30 sáýir. QAZAQPARAT KÚNTІZBESІ: ATAÝLY KÚNDER, OQIǴALAR, ESІMDER
30 SÁÝІR, SÁR SENBІ
Vetnamda jeńis kúni. 1975 jyly Ońtústik Vetnamnyń basty qalasy Saıgon azat etildi. Bul soǵystyń aıaqtalýyna jáne ońtústik pen soltústiktiń birigýine jol ashty.
Shvetsııa Koroldiginiń ulttyq meıramy - Koroldiń týǵan kúni (1946). Shvetsııa - Batys Eýropada ornalasqan memleket. Skandınavııa túbeginde ońtústik, ońtústik-batystan soltústik, soltústik-shyǵysqa qaraı 1600 shaqyrymǵa, shyǵystan batysqa 400 shaqyrymǵa sozyla ornalasqan. Batysynda Norvegııamen, soltústik-shyǵysynda Fınlıandııamen shektesedi. Ońtústigi men shyǵysy Baltyq teńizi men Botnııa shyǵanaǵymen shaıylady. Ońtústik-batys jaǵalaýy Skagerrak, Kattegat, Eresýnn buǵazdary arqyly Danııamen ulasady. Sonymen qatar Baltyq teńizindegi Gotland jáne Eland araldary da osy memleketke qaraıdy. Astanasy - Stokgolm qalasy. Memlekettik tili - shved tili. Aqsha birligi - shved kronasy. Shvetsııa - konstıtýtsııalyq monarhııa. Memleket basshysy - korol. Joǵarǵy atqarýshy organy - Úkimet. Zań shyǵarýshy joǵary organy bir palataly parlament - Rıksdag.
Qazaqstan Respýblıkasy men Shvetsııa Koroldigi arasyndaǵy dıplomatııalyq qarym-qatynas 1992 jylǵy sáýirdiń 7-inde ornatyldy.
Nıderlandy Koroldiginiń ulttyq meıramy - Koroleva kúni. Nıderlandy - Batys Eýropada ornalasqan memleket. Beıresmı ataýy - Gollandııa. Soltústiginen jáne batysynan Soltústik teńiz qorshap jatyr. Ońtústiginde Belgııamen, shyǵysynda Germanııamen shektesedi. Sonymen qatar batys Frız araldary da osy koroldiktiń quramyna kiredi. Ákimshilik jaǵynan 12 provıntsııaǵa bólinedi. Astanasy - Amsterdam qalasy. Biraq korol rezıdentsııasy, parlamenti, úkimeti jáne dıplomatııalyq ókildikteri Gaaga qalasynda ornalasqan. Memlekettik tili - nıderland tili. Aqsha birligi - eýro. Nıderlandy - konstıtýtsııalyq monarhııa. Memleket basshysy - korol. Joǵarǵy atqarýshy organy - Mınıstrler Kabıneti. Zań shyǵarýshy joǵary organy eki palataly parlament - Bas shtat.
Qazaqstan Respýblıkasy men Nıderlandy Koroldiginiń arasyndaǵy dıplomatııalyq qarym-qatynas 1992 jylǵy qyrkúıektiń 10-ynda ornatyldy.
ESTE QALAR OQIǴALAR
6 9 jyl buryn (1945) Raqymjan Qoshqarbaev pen Grıgorıı Býlatov Reıhstagqa tý tikti.
2 2 jyl buryn (1992) Qazaq opera jáne balet teatrynda «Batterflıaı hanym» baletiniń premerasy qoıyldy. Avtorlary - Dj.Pýchchını - Ǵ.Jubanova. Belgili operanyń balettik nusqasyn jazýdy qazaq kompozıtorynan japon baletmeısterleri ótingen.
9 jyl buryn (2005) Elbasy Nursultan Nazarbaev «Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýtsııasynyń 10 jyldyǵy qurmetine arnalǵan merekelik medal týraly» Jarlyqqa qol qoıdy.
8 jyl buryn (2006) Sháken Aımanov atyndaǵy «Qazaqfılm» ulttyq kompanııasy «Dala ekspresi» dep atalatyn jańa kórkem fılmniń tusaýkeserin ótkizdi. Fılmniń stsenarııin Qýat Ahmetov pen Odelsha Agıshev jazǵan. Ony Arman Asenovtiń prodıýserligimen rejısserlar Amanjol Aıtýarov pen Satybaldy Narymbetov túsirip otyr. Qoıýshy operator - Hasen Qydyralıev. Shyǵarmaǵa áke men balanyń arasyndaǵy qarym-qatynas taqyryby ózek bolǵan.
