4 mamyr. Tulǵalar týǵan kún

None
ASTANA. QazAqparat – Búgin, 4 mamyrda tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? QazAqparat oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.

ESІMDER

8 9 jyl buryn (1934-1986) qazaq jazýshysy, belgili satırık Ospanhan ÁÝBÁKІROV dúnıege keldi.

Almaty oblysynyń Jambyl aýdanyndaǵy Úshbulaq aýylynda týǵan. Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq memlekettik konservatorııasynyń teatr fakýltetin támamdaǵan.

Mamandyǵy akter bolǵanymen, óziniń shyǵarmashylyq muratyn satıradan tapqan. Ol respýblıkalyq gazetterde, «Ara» jýrnalynda qyzmet istegen.

Satıralyq janrmen birge, balalarǵa arnalǵan óleń-jyr, ertegi, pesa, belgili kompozıtorlardyń ánderine mátin jazýmen, aýdarmamen de aınalysqan.

Ázız Nesınniń «Ahıretten kelgen hattary», Branıslav Nýshıchtiń «Meniń ómirbaıanym», Lao Sheniń «Mysyqtar qalasyn», E.Rapkeniń «Mıýnhaýzenniń hıkaıalaryn» qazaq oqyrmandaryna usynǵan.

1983 jyly balalarǵa arnalǵan «Qaǵaz qalpaq» satıralyq jınaǵy úshin Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń syılyǵy berildi.

8 6 jyl buryn (1937-2016) Qazaqstannnyń Eńbek Eri Gennadıı Ivanovıch ZENChENKO dúnıege keldi.

Soltústik Qazaqstan oblysynyń Shal aqyn aýdanynda týǵan. Petropavl aýyl sharýashylyǵyn mehanıkalandyrý tehnıkýmyn bitirdi. 1973 jyly Petropavl pedagogıkalyq ınstıtýtyn syrttan oqyp aıaqtady.

1962-1973 jyldar aralyǵynda «Lenın» keńsharynda elektr slesary, munaı bazasynyń meńgerýshisi, mehanızator mashına-traktor sheberhanasynyń meńgerýshisi, bas ınjeneri, Sovet aýdandyq «Qazselhoztehnıka» birlestiginiń basqarýshysy boldy, 1973 jyly Sovet aýdandyq atqarý komıteti tóraǵasynyń orynbasary bolyp saılandy.

1976 jyldan – «Novonıkolskıı» keńsharynyń dırektory. Sharýashylyq eki ret qaıta qurylyp, 1992 jyly «Novonıkolskoe» aýyl sharýashylyǵy qaýymdastyǵy, 1997 jyly «Zenchenko jáne kompanııa» komandıttik seriktestigine aınaldy, osy sharýashylyqta G.I.Zenchenko bas dırektory bolyp qyzmet etken.

2008 jyly oǵan Qazaqstannyń Eńbek Eri ataǵy berildi, eki ret «Otan» ordenimen, Eńbek Qyzyl tý ordenimen jáne kóptegen medaldarmen marapattalǵan.

58 jyl buryn (1965) Abaı oblysynyń ákimi Nurlan Telmanuly URANHAEVdúnıege keldi.

Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Semeı qalasynda týǵan.
1987 jyly - V. I. Lenın atyndaǵy Qazaq polıtehnıkalyq ınstıtýtyn («ınjener-mehanık» mamandyǵy), 2001 jyly – Qazaq qarjy-ekonomıkalyq ınstıtýtyn («ekonomıst-menedjer» mamandyǵy), 2006 jyly – Shyǵys Qazaqstan memlekettik tehnıkalyq ýnıversıtetin («ınjener-qurylysshy» mamandyǵy) bitirgen.

