxing club» ashyldy. Jobanyń maqsaty – buqara halyq arasynda sportty nasıhattaý, jastardyń salaýatty ómir saltyna degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
