31 NAÝRYZ. QAZAQPARAT KÚNTІZBESІ: ATAÝLY KÚNDER, OQIǴALAR, ESІMDER
31 NAÝRYZ, DÚISENBІ
Ázerbaıjanda genotsıd qurbandaryn eske alý kúni. Ázerbaıjan Respýblıkasy bul kúndi 1998 jyldan bastap memlekettik deńgeıde atap ótedi.
Malta Respýblıkasynyń ulttyq meıramy - Bostandyq kúni. 160 jyl Brıtanııa otary bolǵan Malta 1979 jyly azattyq aldy. Bul merekege oraı Maltada áskerı eskertkish aldynda saltanatty rásim ótkiziledi, sodan keıin Úlken aılaqta dástúrli qaıyqtar jarysyn uıymdastyrady.
Búgingi Malta - demokratııalyq respýblıka. Astanasy - Valetta, memlekettik tili - malta tili, biraq aǵylshyn, ıtalıan tilderi de keńinen qoldanylady. Malta - tarıhı, sáýlet eskertkishterine, dinı shirkeýlerge baı el. Tabıǵaty da tamasha. Aýasy taza. Osyǵan qyzyqqan týrıster bul elge aǵylyp jatady.
Qazaqstan Respýblıkasy men Malta Respýblıkasy arasyndaǵy dıplomatııalyq qarym-qatynas 1993 jylǵy aqpannyń 4-de ornatyldy.
Rezervtik kóshirme jasaý (bekap) kúni. Bul kún qoǵamnyń nazaryn aqparatty qorǵaý men ony saqtaýdy qamtamasyz etýge aýdarý maqsatynda belgilengen kún. Rezervtik kóshirme jasaý degenimiz - qosymsha aqparat tasymaldaýshy quralǵa qujattyń kóshirmesin jasaý protsedýrasy. Rezervtik kóshirmeniń qajettiligine erekshe mán bergen Reddıt saıtynyń qoldanýshylary Bekap kúnin atap ótý týraly usynys jasap, bastama kóterdi.
Bulnyń nelikten 31 naýryzǵa belgilengeninen toqtala ketsek, 1 sáýir kúni qyljaqbastar kúlki kúnine oraı jibergen vırýstary málimetterdi joıyp jibereýi jıi kezdesedi. Al Bekap kúni dál sol aqparattardy saqtaý kerektigin eske salady.
Taılandtaǵy Nanklao koroliniń (III Rama) týǵan kúni. 31 naýryzda Taıland halqy 1787 jyly Chakrı áýdetiniń úshinshi Sıam monarhynyń týǵan kúnin, ıaǵnı Nanklao koroliniń (III Rama) týǵan kúnin atap ótedi. Onyń týǵan kúni 1998 jyldan beri ulttyq mereke retinde toılanýda. Nanklao koroli óte bilimdi, eýropalyq mádenıetke qurmetpen qaraǵan adam. Sondaı-aq el tarıhynda ol eýropalyq ásker men keme qurylysyna erekshe mán bergen basshy retinde qalǵan. Buǵan qosa, ol talatty kásipker men jan-jaqty damyǵan tulǵa retinde belgili.
AQSh-taǵy Sesar Chaves kúni. Eldiń kóptegen shtatynda aralyp ótiletin, al Kalıfornııa shtatynda 2000 jyldan beri resmı mereke men demalysqa ıe bolǵan ataýly kún. Sesar Estrada Chaves jumyskerler men mıgranttardyń áleýmettik quqyǵy úshin kúresken quqyqqorǵaýshy bolǵan. 1927 jyldyń 31 naýryzynda Arızonada dúnıge kelgen. Quqyq qorǵaý qyzmetin 1952 jyly bastaǵan. Qorǵaýshylyq qyzmetten bólek, fılosofııa, ekonomıka, quqyqtaný salalaryn ıgergen.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1 9 jyl buryn (1995) Prezıdent N.Nazarbaevtyń «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy memlekettik Reabılıtatsııalyq banki» týraly Qaýlysy shyqty.