Eńbek jolyn 1987 jyly Semeı qalasynyń «Kazpromtehmontaj» tresinde sheber, prorab bolyp bastaǵan.
1995-1997 jyldary — Semeı qalasynyń «Sary-Arqa» AQ senim bildirilgen basqarýshysy.
2001-2003 jyldary — «Kazırkýtskles» JTAQ Bas dırektory (RF, Irkýtsk oblysy).
2003-2005 jyldary — Shyǵys Qazaqstan oblysynyń energetıka, turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq, qurylys jáne kólik basqarmasynyń bastyǵy.
2005-2006 jyldary — Shyǵys Qazaqstan oblysy kúrdeli qurylys basqarmasynyń bastyǵy.
2006-2007 jyldary — Shyǵys Qazaqstan oblysy ákiminiń orynbasary.
2007 jyly— QR TJM Memlekettik materıaldyq rezervter komıteti tóraǵasynyń orynbasary.
2008 jyly — Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiliginiń memlekettik ınspektory.
2009-2010 jyldary — «Ertis» ÁKK basqarma tóraǵasynyń orynbasary.
2010-2013 jyldary — Qyzylorda oblysy ákiminiń orynbasary.
2013-2014 jyldary — Semeı qalasy gýmanıtarlyq ınnovatsııalyq zań ýnıversıteti prezıdentiniń keńesshisi.
2014 j. — QR tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý agenttigi tóraǵasynyń orynbasary.
2015-2017 jyldary — Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń «QazQSǴZI» AQ Bas dırektory.
2017-2018 jyldary — Almaty qalasy Sáýlet jáne qala qurylysy basqarmasynyń basshysy.
2019-2022 jyldary — Nur-Sultan qalasynyń sáýlet, qala qurylysy jáne jer qatynastary basqarmasynyń basshysy.
2022 jyldyń maýsymynda Abaı oblysynyń ákimi bolyp taǵaıyndaldy.

«Qurmet» (2011), «Parasat» (2016) ordenderimen marapattalǵan.

5 3 jyl buryn (1970) skrıpkashy, QR eńbek sińirgen qaıratkeri, Nıý-Iorktegi djaz qaýymdastyǵynyń múshesi Jámıla SERKEBAEVAdúnıege keldi.

K.Baıseıitova atyndaǵy Respýblıkalyq kolledjdi, Qurmanǵazy atyndaǵy Almaty memlekettik konservatorııasyn támamdady.

AQSh, Frantsııa, Ispanııa, Belgııa, Vengrııa, Rýmynııa, Monako, Sıngapýr, TMD elderinde gastroldik saparmen bolǵan.

Qazir Almaty qalasy ákiminiń jáne QR Qorǵanys mınıstrliginiń «Jazz Band» kontserttik orkestriniń solısi.

4 7 jyl buryn (1976) Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq banki tóraǵasynyń orynbasary Álııa Meıirbekqyzy MOLDABEKOVA dúnıege keldi.

Almaty qalasynda týǵan. 1999 jyly Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq memlekettik ulttyq ýnıversıtetin aıaqtap, fızıka-matematıka ǵylymdarynyń kandıdaty dárejesin aldy.

Eńbek jolyn 1999 jyly ál-Farabı atyndaǵy Qazaq memlekettik ulttyq ýnıversıtetinde EEM-di matematıkalyq jabdyqtaý jáne matematıkalyq kıbernetıka kafedrasynyń assıstenti retinde bastady.

2001-2003 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq bankiniń monetarlyq operatsııalar departamenti portfelderdi jáne qarjy naryqtaryn taldaý basqarmasynyń jetekshi taldaýshysy, sondaı aq portfelderdi jáne qarjy naryqtaryn taldaý basqarmasynyń bas taldaýshysy retinde jumys istedi.

2003–2012 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq bankiniń monetarlyq operatsııalar departamenti taldaý jáne táýekelder basqarmasynyń bas taldaýshysy, dılıng operatsııalary basqarmasynyń bas dıleri, taldaý jáne táýekelder basqarmasynyń bastyǵy retinde qyzmetin jalǵastyrdy.

