52 adam janyp ketken trassa, qutqarýshylardyń jumysy – oblystyq TJD bastyǵynyń suhbatynda

None
None
AQTÓBE. QazAqparat – Aqtóbelik qutqarýshylar jyl basynan beri 660-tan astam adamnyń ómirin aman alyp qaldy. Oblystyq Tótenshe jaǵdaılar departamentiniń bastyǵy Baýyrjan Syzdyqov QazAqparat tilshisine qutqarýshylardyń aýyrtpalyǵy mol jumysy, salada atqarylyp jatqan ister jaıly aıtyp berdi.

- Baýyrjan Mádiuly, jyl aıaqtalyp qaldy, bıyl atqarylǵan isterge toqtalyp ketseńiz.

- Qutqarýshy bolǵan soń aldymen, qutqarylǵan adamdar týraly aıtamyz. Toǵyz aıdyń ishinde 663 adam qutqaryldy. Bul, Aqtóbe oblysynyń ólshemimen alatyn bolsaq, kishigirim bir aýyldyń turǵyndary degen sóz. Sonymen qatar 2 myńnan astam adam tótenshe oqıǵa aýmaǵynan qaýipsiz jerge kóshirildi. Al 198 adamǵa dárigerge deıingi alǵashqy medıtsınalyq kómek kórsetildi. Jedel kómek kórsetý úshin 3 myńnan astam shaqyrtýǵa bardy. Onyń ishinde, órt, apattyq qutqarý, jedel izdestirý jumystary men jol-kólik oqıǵalary bar. Bizdiń maqsat – ýaqytynda jetý, kómektesý. Órt sóndirýshiler, qutqarýshylar keshigeıik, bul meniń jumysym emes dep eshqashan oılaǵan emes, oılamaıdy da. Olardyń júregi meıirimge toly, tótenshe jaǵdaıdyń aýmaǵyna kirgende ózin umytyp, japa shegýshini qutqarýǵa kirisedi. Arqasyn tosyp, arqalap shyǵatyn qutqarýshy jigitter de bar. Mundaı mysaldar az emes. Qazirgi qoǵamdaǵy indetti de osy tusta aıta ketý kerek. Ár adamda sýret, vıdeoǵa túsiretin telefon bar. Kómek qoly jetpeı jatqan kezde, qysyltaıań shaqta telefonyna túsire bastaıdy. Túsirip turǵannyń ornyna bir shelek sý jetkizse, satyny qoıýǵa kómektesse deımiz. Tárbıe, ómirge degen kózqaras ózgerýi tıis. Órt sóndiretin, apattyq qutqarý kólikteriniń gabarıti úlken, sondyqtan qala kóshelerinde kele jatqanda avtojúrgizýshiler jol bermeıtin jaǵdaılar da kezdesedi.

- 2018 jyly «Samara – Shymkent» tasjolynda avtobýs órtenip, 52 ózbek azamaty janyp ketti. Keıin sol Qalybaı aýyly mańynda túrli jol-kólik oqıǵalary boldy. Dál sol aýmaqqa qandaı da bir beket salynyp, qutqarý jumysy kúsheıtildi me?

- Qalybaı, Qurylys eldi mekenderinde ákimdik ashqan órt sóndirý beketi bar. Onda kúnine úsh adamnan kezekshilikke túsedi. Ózderiniń arnaıy tehnıkasy bar. Jyl basynda Yrǵyz aýdanyndaǵy orta mekteptiń jylý qazandyǵynan órt shyqqan kezde Qurylys aýylyndaǵy órt sóndirý beketi der kezinde jetken. Olardyń kúshimen bútindeı bir mektep órtten aman qaldy. Demek, qurylǵan beket ózine artqan úmitti tolyǵymen aqtady. Oblys ákiminiń bekitken josparyna sáıkes, shalǵaı eldi mekenderde jáne bizdiń (departamenttiń - red.) qutqarý bólimderinen alys ornalasqan jerde 25 órt sóndirý beketi qurylýy tıis. Qazirgi kezde onyń 11-i jumys istep tur. 2020 jyly jumys aıaqtalýy tıis. Sonda avtojol ǵana emes, 64 eldi meken, ondaǵy 40 myńnan astam halyq tótenshe jaǵdaıdan, órtten qorǵalady.