7 jyl buryn (2007) Bolgarlardyń Qazaqstan jerine qonys aýdarýynyń 100 jyldyǵyna oraı Pavlodar oblysynyń Aqtoǵaı aýylyndaǵy Jeńis saıabaǵynda Dostyq alleıasy otyrǵyzyldy.
Stolypın reformasy jyldary bolgarlar Aqtoǵaı aýdanynda birneshe selo qurǵan bolatyn. Ótken ǵasyrda qazaqtyń qonaqjaı jeri bolgar dıasporasynyń birneshe býyn ókilderine otan bolyp otyr. Dostyq alleıasyna alǵashqy kóshetterdi kónekóz qarııalar, ardagerler jáne oblystyq bolgar ulttyq mádenı ortalyǵynyń belsendileri otyrǵyzdy.
5 jyl buryn (2009) Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine olardy Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsııasy normalaryna sáıkestendirý máseleleri boıynsha ózgertýler men tolyqtyrýlar engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna qol qoıdy.
5 jyl buryn (2009) Mańǵystaý aýdanynyń ortalyǵy Shetpe kentindegi ortalyq saıabaqqa oblysqa tanymal tulǵa, aýdannyń sharýashylyq salasyn qalyptastyryp, damytýǵa eńbek sińirgen basshy Qydyrbaı Júsipovtyń esimi berildi.
Qydyrbaı Júsipov (1933-1994) jetpisinshi jyldary Shetpe aýylynyń kommýnaldyq-sharýashylyq jumystaryna basshylyq etip, negizinen mal sharýashylyǵymen aınalysqan aýyldy órkendetýge úles qosqan azamat.
28 3 jyl buryn (1731) Petr I basqarǵan kezeńdegi tanymal memleket qaıratkeri Qazaq jerin qosý jospary kórsetilgen arnaıy patsha jarlyǵy jobasy avtorlarynyń biri A.Tevkelev Ábilqaıyr hanǵa jiberilgen ókilderimen birge Sankt-Peterbordan shyǵyp, Ýfa arqyly qazaq jerine taban tiredi. Bul oqıǵa Qazaqstannyń Reseıge qosylýyna bastama boldy. Saıahat jáne soǵan sáıkes Reseı elshisiniń mıssııasy tek eki jyldan keıin ǵana aıaqtaldy..
96 jyl buryn (1918) Tashkentte ótken Túrkistan keńesteriniń V tótenshe aımaqtyq sezinde RKFSR quramyndaǵy Túrkistan Avtonomııalyq Keńestik Sotsıalıstik Respýblıkasy jarııalandy.
75 jyl buryn (1939) Nıý-Iorkta Búkilálemdik óndiristik kórme ashyldy. Osy kórmeniń ashylýyn kórsetýmen AQSh-ta turaqty túrde telehabarlar taratý bastaldy.
9 jyl buryn (2005) koreılik ıÝng Seýk Park (Ońtústik Koreıa) jaıaý Soltústik polıýsqa jetti.
ESІMDER
104 jyl buryn (1910-1998) keskindemeshi, ulttyq kásibı beıneleý óneriniń negizin salýshylardyń biri, Qazaq KSR-niń halyq sýretshisi YSMAIYLOV Áýbákir dúnıege keldi.
Qaraǵandy oblysynda týǵan. Omby kórkemónerkásip tehnıkýmyn, Máskeý memlekettik teatr óneri ınstıtýtyn bitirgen.
«Eńbekshi qazaq» («Egemen Qazaqstan») gazeti men Petropavl qalasyndaǵy ólketaný murajaıynyń sýretshisi, Qazaqstan Sýretshiler odaǵy uıymdastyrý komıtetiniń tóraǵasy, Muhtar Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatrynyń sýretshisi ári rejıssery qyzmetterin atqarǵan.
Ulttyq keskindeme óneriniń realıstik baǵytyndaǵy sýretshi, stıli halyq sheberleri týyndalarymen astasyp jatady. «Kórtoǵaı», «Hantáńirindegi jaılaý», «Shalkóde alaby» atty shyǵarmalardyń avtory.
Eńbek Qyzyl Tý, «Qurmet belgisi» ordenderimen marapattalǵan.
9 3 jyl buryn (1921-1996) balalar jazýshysy TÓREJANOV Mádihat dúnıege keldi.
Aqmola oblysynyń Aqkól aýdanynda týǵan. Semeı pedagogıkalyq ınstıtýtyn bitirgen. Eńbek jolyn mektep muǵalimdiginen bastap, keıinirek Aqmola muǵalimderdiń biliktiligin jetildirý ınstıtýtynyń kabınet meńgerýshisi bolǵan.