1 6 jyl buryn (1998) Qazaqstandaǵy dırekt-marketıngtik kompanııalardyń alǵashqylarynyń biri «Azııa Dırekt» quryldy.
10 jyl buryn (2004) «Ózenmunaıgaz» AQ men «Embimunaıgaz» AQ qosylyp, «QazMunaıGaz» Barlaý Óńdeý» AQ-y quryldy.
9 jyl buryn (2005) Grýzııa Prezıdenti Mıhaıl Saakashvılıdiń Qazaqstanǵa memlekettik sapary kezindegi kelissózderdiń nátıjesinde birqatar ekijaqty qujattarǵa qol qoıyldy. Olar «Azamattyq jáne qylmystyq ister boıynsha ózara quqyqtyq kómek týraly» sharttyń hattamasy jáne «Lańkestikke, esirtkige jáne esirtki zattary men prekýrsorlardyń zańsyz aınalysyna, uıymdasqan jáne basqa da qylmys túrlerine qarsy» kelisimi. Sondaı-aq Aqtaý men Potı aılaqtary, Astana men Tbılısı qalalary arasynda baýyrlastyq baılanystar ornatý týraly eki mazmundamaǵa qol qoıyldy.
8 jyl buryn (2006) Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń janynan Qoǵamdyq sarapshylar palatasy quryldy.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen Qoǵamdyq sarapshylar palatasy qurylǵan. Sarapshylar palatasy zań shyǵarý úderisin jetildirý, azamattyq qoǵam ınstıtýty men depýtattar arasyndaǵy dıalogty odan ári damytý, sondaı-aq Parlament qyzmetiniń tıimdiligin arttyrý maqsatynda qurylyp otyr. Palatanyń negizgi mindetteri - áleýmettik salany jańǵyrtý máseleleri jónindegi zańnamalyq jáne ózge de normatıvtik- quqyqtyq aktilerdiń jobalaryna saraptama jasaý, ázirlenip, qaralyp jatqan zań jobalary boıynsha usynystar daıyndaý.
8 jyl buryn (2006) Tehranda belgili Iran jazýshysy, ǵalym, Ortalyq Azııa boıynsha sarapshy, professor Muhammed Hýseın Abedınıdiń «Qazaqstannyń mádenı kelbeti» atty kitaby jaryqqa shyqty.
Parsy tilinde jaryq kórgen bul kitapta Qazaqstandaǵy qazirgi zaman mádenıeti, tarıh pen salt-dástúr týraly málimetter ár túrli derek kózderinen toptastyrylǵan. M. H. Abedını óziniń bul shyǵarmasynda elimizge ıslam dini kelgenge deıingi áńgimeler men ańyzdardy, musylmandyqtyń beký kezeńin, jaǵrafııalyq ornalasýyn, sondaı-aq, qazirgi ýaqyttaǵy saıası jáne áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaı men bar salada buǵan deıin júrgizilgen reformalardyń júzege asyrylýyn jan-jaqty taldaýǵa tyrysqan.
6 jyl buryn (2008) Elordalyq «Folıant» baspasy semeılik jýrnalıst Dáýlet Seısenulynyń «Shákárim» kitabyn basyp shyǵardy.
Abaıtanýshy, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty, Qazaqstannyń Jazýshylar odaǵynyń múshesi Murat Sultanbekovtyń pikirinshe, jańa shyǵarmanyń mazmuny aqyn týraly baı materıal jınaǵan avtordyń úlken eńbegin pash etedi. Shákárim týraly jańa týyndyda oıshyldyń búkil ómiri men shyǵarmashylyq joly sóz bolady. Kitapta aqynnyń ómirbaıanynan faktiler, Shákárimdi jaqsy bilgen adamdardyń estelikteri keltirilgen, belgili ǵalymdardyń suhbattary berilgen.
