5 SÁÝІR. QAZAQPARAT KÚNTІZBESІ: ATAÝLY KÚNDER, OQIǴALAR, ESІMDER
5 SÁÝІR, SENBІ
Kóshi-qon polıtsııasy kúni. 1993 jyldyń sáýir aıynda Qazaqstan Respýblıkasynda bolǵan ózgeristerge baılanysty ýaqyt talabyna sáıkes tólqujattyq-vızalyq qyzmet qaıta quryldy. Sonyń negizinde kóshi-qon polıtsııasy quryldy. Qyzmet qurylymy, mindetteri ózgerdi. Qazaqstanǵa keletin shetel azamattary sanynyń ósýine baılanysty olardyń bolý tártibin retteý qajettiligi týyndady. Prezıdent Jarlyǵy boıynsha tarıhı otany Qazaqstanǵa qonys aýdarýshylarǵa aıryqsha kóńil bólindi.
Zańsyz kóshi-qonmen, Qazaqstanǵa shetel azamattarynyń kelý faktileriniń buzylýymen kúresý úshin 2002 jyldyń sáýir aıynda «Rýbej» biryńǵaı bógeý júıesi vzvody quryldy.
ESTE QALAR OQIǴALAR
14 4 jyl buryn (1870) Mańǵystaýdaǵy Isa-Dosan kóterilisine (Adaı kóterilisi) qatysýshylar Aleksandrov fortyna shabýyl jasap, forttyń maıaktaryn órtep jiberdi. Bul kezde kóterilisshilerdiń sany 10 myń adamǵa jetken bolatyn.
9 4 jyl buryn (1920) Býrabaı kýrorty ashyldy.
9 4 jyl buryn (1920) Ǵubaıdolla Álibekov (1871-1923) Qazaqstannyń ádilet mınıstrliginiń birinshi komıssary, Qazrevkomǵa múshe bolyp saılanyp tarıhta qaldy.
Ǵubaıdýlla Álibekov Qazrevkomdaǵy múshelik mindetterinen basqa turǵyndardy azyq-túlikpen qamtamasyz etý, Aqmola, Aqtóbe, Adaı ýezderindegi tótenshe oqıǵalardyń tergeý jumystarynda belsendi qoǵamdyq qyzmetterdi júrgizdi.
1 9 jyl buryn (1995) baspasózde QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń Qylmyspen jáne jemqorlyqpen kúres jónindegi respýblıkalyq keńes qurý týraly Jarlyǵy jaryq kórdi.
1 8 jyl buryn (1996) Tashkentte Qazaqstan, Qyrǵyzstan jáne Ózbekstan úkimet basshylary keńesiniń kezekti májilisinde janarmaı-energııa jáne sý resýrstaryn paıdalaný, Ortalyq Azııa aýmaǵynda gaz qubyrlaryn salý jáne paıdalaný týraly kelisimge qol qoıyldy.
1 7 jyl buryn (1997) QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaev mamyrdyń 31-in saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúni retinde bekitý týraly Jarlyqqa qol qoıdy.
1 7 jyl buryn (1997) Oral qalasynda Alashorda qaıratkerleri Jansha men Halel Dosmuhamedovterge memorıaldyq taqta ornatyldy.
1 5 jyl buryn (1999) Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq banki akademık Qanysh Sátbaevtyń 100 jyldyq mereıtoıyna oraı nomınaly 20 teńgelik shaqany aınalymǵa shyǵardy.
9 jyl buryn (2005) Almatyda brazılııa jazýshysy Paýlo Koelonyń qazaq tiline aýdarylǵan «Zahır» atty kitaby «Atamura» baspasynan 5 myń taralymmen jaryqqa shyqty. Aýdarmashy - Memlekettik syılyqtyń laýreaty, qalamger Jumaǵalı Ysmaǵulov.