Onyń «Bitpegen oıyn», «Teń oıyn», «Shegirtke men ara», «Qanatbek pen Janatbek», «Kim aqyldy», «Túıe qalaı óz kóleńkesin joǵaltty» atty kitaptary bar.
«Qurmet belgisi» ordenimen, medaldarmen marapattalǵan.
8 3 jyl buryn (1931) tehnıka ǵylymynyń kandıdaty, professor, Qazaqstan Respýblıkasy Injenerlik akademııasynyń korrespondent múshesi, Qazaq KSR-iniń jáne KSRO-nyń eńbek sińirgen energetıgi YSQAQOV Kejek dúnıege keldi.
Eńbek jolyn Almaty JES-1 kásipornynda bas ınjener bolyp bastaǵan. Zeınet demalysyna shyqqanǵa deıin «Qaztehenergo» dırektory bolǵan. Birneshe márte Almaty qalalyq jáne Lenın aýdandyq keńesine depýtat bolyp saılanǵan.
Onyń 60-tan astam ǵylymı eńbegi jáne «Qazaqstannyń búgini men erteńi», «Energetıka mamandyǵy» atty oqýlyqtary bar.
«Qurmet belgisi» ordenimen, medaldarmen marapattalǵan.
81 jyl buryn (1933-1969) jazýshy NURMANOV Aqan dúnıege keldi.
Almaty oblysynda týǵan. Qazaq memlekettik ýnıversıtetin bitirgen. Qostanaı oblysynyń Amangeldi aýdandyq «Sotsıalıstik sharýa», Qostanaı oblystyq «Kommýnızm tańy», respýblıkalyq «Jas alash» gazetterinde istegen. 1964 jyldan ómiriniń sońyna deıin «Juldyz» jýrnalynyń bólim meńgerýshisi bolǵan. Jazýshynyń «Araıly tań», «Aqqý juldyzy», «Qulannyń ajaly» atty kitaptary jaryq kórgen.
73 jyl buryn (1941) qoǵam qaıratkeri, synshy, ádebıettanýshy, teledramatýrg, Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen mádenıet qyzmetkeri, KSRO televızııasy men radıosynyń jáne KSRO baspasóziniń úzdigi, Qazaqstan Jýrnalıster odaǵy syılyǵynyń, Halyqaralyq Abaı atyndaǵy ádebı syılyqtyń ıegeri, birneshe ınstıtýttardyń qurmetti professory, Halyqaralyq televızııa jáne radıo akademııasynyń (JATR) akademıgi ORAZALY Sultan Sháripuly dúnıege keldi.
Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Aıagóz qalasynda týǵan. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń fılologııa fakýltetin bitirgen. Qazaq radıosy men televızııasynyń redaktory, aǵa redaktory, bas redaktory qyzmetterin atqarǵan. 1967-1984 jyldary Qazaq televızııasy baǵdarlamalar bas redaktsııasynyń bas redaktory. 1984-1986 jyldary - Qazaqstan Kompartııasy OK mádenıet bóliminiń nusqaýshysy, kórkem ádebıet sektorynyń meńgerýshisi. 1986-1993 jyldary - «Óner» baspasynyń dırektory. 1993-1995 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Til komıtetiniń tóraǵasy. 1995-1997 jyldary - Ult saıasaty jónindegi memlekettik komıtet tóraǵasynyń birinshi orynbasary. 1997 jyly - Qazaqstan Respýblıkasy Bilim jáne mádenıet mınıstrligi Til saıasatyn úılestiý departamentiniń dırektory. 1998-1999 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Energetıka, ınýstrııa jáne saýda mınıstrligi Avtorlyq quqyq jónindegi agenttiktiń tóraǵasy. 2000-2001 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Ádilet mınıstrligi Avtorlyq quqyq jónindegi komıtetiniń tóraǵasy. 2001-2005 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Ádilet mınıstrligi Quqyqtyq nasıhat, memlekettik tildi damytý jáne jurtshylyqpen baılanys departamentiniń dırektory. 2005 jyldan bastap zeınetkerlik demalysta, «Zań - nasıhat» JShS-iniń bas dırektory bolyp qyzmet atqarady.