Dáýlet Seısenuly Shyǵys Qazaqstan oblysy Abaı aýdanynyń Saryjal aýylynda týǵan. QazMÝ-diń jýrnalıstıka fakýltetin bitirgenen keıin oblystyq «Semeı tańy» gazetinde, «Aqıqat» jýrnalynda jumys istegen, respýblıkalyq «Egemen Qazaqstan» gazetiniń menshikti tilshisi bolǵan. Jýrnalıst «Juldyzdar sónbeıdi» áńgimeler jınaǵynyń jáne úsh derekti kitaptyń avtory.
5 jyl buryn (2009) Jambyl oblysy Turar Rysqulov atyndaǵy aýdanynda «Qytaı-Qazaqstan» magıstraldyq gaz qubyry birlesken jobasy aýqymyndaǵy Qazaqstandaǵy alǵashqy KS-4 kompressorlyq stansasy qurylysynyń saltanatty tanystyrylymy boldy.
Gaz qubyry «QazMunaıGaz» ulttyq kompanııasy» AQ men «Qytaı ulttyq munaı-gaz kompanııasynyń» qazaqstan-qytaı birlesken jobasy. Stansa qurylysynyń resmı ashylýy saltanaty barysynda «Qazaqstan-Qytaı» gaz qubyry jobasy, KS-4 kompressor stansasy» degen jazý jazylǵan mármár taqtaısha qoıyldy.
4 jyl buryn (2010) Memleket basshysy «Qazaqstan Respýblıkasy men Azııa Damý Banki arasyndaǵy Qaryz týraly kelisimdi (Jaı operatsııalar) (OAÓEY kólik dálizi [Jambyl oblysyndaǵy ýchaske] [«Batys Eýropa - Batys Qytaı» halyqaralyq tranzıt dálizi] Investıtsııalyq baǵdarlama - 2-joba) ratıfıkatsııalaý týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna qol qoıdy.
3 jyl buryn (2011) Almaty qalasynyń mańynda rejısser Aqan Sataevtyń «Jaýjúrek myń bala» fılminiń túsirilimi bastaldy. 3 jyl buryn (2011) Vashıngtonyń bedeldi ǵımaraty «Carnegie Institution for Science» «Kazakh Cinema Evenings» qazaqstandyq kıno festıvali bastaldy.
1 jyl buryn (2013) Óskemende KIA Quoris kólik shyǵarý zaýyty iske qosyldy.
125 jyl buryn (1889) Parıjde saltanatty túrde Eıfel munarasynyń ashylý saltanaty ótti. 1889 jyldyń 31 naýryzynda konstrýktor Gýstav Eıfel munaranyń basyna frantsýzdyq týdy tilip qoıǵan bolatyn. Búginde ol álemdegi eń tanymal ǵımarattyń biri.
118 jyl buryn (1896) AQSh-ta ónertapqysh Ýıtkomb Djadson qulypty patenttedi.
114 jyl buryn (1900) amerıkalyq Saturday Evening Post jalpyulttyq gazette alǵash ret avtomobılder týraly jarnama jarııalandy.
91 jyl buryn (1923) Nıý-Iorke alǵashqy bı jarasy ótip, onda 27 saǵat boıy bılegen Alma Kammıngs jeńimpaz atandy.
48 jyl buryn (1966) keńestik mamandar alǵash ret Aıdyń jasandy serigin ushyrdy. Máskeý ýaqytymen 13:46:59 kezinde Baıqońyr ǵarysh aılaǵynan molnııa-M zymyran tasyǵyshy ushyrylyp, «Lýna-10» planetaralyq stansasyna qondyryldy.
47 jyl buryn (1967) Frantsııanyń NATO áskerı uıymynan shyǵý týraly sheshiminen keıin uıymnyń shtab-páteri Parıjdan Belgııa astanasy Bıýrsselge kóshirildi.
21 jyl buryn 91993) «Voron» fılminiń fınaldyq túsrilimi júrgizilip jatqanda belgili akter gonkongtyq jáne amerıkalyq akter Brıýs Lıdiń uly Brendon Lı qaıtys boldy. Ol 28 jasynda óziniń toıyna 818 kún qalǵanda qaıtys boldy.