2005 jyly Qazaqstanǵa kelgen jazýshy qazaq jeri týraly, onyń tanymal tulǵalary men Aral qasireti, Semeı synaq alańynyń zardaby týraly kóp materıaldarymen tanysyp shyqqan.
8 jyl buryn (2006) Almatyda «Halyq qaharmany», KSRO halyq ártisi Roza Baǵlanovanyń shyǵarmashylyǵyna arnalǵan «AH, Samara-qalashyq» atty derekti fılm túsirildi. Fılmniń tanystyrylymy basty keıipkerdiń qatysýymen sáýirdiń 7-si kúni «Tsezar» kınoteatrynda ótti. R.Baǵlanovanyń qazaq ónerin damytýǵa qosqan úlesi jáne onyń áni men úni el halqynyń qulaǵynda, kóz aldynda. Ásirese, aǵa urpaq onyń maıdan dalasynda, oq pen ottyń ortasynda turyp án salǵanyn árdaıym eske alady. Demek, bul - R. Baǵlanovanyń shyǵarmashylyǵyna degen qurmetten týǵan fılm. Kartınada ánshiniń ómirine qatysty muraǵattyq materıaldar men tarıhı beınetaspalar paıdalanylǵan. Sondaı-aq munda onyń ónerdegi seriktesteri Ermek Serkebaev, Bıbigúl Tólegenova, Maııa Plısetskaıanyń lebizderi taspaǵa basylǵan. Derekti fılm «MG PRODUCTION» prodıýserlik ortalyǵynyń bastamasy boıynsha «Qazaqstandaǵy aty altynmen jazylatyn tulǵalar» serııasy negizinde túsirilgen. «MG PRODUCTION» prodıýserlik ortalyǵy «Altyn kúıtabaq» shyǵaryp, óner men mádenıetti órkendetýge qatysty birqatar ıgi jobalardy qolǵa alyp keledi.
8 jyl buryn (2006) Qazaqtyń Abaı atyndaǵy memlekettik akademııalyq opera jáne balet teatrynda «Naz» halyq bıi ansambli qazaq bı óneriniń tarıhynda tuńǵysh ret qazaq kúıleri jelisimen «Tuıǵyndar» bı spektakli qoıyldy. Bıdi qoıýshylar óskeleń jasqa bul shyǵarma arqyly eldiń tarıhy men mádenıetin túsindirýge tyrysqan. Bıge Mahambettiń «Jumyr qylysh», E. Brýsılovskııdiń «Jeldirme», A. Jaıymovtyń «Shalqyma», M. Berdiǵulovtyń «Kók bóri», Á. Qazaqbaıdyń «Jappas qylysh dombyra», «Tilepaldy», B. Ryspanbettiń «Qyz elik», «Tuıǵyndar» sekildi týyndylarymen qatar, halyq kúıi «Keńes» pen halyq áni «Dedimaı-aý» áýeni paıdalanylǵan. 1999 jyly qurylǵan «Naz» halyq bıi ansambli Shara Jıenqulova atyndaǵy qazaq bıiniń ІІ-respýblıkalyq baıqaýynyń jeńimpazy. Halyqaralyq «Shabyt» baıqaýynyń Bas júldesi men Qytaıda ótken baıqaýdyń altyn júldesin ıelengen. Bul kúnde quramynda 50 balet bıshisi bar ujym ár ulttyń 100-den astam bıin meńgerip otyr. Túrkııa, Qytaı, Koreıa jáne Reseı elderinde óner kórsetti. Almatydaǵy qoıylymnyń bas demeýshisi - «Qazaqstan temir joly» ulttyq kompanııasy jáne Astana qalasynyń memlekettik fılarmonııasy.
