4 aqpan. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Dúnıejúzilik qaterli isikke qarsy kúres kúni
«Halyqaralyq onkologııalyq aýrýlarǵa qarsy kúres jónindegi odaq» (UICC) jarııalaǵan. Bul halyqaralyq kúnniń maqsaty - obyrdyń qazirgi zamandaǵy eń qaýipti aýrýlardyń biri ekendigi týraly jurtshylyqty habardar etý, osy keseldiń aldyn alýǵa, anyqtaýǵa jáne emdeýge nazar aýdarý.
Halyqaralyq adamzat baýyrlastyǵy kúni
BUU-nyń halyqaralyq jáne dúnıejúzilik kúnderi kúntizbesinde jańa kún 2020 jyldyń jeltoqsanynda qosyldy. 2019 jyly osy kúni Rım Papasy Frantsısk pen ál-Azhardyń joǵarǵy ımamy sheıh Ahmad at-Taıb Ábý-Dabıde «Adam álem tynyshtyǵy men birlesken ómir úshin» atty qujatqa qol qoıǵandyqtan, Halyqaralyq adamzat baýyrlastyǵy kúnin 4 aqpanda atap ótý týraly sheshim qabyldandy. Deklaratsııada ártúrli din ókilderiniń arasyndaǵy dıalog pen ózara yntymaqtastyq mádenıetin damytýdyń mańyzdylyǵy atap kórsetildi jáne terrorısterdiń óz áreketterin aqtaý úshin dindi paıdalanýy aıyptaldy.
Halyqaralyq azaptaýǵa qarsy kúres kúni
Bul kún 1985 jyldan beri atalyp keledi. Adamdy azaptaýdyń san alýan túrlerine qarsy kúres retinde belgilengen. Qazirgi kúni konventsııany álemniń 145 memelketi ratıfıkatsııalaǵan.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1854 jyly Kishi Almaty ózeniniń jaǵasynda, kóne Almaty qonysynyń mańynda Zaılııskıı áskerı bekinisi salynyp, keıin onyń aty Vernyı dep ózgertildi. 1867 jyly qala Jetisý oblysynyń ákimshilik ortalyǵyna aınaldy. 1921 jyly qalaǵa baıyrǵy Almaty ataýy qaıtaryldy. 1927 jyldan qala Qazaq AKSR-iniń, 1936 jyldan Qazaq KSR-iniń, 1991-1997 jyldary Qazaqstan Respýblıkasynyń astanasy boldy. 2016 jyly Almaty 1000 jyldyq mereıtoıyn atap ótti.
1972 jyly Arqalyq qalasynda Torǵaı oblystyq tarıhı-ólketaný murajaıy (qazirgi oblystyq Dala ólkesi tarıhynyń murajaıy) quryldy. Alǵashqy ekspozıtsııa 1973 jyldyń 28 shildesinde aty ańyzǵa aınalǵan qazaq batyr Amangeldi Imanovtyń 100 jyldyǵy qarsańynda ashyldy.
1992 jyly Frantsııanyń Týr qalasynda ótken halyqaralyq kınofestıvalde rejısser Ermek Shynarbaevtyń «Kek» fılmi birinshi oryndy ıelense, Sergeı Ázimovtiń «Óli teńiz hronıkasy» atty fılmi ekinshi júldege ıe boldy.
1992 jyly Qazaqstan Respýblıkasy men Bangladesh Halyq Respýblıkasy arasynda dıplomatııalyq qarym-qatynas ornatý týraly hattama qabyldandy.
1993 jyly Qazaqstan Respýblıkasy men Malta Respýblıkasy arasynda dıplomatııalyq qarym-qatynas ornady.
1993 jyly respýblıkanyń munaı-gaz salasyndaǵy birinshi birlesken kásiporyn - «QazaqTúrikMunaı» qazaq-túrik kásiporny quryldy.
2010 jyly Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti ulttyq akkredıtatsııadan ótken birinshi otandyq JOO atandy.
