4 mamyr. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Halyqaralyq órt sóndirýshiler kúni
Bul 1999 jyly Aýstralııadaǵy orman órti kezinde bes órt sóndirýshiniń qaıǵyly ólimin eske alý maqsatynda bekitilgen.
Qysym kórsetýge qarsy kúres kúni (Qyzǵylt jeıde kúni)
Jyl saıyn álem boıynsha kóptegen adamdar qyzǵylt jeıde nemese fýtbolka kıip, Qysym kórsetýge qarsy kúres kúnin qoldaıtynyn kórsetedi. Bul naýqan 2012 jyly bastaldy, sodan beri ony 25 memlekettiń qoldaýyn tapty. Statıstıkaǵa sáıkes, mektepte oqý kezinde árbir tórtinshi jasóspirimge qysym kórsetiledi. Balalar men jasóspirimder arasynda óz-ózine qol jumsaýdyń eń kóp taralǵan sebepteriniń biri - qurdastary tarapynan qysym jasalýy.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1939 jyly Qazaqstan kompozıtorlarynyń odaǵy quryldy. Odaq qurý jóninde bastamany 7 kompozıtor: Evgenıı Brýsılovskıı, Ahmet Jubanov, Muqan Tólebaev, Vasılıı Velıkanov, Latıf Hamıdı, Borıs Erzakovıch, Sergeı Shabelskıı kóterdi.
1993 jyly orys tilindegi qazaqstandyq toponımderdiń transkrıptsııasy birizdendirilip, Qazaqstan Respýblıkasynyń jeke ákimshilik-aýmaqtyq birlikteriniń ataýyn ózgertýge buıryq berildi, osyǵan sáıkes Djambýl qalasy - Jambyl, Taldy-Kýrgan qalasy - Taldyqorǵan, Issyk qalasy - Esik, Ermak qalasy - Aqsý bolyp ózgertildi.
2012 jyly Astana qalasynda Estonııa Respýblıkasy elshiliginiń jańa ǵımaraty ashyldy. Saltanatty is-sharaǵa QR Syrtqy ister mınıstri Erjan Qazyhanov jáne Qazaqstanǵa jumys saparymen kelgen Estonııanyń syrtqy ister mınıstri Ýrmas Paet qatysty.
2013 jyly Astana qalasynyń Ulttyq kardıohırýrgııalyq ortalyǵy janynda erekshe alleıa paıda boldy. Ol jerge donorlyq júrek aýystyrý otasy jasalǵan elýinshi naýqastyń qurmetine aǵashtar otyrǵyzyldy.
2014 jyly Dańqty áskerı qolbasshy – QR tuńǵysh qorǵanys mınıstri, armııa generaly Saǵadat Nurmaǵambetov týraly fılm jaryqqa shyqty. Avtorlar sum maıdan jyldaryndaǵy onyń erligi, soǵystan keıingi ómiri jaıly qundy materıaldar jınaqtady. Saǵadat Nurmaǵambetovke 21 jasynda Sovet Odaǵynyń Batyry ataǵy berilgen bolatyn.
2015 jyly Almatyda Reıhstag ǵımaratyna Jeńis týyn tikken Raqymjan Qoshqarbaevqa (1924-1988) arnalǵan memorıaldyq taqtanyń saltanatty ashylý rásimi ótti. Taqta «Almaty» qonaqúıiniń qasbetine ornatyldy. Bul jerde R. Qoshqarbaev soǵystan keıin 20 jyl basshy bolyp eńbek etken.
Eske sala keteıik, Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta Reıhstagqa tý tigip, alǵash ret jeńis jalaýyn jelbiretken batyrdyń biri qazaq Raqymjan Qoshqarbaev bolatyn. Osy erligin kóp jyldar boıy Keńestik júıeniń sol kezdegi bılik basyndaǵy sholaq belsendileri joqqa shyǵaryp kelgen edi.
2017 jyly «Babalar izimen» 65 kúndik ǵylymı ekspedıtsııasy bastaldy. Ǵylymı top Reseı, Ázerbaıjan, Armenııa, Grýzııa, Ýkraına, Moldova, Slovenııa, Belarýs, Lıtva, Polsha, Germanııa, Italııa, Frantsııa, Vengrııa jáne Vatıkan sııaqty elderge bardy.
2017 jyly Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde fashıstik Germanııanyń kontslagerinde tutqynda bolǵan toǵyz qazaqstandyq Germanııa Federatıvtik Respýblıkasynyń Úkimetinen 2500 eýro mólsherinde ótemaqy aldy, barlyǵy 12 qazaqstandyq ótinish bergen bolatyn.
2018 jyly Marat Ospanov atyndaǵy Batys Qazaqstan medıtsına ýnıversıtetiniń ınterni aqtóbelik Gúlnaz Ádilova Dúnıejúzilik otbasylyq dárigerler uıymynyń stıpendııasyna ıe boldy. Ol Polshanyń Krakov qalasynda ótken iri medıtsınalyq konferentsııaǵa Qazaqstan atynan qatysqan bolatyn.
2019 jyly Qaraǵandy oblysyndaǵy tarıhı-ólketaný mýzeıinde «Ómir men ólim arasyndaǵy dúnıe» halyqaralyq kórmesi ashyldy. Bul – 2010 jyly tanymal shved kollektsıoneri Týrbern Lenskýgpen birlesip ázirlengen Armııa mýzeıiniń jobasy.
2022 jylyQazaqstanda úsh jańa oblys – Abaı, Jetisý, Ulytaý oblystary qurylyp, Almaty oblysynyń ákimshilik ortalyǵy Taldyqorǵannan Qonaev qalasyna kóshirildi.
2022 jyly qaraǵandylyq sýretshi Káripbek Kúıikovtiń kartınasy amerıkalyq akter jáne rejısser Jan-Klod Van Dammǵa syıǵa tartyldy.
«Dýbaıdaǵy EKSPO-da kórmem ótti, onda men birneshe jumysymdy qaldyrdym. Van Damm Qazaqstan pavılonyn aralaǵanda, oǵan Dáýit Shaıhıslamov, Álıhan Jarylǵapov jáne Ermekjan Ósipbekov sýretti men salǵanymdy túsindirip, beınebaıan kórsetti. Sosyn maǵan telefon soǵyp, sýretimdi berýge ruqsat surady. Men qýana kelistim. Bul men úshin úlken mártebe. Van Damm men úshin vıdeo túsirip, onda maǵan jumysymdy kórsetip, men sııaqty sýretshini kezdestirgenin aıtty. Kýmırimniń iltıpatyna ıe bolǵanyma óte qýanyshtymyn», – deıdi K.Kúıikov.