8 jyl buryn (2006) Oralda «Tatar mádenı ortalyǵy» qoǵamdyq birlestiginiń janynan «Aq qalfaq» áıelder klýby ashyldy. Tatar mádenı ortalyǵy tóraǵasynyń orynbasary Svetlana Tenıshevanyń aıtýynsha, klýbtyń basty maqsaty - qyz-kelinshekter arasynda ulttyq salt-dástúrlerdi nasıhattaý. Ortalyqtyń baıyrǵy múshesi Raýza Ahmedǵalıeva jetekshilik etetin klýbtyń baǵdarlamasy, is-jospary jasalyp, munda qolóner, ulttyq taǵamdardy daıarlaý, án-bı jáne basqa úıirmeler jumys jasaı bastady.
8 jyl buryn (2006) Aqtóbe oblystyq ólke taný murajaıy erekshe eksponatpen tolyqtyryldy. Sol kúni qala ákiminiń orynbasary Ákimgereı Qadyrbekuly Orsk qalasynyń meri ıÝrıı Bregtınniń Naýryz merekesinde osynda qonaqta bolyp qala ákimshiligine syıǵa tartqan Ahmet ıAssaýıdiń beınesin murajaıǵa tabys etti. Bul qolóner buıymy asyl tastardan jasalǵan.
7 jyl buryn (2007) Reseıde «Bizdiń myńjyldyqtaǵy adamdar» («Lıýdı nashego tysıacheletııa») atty entsıklopedııa jaryq kórdi, onyń betteriniń biri AQ «Qazaqstan Alıýmınıı» prezıdenti Almas Ibrpagımovke arnalǵan.
Kitapta tanymal memleket jáne qoǵam qaıratkerleriniń, mádenıet jáne óner qyzmetkerleriniń ómirbaıandary jarııalanǵan.
Almas Ibragımov «úshinshi myńjyldyq adamdary» tizimine Qazaqstannyń eń úzdik kásipornynyń basqarýshysy retinde kirdi. Bir mezgilde pavlodarlyq kásipkerdi ozat qyzmeti úshin Strategııalyq basqarý jáne esepke alýdyń halyqaralyq lıgasynyń «Otandyq kásipkerliktiń tarıhy» ortalyǵy «Ózgerýdiń halyqaralyq ordenimen» marapattady.
6 jyl buryn (2008) Petropavlda Ǵabıt Músirepov atyndaǵy oblystyq balalar men jastar kitaphanasynda Balalar kitaby aptalyǵy aıasynda reseılik jazýshy Anatolıı Kım aýdarǵan eki tomdyq «Abaı joly» kitabynyń tanystyrylymy ótti.
Qazaq ádebıeti klassıgi romanynyń alǵashqy aýdarmasyn 1978 jyly bir top reseılik jazýshylar jasaǵan bolatyn. Al Anatolıı Kım usynyp otyrǵan eki tomdyqtyń jańa nusqasy Muhtar Áýezovtiń týǵanyna 110 jyl tolýyna oraılastyryldy. Tusaýkeser barysynda atap ótilgendeı, birinshi jáne ekinshi nusqanyń aıyrmashylyǵy jer men kókteı. Alǵashqysynda taparalyq tartysqa, al ekinshisinde Abaı tulǵasynyń qalyptasýyna basa nazar aýdarylǵan.
7 3 jyl buryn (1941) fashıstik Germanııa men Italııa tarapynan áskerı qaýip tónip turǵan jaǵdaıda Máskeýde KSRO men ıÝgoslavııa arasynda dostastyq jáne shabýyl jasamaý jóninde kelisimge qol qoıdy.
ESІMDER
10 9 jyl buryn (1905-1938) zoolog-ǵalym, ólketanýshy SELEVIN Vıktor Alekseevıch dúnıege keldi.
Reseıdiń Altaı ólkesinde týǵan. Orta Azııa memlekettik ýnıversıtetin, onyń aspırantýrasyn bitirgen.
KSRO Ǵylym Akademııasynyń qazaqstandyq bazasynyń Zoologııa sektorynda ǵylymı qyzmetker bolǵan.