- Aqtóbe qalasyndaǵy keıbir kópqabatty úıdiń qasbeti jyldam tutanatyn qurylys materıaldarymen qaptalǵan. Birneshe ret órt bolyp, eskertý de aıtyldy. Órt sóndirýshiler qaptamany aýystyrý týraly ótinish aıtqan edi. Oryndaldy ma?

- Tapsyrma Tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý jáne joıý jónindegi oblystyq komıssııada qaralyp, qala ákimdigine berildi. Qala ákimdigi osy attas komıssııada qarady. Máslıhatqa bıýdjettik usynym joldandy. Ol qomaqty aqshany qajet etetin jumys. Aldaǵy ýaqytta sheshimin tabady dep oılaımyz.

- Qalada 25 qabatty turǵyn úı bar. Qutqarýshylardyń enshisinde oǵan qajetti saty bar ma?

- Tótenshe jaǵdaılar qyzmetinde 16 qabatqa jetetin saty bar. Negizi kópqabatty úılerdiń balkonynda avarııalyq shyǵý joly bolýy tıis. Olar únemi ashyq turýy tıis. 25 qabatty úıdiń eń bıiginde ornalasqan páterdiń turǵynyna kómek kórsetý úshin kem degende 90 metrlik saty kerek. Baǵasy 1 mıllıard teńgeden asady. Aldaǵy ýaqytta lızıngke alynýy múmkin.

- Saýda jáne kópshilik jınalatyn demalys nysandarynda qaýipsizdik talaptary saqtalǵan ba?

- Oblys kóleminde saýda-sattyq, adam kóp shoǵyrlanatyn oryndar esepte tur. Olardyń jalpy sany – 61. 2019 jyldyń toǵyz aıynda 39 nysanda tekseris júrgizdik. Olardyń 34-inde kemshilikter tirkeldi. Tótenshe jaǵdaılar qyzmeti kem degende 6 aı buryn tekserý týraly habarlamany Bas prokýratýranyń saıtynda jarııalaıdy. Bir aı buryn habarlama jiberiledi. Tekserý 15 kún ishinde júrgiziledi. Demek, aldyn ala habarlanady, tekserý bolatynyn biledi. Kóbinde elektr symdary, elektr tetikteriniń, órtke qarsy dabyldardyń isten shyǵýy tirkeledi. Evakýatsııa joldary da problemaly oryn. Ol jerge túrli zattardy úıip qoıady nemese múlde jaýyp tastaıdy. Oblys boıynsha tekserilgen nysandardyń 29-y kemshilikterdi joıdy. Al ózgesiniń áli kemshilikti joıýǵa ýaqyty bar. Olar tótenshe jaǵdaıdyń aldyn alý, órtke qarsy jumystardy tekserýshi úshin jasamaýy tıis. Jumysshylardyń, satyp alýshylar men kelýshilerdiń qaýipsizdigi basty nazarda bolýy tıis. Kásipker bıznesin oılasa bárin jan-jaqty, talapqa saı oryndaýy qajet.