ESІMDER
291 jyl buryn (1723-1766) 1746-1766 jyldardaǵy Danııa men Norvegııanyń koroli FREDERIK V dúnıege keldi.
9 9 jyl buryn (1915-1998) Keńes Odaǵynyń Batyry, І rangili kapıtan ÝŞEV Borıs Petrovıch dúnıege keldi.
Petropavl qalasynda týǵan. Joǵary áskerı-teńiz floty ýchılışesin, Áskerı-teńiz akademııasy janyndaǵy kýrsty bitirgen.
1939-1940 jyly keńes-fınn soǵysyna qatysqan. Baltyq flotynyń 1-gvardııalyq dıvızııasynyń torpedalyq katerler otrıadynyń komandıri bolǵan. Soǵystan keıin de áskerı-teńiz flotynda qyzmet etken.
Ordendermen jáne medaldarmen marapattalǵan. Petropavl qalasyndaǵy bir kóshege Ýşevtiń esimi berilgen.
6 6 jyl buryn (1948) kompozıtor, Qazaq KSR eńbek sińirgen óner qaıratkeri, Qazaqstan Kompozıtorlar odaǵy basqarmasynyń múshesi, QR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty SERKEBAEV Almas Ermekuly dúnıege keldi.
Almaty qalasynda týǵan. 1966 jyly mýzykalyq mektebin, 1973 jyly Almaty konservatorııasynyń (qazirgi Qazaq ulttyq konservatorııasy) kompozıtsııa (Ǵ.Jubanovanyń klasy boıynsha) bólimin bitirgen. 1973 - 74 jyldary - osynda stajer-zertteýshi, 1974- 78 jyldary - stajer-assıstent, 1982 jyldan Qazaqstan Kompozıtorlar odaǵynyń dybys jazý kabınetiniń meńgerýshisi boldy. Sımfonııalyq, aspaptyq-kameralyq, vokaldyq jáne estradalyq janrda eńbek etti. Onyń kameralyq orkestrge arnalǵan "Shalqyma" (1974), "Kerbez" (1976), "Otyrar" (1979), "Shertpe kúı" (1982); "Horlan", "Máńgi óshpes dańq" (1974) atty vokaldyq shyǵarmalary; "Aqsaq qulan" baleti (1975) men "Maýglı, meniń baýyrym" rok-opera-baleti (1982), t.b. bar. Qazaqstan Memlekettik syılyǵynyń ıegeri (1986).
60 jyl buryn (1954) Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń depýtaty, Áleýmettik-mádenı damý komıtetiniń múshesi, saıasattaný ǵylymynyń doktory, professor, Qazaqstan Respýblıkasy Aýyl sharýashylyǵy ǵylymdary akademııasynyń akademıgi BURHANOV Qamal Nızamuly dúnıege keldi.
Tashkent oblysynda týǵan. Tashkent memlekettik ýnıversıtetin, Máskeý memlekettik áleýmettik ýnıversıtetin bitirgen. Saıası ǵylymdarynyń doktory, professor. 1977-1978 jyldary - Á.Qasteev atyndaǵy QazSRO memlekettik óner murajaıynyń ǵylym qyzmetkeri. 1978-1979 jyldary - QazSRO ǴA Sh.Ýálıhanov atyndaǵy tarıh, arheologııa jáne etnografııa ınstıtýtynyń aǵa laboranty. 1979-1995 jyldary - S.M. Kırov atyndaǵy QazMÝ aǵa laborant, assıstent, aǵa oqytýshy, dotsent, professor, oqý jumysy jónindegi dekannyń orynbasary, tarıh fakýlteti saıası tarıh kafedrasynyń meńgerýshisi. 1995-2000 jyldary - ál-Farabı atyndaǵy QazMÝ tarıh fakýltetiniń dekany. 2000-2001 jyldary - ál-Farabı atyndaǵy QazMÝ fılosofııa jáne saıasattaný fakýltetiniń dekany. 2001-2002 jyldary - ál-Farabı atyndaǵy QazMÝ saıasattaný kafedrasynyń meńgerýshisi. 2002-2004 jyldary - Abaı atyndaǵy AMÝ zań fakýltetiniń dekany. 2004-2006 jyldary - QR Prezıdenti Ákimshiliginiń bas sarapshysy. 2006-2007 jyldary - QR BǴM Sh.Ýálıhanov atyndaǵy tarıh jáne etnologııa ınstıtýtynyń dırektory. 2007-2011 jyldary - QR IV saılanǵan Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń depýtaty, Halyqaralyq ister, qorǵanys jáne qaýipsizdik komıtetiniń múshesi. 2012 jylǵy qańtardan bastap - V saılanǵan Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń depýtaty, Áleýmettik-mádenı damý komıtetiniń múshesi. «Nur Otan» HDP partııalyq tizimi boıynsha saılanǵan. «Qurmet» ordenimen marapattalǵan.
