6 aqpan. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Dúnıejúzilik uıaly telefonsyz kún
Dúnıejúzilik uıaly telefonsyz kún ıdeıasynyń avtory – frantsýz jazýshysy Fıl Marso. Marso uıaly telefonǵa túbegeıli qarsy emes, alaıda gadjetti shekten tys qoldanýdyń paıdasynan góri zııany kóp dep sanaǵan, oǵan nomofobııa sebep. Sol sebepti Marso jylyna bir ret bir kúnge uıaly telefonnyń adam ómirindegi rólin qaıta qaraý maqsatynda odan bas tartýdy usyndy. Dúnıejúzilik uıaly telefonsyz kún birinshi ret 2001 jyly 6 aqpanda ótti.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1920 jyly Túrkistan maıdany revolıýtsııalyq áskerı keńesiniń buıryǵyna sáıkes jeke qazaq áskerı brıgadasy quryldy.
1934 jyly Qaraǵandy kómir alabynyń ortalyǵyndaǵy shahterler kentiniń negizinde Qaraǵandy qalasynyń irgesi qalandy. Turǵyndar sanynyń shapshań ósýine baılanysty 1934 jyly qalaǵa, 1936 jyly oblys ortalyǵyna aınaldy. Osy óńirde qaraǵan butasy kóp ósetindikten qala «Qaraǵandy» dep atalǵan. 1833 jyly Appaq Baıjanov bul jerden tas kómir taýyp, ken kóziniń ashylýyna septik bolǵan. Búgingi tańda Qaraǵandy – ǵylym, bilim, mádenıet, ónerkásip ortalyǵy. Qalada QR UǴA-nyń Ortalyq Qazaqstan bólimshesi ornalasqan. Sondaı-aq birneshe joǵary oqý oryndary, kásiptik-tehnıkalyq mektepter, aýrýhanalar, kitaphanalar, murajaılar, teatrlar, fılarmonııa, tsırk, stadıon jáne saıabaqtar bar.
1975 jyly Qazaqstan aýmaǵynda tuńǵysh nemis teatry quryldy.
2003 jyly Londonda Qazaqstan kınematografııasyna arnalǵan festıval ashyldy.
2011 jyly Qazaqstan quramasy altyn medal sany boıynsha Qysqy Azııa oıyndarynyń rekordyn ornatty. Buǵan deıingi rekord, ıaǵnı 29 altyn medal Japonııaǵa tıesili bolatyn. Ol nátıje 1986 jyly Sapporo qalasynda ótken І qysqy Azııa oıyndarynda tirkelgen. 2011 jyly Azıada týy kelesi qabyldaýshy el – Japonııaǵa tapsyryldy. VIII qysqy Azıada oıyndary Sapporo qalasynda ótti. Týdy bizdiń dopty hokkeıden quramanyń shabýylshysy Raýan Isalıev alyp shyqty.
2012 jyly Halyqaralyq túrki mádenıeti uıymy (TÚRKSOI) túrki mádenıeti men ónerin tanymal etýge qosqan úlesi úshin jýrnalıstıka salasyndaǵy ІІІ syılyqty tapsyrý rásimin ótkizdi. Qazaqstan, Ázerbaıjan, Qyrǵyzstan, Túrkııa, Bashqurtstan, Hakassııa, Tatarstan jýrnalısteri ІІІ TÚRKSOI syılyǵynyń laýreattary atandy. Marapat alǵandar arasynda «QazAqparattyń» Túrkııadaǵy arnaýly tilshisi Irına Dynnıkova bar.
2014 jyly qazaqstandyq jazýshy Karına Sársenova «Rýstiń altyn qaýyrsyny» syılyǵyn ıelenip, RF Jazýshylar odaǵyna múshe bolyp kirdi. 2015 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq banki «Uly qolbasshylar» serııasynan «Amir Timur», «Dala qazynasy» jáne «Sháken Aımanov» serııasynan «Taıqazan» eskertkish kúmis monetalar shyǵarylǵanyn habarlady.
2017 jyly Astanada Sırııadaǵy jaǵdaıdy retteý boıynsha Reseı, Iran, Túrkııadan kelgen sarapshylardyń, sondaı-aq BUU ókilderiniń qatysýymen úshjaqty halyqaralyq kezdesý ótti. Kún tártibine jaýyngerlik is-qımyldardy toqtatý týraly rejimdi saqtaý, atysty doǵarý ýaǵdalastyǵyn bekitý jónindegi qarýlanǵan sırııalyq oppozıtsııanyń usynysyn talqylaý, áskerı is-qımyldardy toqtatý rejimin qoldanýdyń naqty parametrlerin aıqyndaý taqyryptaryn talqylaý engizildi.
2018 jyly fýtzaldan Qazaqstan quramasy 2018 jylǵy Eýropa chempıonatynda eki jyl qatarynan jartylaı fınalǵa joldama alyp, buǵan deıin birde-bir quramanyń qoly jetpegen nátıje kórsetti. Aıta keteıik, 2017 jyly qazaqstandyq sportshylar Eýropa birinshiligine tuńǵysh ret qatysqan bolatyn.
2019 jyly Ulttyq ǵylymı kardıoxırýrgııalyq ortalyq mamandary álem boıynsha alǵash ret taǵy bir sátti operatsııany jasady. Onyń basty ereksheligi sol, adamnyń júregine symsyz qan aınalym qurylǵysy ornatyldy. Ortalyq basshysy ıÝrıı Pıanyń aıtýynsha, júrektiń sol jaq qarynshasynyń kómekshi qurylǵysy adamǵa erkin qozǵalýǵa múmkindik beredi. Sebebi syrtqa eshqandaı kabelder shyǵarylmaıdy. Al qanaınalym qurylǵysyn zarıadtaý ońaı, onyń qýaty 8 saǵatqa jetedi. Biregeı operatsııa 24 jastaǵy Ismaıl Tursynovqa jasaldy.
2020 jyly Almaty qalasyndaǵy «Gúlder» saıabaǵynda Abaı músini ashyldy. Bıýsttiń avtory – Qazaqstannyń eńbegi sińgen óner qaıratkeri, músinshi Tileýberdi Bınashev.
2020 jyly QR Ulttyq kitaphanasynda ataqty ǵalym, oıshyl Ábý Násir ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵyna oraı ál-Farabı atyndaǵy Ǵylymı ortalyq ashyldy.
2020 jyly Qazaqstanda áleýmettik-ekonomıkalyq reformalardy taldaý jáne monıtorıng júrgizý ortalyǵy quryldy.