- Bilim ordalarynyń basshylary da tótenshe jaǵdaıǵa qarsy jumystyń arnaıy kýrstaryna qatysady. Bul mindetti me? - Árıne mindetti, talap solaı. Tótenshe jaǵdaılar departamentinde oblystyq azamattyq qorǵanys kýrsy bar. Onda oblystaǵy mekemeniń mamandary, azamattyq qurylym komandırleri, balabaqsha meńgerýshileri, tárbıeshileri men mektep muǵalimderi, dırektorlar belgilengen tártip boıynsha 1, 3, 5 jylda bir ret kýrstan ótedi. Al basqarma basshylary, orynbasarlary, ákimder men olardyń orynbasarlary, iri óndiristik mekeme basshylary Almaty qalasyndaǵy respýblıkalyq oqytý kýrsyna barady. Buryn mektepterde qaýipsiz ómir salty daǵdylaryn úıretetin sabaq boldy. 2005 jyldan bastap qosymsha retinde qalyp, 2013 jyldan toqtatyldy. Mektep oqýshylary tótenshe jaǵdaıdyń aldyn alý, oqys oqıǵa kezinde óz-ózin qalaı ustaý qajettigin bile bermeıdi. Osy másele 24-25 qazan kúnderi Aqtóbe qalasynda ótetin «Halyq jáne bıznes qaýipsizdigi» forýmynda talqylanatyn bolady. Bul máseleni biz nazardan tys qaldyrmaýymyz kerek dep sanaımyn.

- Kúz keldi, TJD-nyń qysqa daıyndyǵy qalaı?

- Jyl saıyn aınalyp keletin jumys naqtylanyp jospar oblys ákiminiń sheshimimen bekitildi. Onda barlyq quzyrly mekemelerge tıisti tapsyrmalar berilgen. Daıyndyq qyzý júrý ústinde. Qarasha aıynda «Qys – 2019» oqý-jattyǵýy ótedi. Eń aldymen, jylý, gaz, elektr togy baqylaýda bolady. Degenmen, avto, temir joldar, onyń ishinde Batys Eýropa – Batys Qytaı tasjoly basty nazarǵa alynǵan. Kólik keptelisiniń bolmaýyn qamtamasyz etýimiz qajet. Sebebi oblysta qar qursaýynda qalý qaýpi basym 150-den astam aýmaq bar. Oqý-jattyǵý barsynda bárin naqtylap, tapsyrmalar jan-jaqty beriledi. Respýblıkalyq joldardy «QazAvtoJol» kompanııasy qarasa, oblystyq, aýdandyq joldarǵa jergilikti ákimdik jaýapty.

- Qar basý qaýpi joǵary aýmaqtarda joldy tazartýdy uıymdastyryp qana qoımaı, qar toqtatýdy josparlaý múmkin be?

- Oblys ákiminiń qaýlysymen joldaǵy qar qursaýynyń, tótenshe jaǵdaıdyń aldyn alý jumystarynyń 2019-2023 jyldarǵa arnalǵan jol kartasy bekitildi. Quzyrly mekemelermen birlesip, jol boıynda ósip turǵan aǵashtardyń sany, olardyń qýrap-qýramaǵany, jıi ornalasýy zerdelenýde. Ol jerge aǵash egýge bola ma? Tastaq jer me, qumaq pa? Qar ustaıtyn qondyrǵylardyń jaǵdaıy qalaı? Bárin tekserip, tirkeý jumystaryn júrgizemiz. Jumys keshendi atqarylady. Tirkeýden soń jumys orman sharýashylyǵyna tapsyrylady. Oblysta 7 orman sharýashylyǵy bar. Tal egý jumysy bastalady, eger óspeıtin jer bolsa arnaıy qondyrǵylar ornatylady. 2023 jyldyń sońyna deıin nátıje bolady dep senemin.

- Aqtóbe qalasynda sý tasqynynyń aldyn alý úshin ózen arnalaryn keńeıtý jumysy júrdi. Qalada qaýip seıildi me?

- 2016 jyly sý tasqynyna qarsy jospar qurylǵan bolatyn. Ol jospar 2017 jyly tórt mınıstrliktiń bekitýimen jol kartasyna ulasty. Oblysta ózen ultanyn tazalaý, saǵasyn keńeıtý, qorǵanysh dambylardy jóndeý, olardy salý, taǵy sol sııaqty 44 ic-shara kirse, onyń ishinde qaladaǵy 7 ózende tıisti jumystar atqarýda bar. Bul bir kúnde nemese bir jylda bitetin jumys emes. Olar 2021 jylǵa deıin josparlanǵan.