5 8 jyl buryn (1956) Almaty qalalyq Saýda-ónerkásip jáne kásiptik palatasynyń prezıdenti, «QazEkspo» halyqaralyq kórme kompanııasynyń prezıdenti MOLDAǴALIEVA Marııa Tashkenbaıqyzy dúnıege keldi.
Óskemen qalasynda týǵan. S.M. Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetin bitirgen. 1981-1984 jyldary - komsomoldyq jáne partııalyq jumystar atqarǵan. 1984-1991 jyldary - Respýblıkalyq kórkemóner keńesiniń hatshysy, Qazaqstan sýretshiler odaǵy Kórkemóner qorynyń óner zertteýshisi, aǵa óner zertteýshisi, dırektory, bas dırektory. 1991 jyldan «Qazekspo» halyqaralyq kórme kompanııasynyń prezıdenti. 1994-1998 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Saýda-ónerkásip palatasy tóralqasy tóraǵasynyń orynbasary qyzmetterin atqarǵan. 2001 jyldan - Almaty qalalyq Saýda-ónerkásip jáne kásiptik palatasynyń prezıdenti.
5 5 jyl buryn (1959) E.Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetiniń rektory, zań ǵylymynyń doktory, professor, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Halyqaralyq joǵary mektep ǵylym akademııasynyń akademıgi KÓBEEV Erkin Qınaıatuly dúnıege keldi.
Qaraǵandy qalasynda týǵan. Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetin, M.Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýnıversıtetiniń aspırantýrasyn bitirgen. 1989-2000 jyldary - Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetiniń zań fakýlteti dekanynyń orynbasary, kafedra meńgerýshisi, dotsenti, zań fakýltetiniń dekany, professory. 2000-2001 jyldary - L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń oqý isi jónindegi prorektory. 2001-2004 jyldary E.Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetiniń oqý isi jónindegi prorektory qyzmetin atqarǵan. Qazirgi qyzmetinde 2004 jyldan bastap isteıdi. Ǵalymnyń 50-den astam ǵylymı eńbegi, 2 monografııasy men oqýlyǵy jaryq kórgen.
4 6 jyl buryn (1968) Qazaqstandyq Halyqtar dostyǵy ýnıversıtetiniń rektory, Ulttyq ǵylymı medıtsınalyq oralyq janyndaǵy dıssertatsııalyq keńes múshesi, Bilim berýdiń memlekettik standartyn jasaý jónindegi jumys tobynyń múshesi, OQO Іsker áıelder qaýymdastyǵynyń múshesi QÝATBEKOVA Rabıǵa Ábdimusaqyzy dúnıege keldi.
Ońtústik Qazaqstan oblysy, Shymkent qalasynda dúnıege kelgen. 1991 jyly Almaty qalasyndaǵy medıtsına ınstıtýtynyń «Emdeý isi», 1999 jyly «Qaınar» ýnıversıteti Ońtústik Qazaqstan fılıalynyń «Quqyqtaný» jáne 2004 jyly Qazaq-ózbek ınjenerlik-gýmanıtarlyq ýnıversıtetiniń «Pedagogıka jáne psıhologııa» mamandyqtaryn bitirgen. 1999 jyly medıtsına ǵylymdarynyń kandıdaty, 2002 jyldan Qazaqstan halyqtar Dostyǵy ýnıversıtetiniń professory, Qazaqstan Ulttyq Jaratylystaný ǵylymdary Akademııasynyń akademıgi.