Ǵylymı eńbekteri faýnıstıka, kásibı maqsatpen aýlanatyn Qazaqstan ańdaryn qorǵaý jáne paıdalaný máselelerine arnalǵan.
Selevın Ortalyq Qazaqstanǵa jiberilgen ekspedıtsııalardy basqaryp, Betpaqdala sútqorektileriniń túrlerin, júıesin zerttedi. Kemirýshilerdiń ǵylymǵa beımálim túri - jalman tyshqanyn taýyp (Selevinia betpakdalensis), oǵan sıpattama berdi.
Onyń esimimen Semeı qalasyndaǵy bir kósheniń aty jáne Qazaqstan men Ortalyq Azııadaǵy «Selevinia» tuńǵysh zoologııalyq jýrnal atalady.
10 1 jyl buryn (1913-1988) medıtsına ǵylymynyń doktory, professor, Qazaq KSR-niń eńbek sińirgen dárigeri, Uly Otan osǵysynyń ardageri POZDNÝHOV Leonıd Grıgorevıch dúnıege keldi.
Qazaq medıtsına ınstıtýtyn bitirgen. 1957-1960 jyldary sol ınstıtýttyń ordınatory, assıstenti, dotsenti, oqý isi jónindegi prorektory bolǵan. 1962-1984 jyldary Qazaq onkologııa jáne radıologııa ınstıtýty dırektorynyń orynbasary, súıek onkologııasy jáne balalar bóliminiń meńgerýshisi qyzmetin atqarǵan. Ǵalymnyń negizgi ǵylymı eńbekteri onkologııa máselelerine arnalǵan. Ǵalymnyń basqarýymen alǵash súıek onkologııasy jáne balalar bólimi uıymdastyrylyp, súıek qaterli isigin emdeý jumystary júrgizilgen.
«Qyzyl Juldyz» ordenimen marapattalǵan.
7 8 jyl buryn (1936) fılologııa ǵylymynyń doktory, professor, Qazaqstan Respýblıkasy Ǵylym akademııasynyń korrespondent-múshesi, Qazaqstan Respýblıkasynyń Áleýmettik ǵylymdar akademııasynyń akademıgi AITBAEV Ómirzaq dúnıege keldi.
Ońtústik Qazaqstan oblysynyń Túrkistan aýdanynda týǵan. S.M.Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetin (ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti).
1959-1962 jyldary - «Sotsıalıstik Qazaqstan» gazetiniń ádebı qyzmetkeri. 1962-1999 jyldary - Qazaqstan Ǵylym akademııasy Til bilimi ınstıtýtynyń kishi, aǵa ǵylymı qyzmetker, bólim meńgerýshisi, aǵa, bas ǵylymı qyzmetker. 1995-1996 jyldary - Qazaq memlekettik qyzdar pedagogıkaq ınstıtýtynyń professory. 1997-1998 jyldary - Q.A.ıAssaýı Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetiniń professory. 1999 jyldan - «Qaınar» ýnıversıtetiniń qazaq tili jáne ádebıet fakýltetiniń, fılologııa fakýltetiniń dekany, Qazaqstan Respýblıkasynyń Bilim jáne ǵylym mınıstrligi Til bilimi ınstıtýtynyń Termınologııalyq ortalyqtyń dırektory qyzmetterin atqarǵan.
1989 jyldan - «Qazaq tili» halyqaralyq qoǵamnyń vıtse-prezıdenti, 1996 jyldan - birinshi prezıdenti, 2004 jyldan - prezıdenti.
«Qurmet», «Parasat» ordenderimen marapattalǵan.
.
71 jyl buryn (1943) fılosofııa ǵylymynyń doktory, professor, Qazaqstan Respýblıkasy Áleýmettaný ǵylymdary akademııasynyń, Joǵary mektep ǵylym akademııasynyń akademıgi QASABEK Amanjol dúnıege keldi.