- Tótenshe jaǵdaılar qyzmetiniń materıaldyq-tehnıkalyq bazasy týraly aıtyp berseńiz.

- Árıne, qajettilik bar. Órt sóndirýge arnalǵan negizgi, arnaıy jáne qosylqy tehnıkalardy qosqanda barlyq qajettiliktiń 40,2 paıyzyn ǵana qurap otyr. 2018-2020 jyldarǵa arnalǵan jol kartasyna sáıkes, jyl saıyn oblystyq bıýdjetten 500 mıllıon teńgeden astam qarjy bólinip keledi. Dál osy mólsherde respýblıkalyq bıýdjetten qarjy qarastyrylǵan. Tehnıka sany kóbeıip keledi. Bıyl jergilikti bıýdjet esebinen 10 tehnıka alynsa, respýblıkadan 11 tehnıka jetkiziledi. Oblys ákimi Ońdasyn Seıiluly Orazalınniń tapsyrmasymen lızıngke tehnıka alý joldary qarastyrylyp jatyr. Eger baǵasy men sapasy saı kelse, órt sóndirý, avarııalyq qutqarý tehnıkasy lızıngke alynady.

- Tótenshe jaǵdaılar qyzmetinde tikushaq bar ma?

- Tikushaq tótenshe jaǵdaılar komıtetine qarasty. Áýejaıda sanavıatsııalyq kezekshilikte tur. Tikushaqpen áýeden baqylaý jumysyn kóp jasamaımyz. Sebebi pılotsyz ushý quraly ıaǵnı, drondy paıdalanamyz. Tıimdisi – osy. Máselen, kóktemgi sý tasqynyna daıyndyq kezinde trıkolmen 11 ret sý qoımalaryn qarap shyqtyq. Bul da – tıimdi tásil. Jumystar jalǵasa beredi. Al tikushaq adam densaýlyǵy men ómirine qaýip tóngen kezde paıdalanylǵany lázim.

- Salada kadr tapshylyǵy bar ma?

- Qazir 5 paıyzy ǵana jetkiliksiz. Bar bolǵany 49 adam qajet. Onyń 16-y ofıtserlik mamandar. Keler jyly shetelden jáne Kókshetaý tehnıkalyq ınstıtýtynan jas mamandar keledi. Al 20-dan astam kólik júrgizýshiniń orny bos. Kólik júrgizýshige suranys bar. Qazan aıynda konkýrs jarııalanatyn bolady. Jalaqysy eńbek ótiline baılanysty 80 myń teńgege deıin. 2020 jyldyń 1 qańtarynan bastap 65 paıyzǵa deıin kóteriledi.

- Qyzmetkerlerdi qalaı yntalandyrasyz?

- Tek únemdelgen qarjy esebinen syıaqy beriledi. Al qyzmetimen kózge túsip, erlik tanytyp jatqan qutqarýshy, órt sóndirýshilerdi óz quzyretimizben kótermelep, arnaıy vedomstvolyq jáne memlekettik marapattarǵa usynamyz.

- Jumysta saǵy synyp, sharshap ózge salaǵa aýysyp ketetinder bola ma?

- Jumystan shyqqan jas jigitter áli óz mamandyǵyn tapqan joq dep oılaımyn. Keldi, jumys istep kórdi, unamady. Demek ózge jumysqa izdeniske shyqty. Ondaı bolyp turady. Qutqarýshy bolý úshin, eń aldymen adamnyń tárbıesi men júreginde meıirim bolýy tıis. Eń bastysy óskeleń urpaqqa salaýatty ómir saltyn, qaýipsiz ómir súrý úrdisin úıretýimiz kerek. Bárin bir tótenshe jaǵdaılar qyzmetine, muǵalimge nemese tárbıeshige aýdara salyp, jaýapkershilikten qashýǵa bolmaıdy. Úıde qarapaıym ǵana qaýipsizdik erejesin balaǵa kúndelikti eskertip otyrǵan durys.

- Suhbatyńyzǵa rahmet!

Сейчас читают
telegram