9 monografııasy, 62 maqalasy, 16 ádistemelik-nusqaýlyq kitaptary jaryq kórgen, 4 jańalyqtyń, 2 patenttiń avtory. 2005 jyldan bastap ýnıversıtet rektory qyzmetin atqaryp keledi.
40 jyl buryn (1974) QR «Temirbank» AQ basqarma tóraǵasynyń orynbasary BEKQALI Muhtar Asqaruly dúnıege keldi.
Almaty qalasynda týǵan. Qazaq memlekettik basqarý akademııasyn (ekonomıka jáne marketıng bakalavry), Qazaqstandyq menedjment, ekonomıka jáne boljaý ınstıtýtyn (ekonomıka magıstri), Aıova shtatynyń memlekettik ýnıversıtetin (Eıms qalasy, AQSh) bitirgen. 1993-1995 jyldary - «AIDAR» JShS bas dırektorynyń orynbasary. 1995-1996 jyldary - Japondyq halyqaralyq yntymaqtastyq jáne damý agenttiginiń qyzmetkeri. 1997-1999 jyldary - Arthur Andersen kompanııasynyń qyzmetkeri. 2001-2006 jyldary - AQSh-tyń Eıms qalasynda aýyl sharýashylyǵyn damytý jáne zertteý ortalyǵynyń qyzmetkeri. 2006-2007 jyldary - «TuranÁlemBanki» AQ ınvestıtsııalyq jobalardy taldaý bóliminiń bastyǵy. 2007-20011 jyldary - «Temirbank» AQ damý jónindegi basqarýshy dırektory. Qazirgi qyzmetinde - 2011 jylǵy qazannan beri.
42 jyl buryn (1972) «Qazaqstan temir joly» AQ logıstıka jónindegi vıtse-prezıdenti ALPYSBAEV Qanat Qalıuly dúnıege kelgen.
Ol 1972 jyly naýryzdyń 31-inde Aqmola oblysy Atbasar qalasynda týǵan. Almaty temirjo ınjeneri ınstıtýtyn bitirgen. (AQSh) Kentýkkı ýnıversıtetin, Máskeý halyqaralyq bıznes mektebin bitirgen. Magıstr. 1994-2002 jyldary Tyń temir joly, «Qazaqstan temir joly» RMK, aktsıonerlik qoǵamdarda ártúrli qyzmetter atqardy. 2002-2003 jyldary «Eır Astana» JAQ qarjy jónindegi basqarma dırektory, qarjy jáne aqparattyq tehnologııa jónindegi vıtse-prezıdenti qyzmetin atqardy. 2005-2008 jyldary «Djeneral Elektrık» korporatsııasy fılıalynyń bıznesti damytý jónindegi dırektory boldy. 2010 jyly «Qurmet» ordenimen marapattalǵan .
28 2 jyl buryn (1732-1809) avstrııalyq kompozıtor, Vena klassıkalyq mektebiniń ókili Iozef GAIDN dúnıege keldi.
8 5 jyl buryn (1929-2007) amerıkandyq modeler-dızaıner Lız KLEIBORN dúnıege keldi.
7 6 jyl buryn (1938) keńestik jáne reseılik teatr jáne kıno akteri, RSFSR halyq ártisi ZBRÝEV Aleksandr Vıktorovıch dúnıege keldi.
6 6 jyl buryn (1948) keńestik jáne reseılik estrada ártisi, Reseı halyq ártisi VINOKÝR Vladımır Natanovıch dúnıege keldi.
60 jyl buryn (1954) latvııalyq jáne reseılik estrada ártisi, aktrısa VAIKÝLE Laıma Stanıslavovnadúnıege keldi.
4 3 jyl buryn (1971) keńestik jáne reseılik hokkeıshi, KSRO eńbek sińirgen sport sheberi BÝRE Pavel Vladımırovıch dúnıege keldi.