Almaty oblysynda týǵan. M.Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýnıversıtetin bitirgen. 1969-1978 jyldary - Jambyl pedagogıkalyq ınstıtýtynyń, Almaty zootehnıkalyq mal dárigerlik ınstıtýtynyń aǵa oqytýshysy. 1978-1988 jyldary - Qazaq memlekettik ýnıversıteti janyndaǵy Kásibı biliktilikti arttyrý ınstıtýtynyń dotsenti. 1988-1991 jyldary - Almaty sáýlet-qurylys ınstıtýty fılosofııa kafedrasynyń meńgerýshisi. 1991-1994 jyldary - Qazaq memlekettik ýnıversıteti janyndaǵy Kásibı biliktilikti arttyrý ınstıtýtynyń dırektory. 1995-1998 jyldary - І.Jansúgirov atyndaǵy Taldyqorǵan ýnıversıtetiniń rektory. 1998 jyldan - ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń professory. 2000 jyldan Qazaq memlekettik zań ýnıversıtetiniń kafedra meńgerýshisi.
Medalmen marapattalǵan.
70 jyl buryn (1944) erkin kúresten halyqaralyq dárejedegi sport sheberi, Qazaqstannyń eńbegi sińirgen jattyqtyrýshysy, erkin kúresten Qazaqstan qurama komandasynyń bas jattyqtyrýshysy BUǴYBAEV Amanjol Kúnbolatuly dúnıege keldi.
Almaty oblysy Sarqand aýdanynda týǵan. 1966-1973 jyldary KSRO-nyń birinshiligine jeti ret qatysyp, KSRO-nyń chempıony, kúmis jáne qola júldelerin ıelengen. 1996 jyldan erkin kúresten Qazaqstan Respýblıkasy qurama komandasynyń bas jattyqtyrýshysy qyzmetin atqarady.
«Eren eńbegi úshin» medalimen marapattalǵan.
6 5 jyl buryn (1949) «Almaty Kilem» AQ prezıdenti ÁBSÁMETOVA (Ismaılova) Roza Ázimbekqyzy dúnıege keldi.
Taraz qalasynda týǵan. Máskeý toqyma ınstıtýtyn bitirgen. Qarǵaly shuǵa kombınatynda óndiris sheberi, ınjener, tseh bastyǵy, Almaty kilem toqý fabrıkasynda ınjjener, tigin óndirisiniń meńgerýshisi, bas ırynbasary, bas ınjener boldy. 1995 jyldan «Almaty Kilem» AQ prezıdenti. «Qurmet», «Qurmet belgisi» ordenderimen, medaldarmen marapattalǵan.
6 4 jyl buryn (1950) keskindemeshi, monýmentalıstik sýretshi, portretshi, QR Kórkemsýret akademııasynyń vıtse-prezıdenti jáne tóralqa múshesi AITÝAROV Erlan Saqypuly dúnıege keldi.
Lenıngrad qalasynda týǵan. N.V. Gogol atyndaǵy Almaty kórkemsýret ýchılışesin (1974); Lvov memlekettik sándik jáne qoldanbaly óner ınstıtýtyn (1979) bitirgen. QR Kórkemóner akademııasynyń tolyq múshesi. Kóskindemeshi, sýretshi-monýmentshi, portretshi. Jer ana», «Shyńǵyshannyń jebesi», «Alaman báıge» jáne t.b. keskindeme jumystarynyń; «Salyqata», «Abaı» portrettik jumystarynyń avtory. Tarıhı kartına, portret, peızaj janrlarynda jumys isteıdi. Shyńǵyshanǵa arnalǵan kartınalar serııasyn salǵan. Áleýmettik ǵımarattarda birqatar qabyrǵa sýret salǵan, Abylaı han monýmentiniń (Aqmola oblysy, Býrabaı aýyly) jáne birqatar basqa músindik kompozıtsııalardyń avtory. Jumystary búkilodaqtyq, respýblıkalyq, shetóldik kórmelerde eksponatqa qoıylǵan. Sýretshiniń shyǵarmalary Qazaqstan, Reseı, Frantsııa, Germanııa, Izraıl jeke kollektsııalarynda saqtalýda. 1979 jyldan - QR Sýretshiler odaǵynyń sýretshi-monýmentshisi. 1987 jyldan - QR Sýretshiler odaǵy Qaraǵandy oblystyq fılıalynyń múshesi, 1991-2005 jyldary - tóraǵasy. 1989 jyldan - Qaraǵandy qalasynyń bas sýretshisi. 2006 jyldan beri - QR Kórkemóner akademııasynyń vıtse-prezıdenti jáne múshesi. QR Sýretshiler odaǵynyń múshesi. QR mádenıetine eńbek sińirgen qyzmetkeri. QR eńbek sińirgen óner qaıratkeri. Qazaqstannyń eńbek sińirgen kaıratkeri.