2012– 2015 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq bankiniń monetarlyq operatsııalar departamenti (monetarlyq operatsııalar jáne aktıvterdi basqarý departamenti) dırektorynyń orynbasary laýazymyn atqardy.

2015 jylǵy qazanda Monetarlyq operatsııalar jáne aktıvterdi basqarý departamentiniń dırektory, al 2016 jylǵy aqpannan bastap Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq banki qurylymynyń ózgerýine baılanysty Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq banki monetarlyq operatsııalar departamentiniń dırektory bolyp taǵaıyndaldy.

QR Prezıdentiniń 2019 jylǵy 26 jeltoqsandaǵy ókimimen Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq banki tóraǵasynyń orynbasary bolyp taǵaıyndaldy.

4 6 jyl buryn (1977) QR Parlament Májilisi Apparaty basshysynyń orynbasary Indıra Beısembekqyzy MAMAShEVAdúnıege keldi.

Almaty qalasynda týǵan. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetin, L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetin bitirgen.

Eńbek joly: 1998 jylǵy sáýir – maýsym aralyǵynda – «Interlıýks» Qazaqstan-Japon kásipornynyń menedjeri.

1998-1999 jyldary – QR Investıtsııalar jónindegi agenttigi «Qazınvest» RMK menedjeri. 1999-2002 jyldary – «QazInvestKonsalt» JShS-nyń aǵa menedjeri.

2003-2009 jyldary – QR Parlamenti Májilisi Apparaty Aqparattyq-taldaý bóliminiń bas sarapshysy, bas konsýltanty.

2009-2016 jyldary – QR Parlamenti Májilisi Apparaty Aqparattyq-taldaý bóliminiń meńgerýshisi, Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń Taldaý jáne strategııalyq josparlaý departamenti dırektorynyń orynbasary, QR Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń Halyqaralyq baǵdarlamalar ortalyǵynyń vıtse-prezıdenti.

2017 jylǵy aqpan-jeltoqsan aralyǵynda Saıası taldaý jáne strategııalyq zertteýler ortalyǵy dırektorynyń orynbasary boldy.

2017-2019 jyldary – «Nur Otan» partııasynyń Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń Májilisindegi fraktsııasy apparatynyń basshysy.

2019-2022 jyldary – Konfessııaaralyq jáne órkenıetaralyq dıalogty damytý jónindegi N. Nazarbaev ortalyǵynyń basqarma tóraǵasynyń orynbasary.

Qazirgi qyzmetinde 2022 jylǵy aqpannan bastap.

«Eren eńbegi úshin» medalimen jáne «Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 20 jyl» medaldarymen marapattalǵan.

41 jylburyn (1982) Qostana qalasynyń prokýrory Rınat Ábilqasymuly KÁRІMOV dúnıege keldi.

Qostanaı oblysynyń týmasy. Qostanaı áleýmettik akademııasyn quqyqtaný mamandyǵy boıynsha bitirgen.

Prokýratýra organdaryndaǵy eńbek jolyn 2004 jyly Qarabalyq aýdany prokýrorynyń kómekshisi qyzmetinen bastady. Kelesi basshylyq laýazymdardy atqardy: Qostanaı oblysy prokýratýrasy Áleýmettik-ekonomıkalyq saladaǵy zańdylyqty qadaǵalaý basqarmasy bastyǵynyń orynbasary (2011-2012), Áýlıekól aýdany prokýrorynyń orynbasary (2012-2015), Qostanaı oblysy prokýratýrasy Apparatynyń basshysy (2017-2019), Qostanaı aýdanynyń prokýrory (2019 – 2022).

Qazirgi qyzmetin 2022 jyldyń maýsymynan beri atqaryp keledi.

«Minsiz qyzmeti úshin» ІІ, ІІІ dárejeli medaldarimen, «QR prokýratýrasyna 20 jyl» medalimen, «Prokýratýra úzdigi» ІІ dárejeli tósbelgimen marapattalǵan.


Сейчас читают
telegram