2011 jyly Berlınde ótken «World Money Fair» halyqaralyq kórmesinde QR Ulttyq Bankiniń «Uly qolbasshylar» serııasynan «Attıla» eskertkish kúmis monetasyna «Tarıhı taqyryp boıynsha eń úzdik moneta» nomınatsııasynda «Jyldyń eń úzdik monetasy» nagradasy berildi.
2011 jyly Frantsııanyń astanasy Parıj qalasynda Qazaqstan Respýblıkasy obyrǵa qarsy kúres Hartııasyna qosyldy.
2016 jyly Astanada «QazTransGaz Aımaq» aktsıonerlik qoǵamyna Eýropalyq sapany basqarý qorynyń (European Foundation for Quality Management, EFQM) «Tanylǵan Kemeldilik» 4-shi-deńgeıdegi sertıfıkatyn saltanatty túrde tabystaý rásimi ótti. Kásiporyn álemge áıgili BMW, BOSCH, Coca-Cola sekildi brendter quramyna kiretin úzdik eýropalyq uıymdardyń tizimine engizildi.
2018 jyly Iran astanasy Tegeran qalasynda jeńil atletıkadan jabyq keshendegi VIII Azııa chempıonatynda qazaqstandyq atletter jalpy esepte birinshi oryndy jeńip aldy. Qurlyq birinshiliginde Qazaqstan quramasy jalpy 12 medal ıelendi. Onyń jeteýi altyn, tórteýi kúmis, bireýi qola.
2019 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń janyndaǵy Qazaqstan strategııalyq zertteýler ınstıtýty álemniń úzdik ortalyqtarynyń qataryna endi. Bul reıtıng «Analıtıkalyq ortalyqtar jáne azamattyq qoǵam» baǵdarlamasy aıasynda professor Djeıms MakGannyń jetekshiligimen qurylady, álemdegi bedeldileriniń biri. QSZI - Pensılvanııa ýnıversıtetiniń «Global Go To Think Tank Index Report» negizgi reıtıngine engen jalǵyz qazaqstandyq ortalyq.
2020 jyly brıtan jazýshysy Joan Roýlıńniń álemge áıgili Hárrı Potter shyǵarmasy qazaq tilinde jaryq kórdi. «Hárrı Potter men pálsapa tas» kitabyn Dınara Mázen, Saıat Muhamedııar jáne Nárkez Berikqazy aýdardy. Jobanyń jaýapty redaktory – Nazgúl Qojabek.
Brıtan jazýshysy Joan Roýlıń oılap tapqan sıqyrshy bala Hárrı Potter jáne onyń álemi týraly eńbekterdi qazaq tilinde shyǵarý quqyǵy «Steppe & WORLD Publishing» baspasyna tıesili.
2021 jyly ıÝNESKO-nyń shtab-páterinde Uıymnyń Bas dırektory Odrı Azýlege «Ulttyq aýdarma bıýrosy» qoǵamdyq qory aýdarǵan Abaı shyǵarmalarynyń BUU-nyń 6 resmı tilindegi jınaqtary tabys etildi.
2022 jyly Qazaq ulttyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń stýdentteri tamaq pisirgennen keıin qalǵan ósimdik maıynan bıootyn jasady. Bıootyn – ekologııalyq taza jáne tıimdi, arzan, qaýipsiz jáne sonymen birge tasymaldaýǵa yńǵaıly ónim. Jas ǵalymdar Nazerke Halel men Mýnısa Saıdıǵanıevanyń bul eńbegi halyqaralyq konferentsııada júlde aldy.
2022 jyly «Qazaqstan halqyna» qorynyń saıty iske qosyldy. Kómekke muqtaj qazaqstandyqtar, sondaı-aq jan-jaqty kómek kórsetýge nıet bildirgen demeýshiler qordyń tsıfrlyq platformasy arqyly óz ótinimderin jasaı alady.
www.qazaqstanhalqyna.kz saıty – kez kelgen adam jobalar boıynsha jańalyqtarmen, qarajattyń túsýi men jumsalýy týraly qarjylyq eseptermen, júzege asyrylǵan jobalardyń nátıjelerimen tanysa alatyn aqparattyq portal.