57 jyl buryn (1958) Soltústik Qazaqstan oblysynan QR Parlamenti Senatynyń depýtaty, Tabıǵat paıdalaný jáne aýyldyq aýmaqtardy damytý komıtetiniń múshesi BІLÁLOV Serik Sultanǵazyuly dúnıege keldi.
Soltústik Qazaqstan oblysynyń Býlaev aýdanynda týǵan. Tselınograd aýyl sharýashylyǵy ınstıtýtyn, Almaty ekonomıka jáne statıstıka ınstıtýtyn bitirgen. Eńbek jolyn 1974 jyly Soltústik Qazaqstannyń Vozvyshen aýdanyndaǵy Jas gvardııashylar atyndaǵy keńsharda veterınarlyq sanıtar bolyp bastaǵan, keıinnen Beskól aýdanynyń Andreev keńsharynyń bólimshesinde zootehnık bolǵan. 1983 jyly Soltústik Qazaqstan oblystarynyń keńsharlarynda bas zootehnık, Sovet aýdany Aralaǵash keńsharynyń dırektory bolyp jumys istegen. 1992 jyldan bastap «Beskól qus fabrıkasy» aktsıonerlik qoǵamynda bas zootehnık, keıinnen kompanııa prezıdenti bolǵan. 1999-2007 jyldary - Soltústik Qazaqstan oblysynyń Býlaev (qazirgi Maǵjan Jumabaev atyndaǵy aýdan), Esil, Qyzyljar aýdandarynyń ákimi. 2007 jyldyń naýryz-qazan aılarynda Soltústik Qazaqstan oblysy ákiminiń orynbasary qyzmetin atqarǵan. 2007 jyldyń qazan aıynan 2013 jyldyń qańtaryna deıin Soltústik Qazaqstan oblysynyń ákimi. Qazirgi qyzmetinde - 2013 jyldyń naýryz aıynan beri.
«Qurmet» (2001), ІІ dárejeli «Barys» ordenderimen, «Astana», «Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 10 jyl», «Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamentine 10 jyl», «Astanaǵa 10 jyl» medaldarymen marapattalǵan.
4 5 jyl buryn (1969) Almaty oblysy ákiminiń orynbasary Serik Turdálıev dúnıege keldi. 3 6 jyl buryn (1978) Ekonomıka jáne qarjy saıasaty boıynsha Eýrazııalyq ekonomıkalyq komıssııa kollegııasynyń múshesi Tımýr Súleımenov dúnıege keldi.
106 jyl buryn (1908-1989) avstrııa dırıjeri Gerbert fon KARAıAN dúnıege keldi.
76 jyl buryn (1938-2012) keńestik ján reseılik teatr jáne kıno aktrısasy, Reseıdiń eńbek sińirgen ártisi KÝSTINSKAıA Natalıa Nıkolaevna dúnıege keldi.
67 jyl buryn (1947) Fılıppınniń 2001-2010 jyldardaǵy prezıdenti Glorııa MAKAPAGAL-ARROIO dúnıege keldi.