Ol Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti janyndaǵy memlekettik saıasat jónindegi ulttyq keńestiń, Qazaqstan halyqtary Assambleıasy keńesiniń, Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik syılyǵyn berý jónindegi memlekettik komısııasynyń múshesi bolyp saılanǵan. Qazaqstannyń onomastıkalyq, termınologııalyq komıssııalarynyń jumysyn basqarýǵa qatysyp, kóptegen jer ataýlarynyń tarıhı qalpyna kelýine zor úles qosqan. Ondaǵan ádebı-zertteý maqalalary, «Ómir shyndyǵy jáne kórkemdik sheshim», atty monografııasy, «Avtordy qorǵaý - rýhanııatty qoldaý», «Júrektiń kózi ashylsa» atty kitaptary, orys jáne shetel jazýshylarynyń roman, povesterin qazaqshalaǵan eńbekteri jaryq kórgen. Sondaı-aq qazaq, orys, aǵylshyn tilindegi «Abaı eli» atty albom-shejiresi álemniń 70-ke jýyq eline taraǵan. Ol «Suhba», «Halyq qazynasy», «Shuǵyla», «Qymyzhana», «Kezdesý», «Aıtys» habarlaryn alǵash uıymdastyryp, stsenarıılerin jazyp, efırde júrgizgen, 300-ge jýyq ádebı stsenarıı men 40 shaqty ǵylymı-zertteý maqalalardyń avtory.
Osy jyldary onyń qalamynan júzdegen ádebı telestsenarııler men telepesalar týyp, kógildir ekranda qoıyldy. Olardyń ishinde «Suhbat», «Qymyzhana», «Kezdesý», «Shuǵyla», «Aıtys», «Halyq qazynasy», t.b. habarlar tsıkli men «Kek», «Otyrar oırany», «Ólim fabrıkasy», «Qashqyn», t.b. teleqoıylymdary halyqqa keńinen tanyldy. Onyń ádebı telehabarlary Reseıde, Moldavııada, Grýzııada, Ózbekstanda, Qyrǵyzstanda kórsetildi. Sh.Aıtmatov, Ǵ.Músirepov, Ǵ.Mustafın, І.Esenberlın, T.Ahtanov, S.Begalın týraly «Suhbat» serııasynan kórsetilgen beınefılmderi qazaq televızııasynyń altyn qoryna qosylǵan úzdik shyǵarmalar bolyp tabylady.
«Parasat» ordenimen, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń «Altyn barys» jáne Ádilet mınstrliginiń «Femıdaǵa adal qyzmeti úshin» belgilerimen marapattalǵan.
7 3 jyl buryn (1941) Qazaq qatynas joldary ýnıversıtetiniń rektory OMAROV Amangeldi Jumaǵalıulydúnıege keldi.
Novosibir temirjol kóligi ınjenerleri ınstıtýtyn bitirgen.
20-dan astam monografııalardyń, sondaı-aq 250-den astam ǵylymı maqalalardyń avtory, 6 avtorlyq kýáligi bar.
«Eńbektegi erligi úshin» medalimen, "Qurmetti temirjolshy" belgisimen marapattalǵan, «QR qurmetti bilim qyzmetkeri», «QR eńbek sińirgen kólik qyzmetkeri».
5 6 jyl buryn (1958) medıtsına ǵylymynyń doktory MADIBRAIMOV Qaldybaı Maqataıuly dúnıege keldi.
Jambyl oblysynda týǵan. Almaty memlekettik medıtsına ınstıtýtyn bitirgen. Jambyl oblystyq balalar aýrýhanasynyń dárigeri, Almatydaǵy Respýblıkalyq ýrologııa ınstıtýtynyń dárigeri, dırektordyń orynbasary bolǵan. Ǵalymnyń 100-ge jýyq ǵylymı maqalasy jáne 5 monografııasy jaryq kórgen.
5 6 jyl buryn (1958) Qazaqstan Respýblıkasy Qorǵanys mınıstrligi Shet el tilderi áskerı ınstıtýtynyń bastyǵy, general-maıor SYZDYQOV Baqtııar Omaruly dúnıege keldi.
Ózbekstannyń Tashkent qalasynda týǵan. Almaty joǵary shekaralyq-komandalyq ýchılışesin, Kolomensk joǵary artıllerııalyq-komandalyq ýchılışesin, M.Frýnze atyndaǵy Áskerı akademııany, Reseı Federatsııasy Qarýly kúshteri bas shtabynyń Áskerı akademııasyn bitirgen. Ofıtserlik qyzmettin motoatqyshtar dıvızııasynyń artıllerııalyq barlaý jáne batareıa basqarmasy barlaý vzvodynyń komandıri bolyp bastaǵan. 1991-201 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Іshki áskerleriniń batys brıgadasy polk komandıriniń orynbasary, komandıri, shtab bastyǵy, batys brıgadasynyń komandıri, Qazaqstan Respýblıkasy Іshki ister mınıstrliginiń Іshki áskerleri qolbasshysynyń birinshi orynbasary. 2002-2003 jyldary - Shyǵys áskerı okrýgi áskerleri qolbasshysynyń birinshi orynbasary - shtab bastyǵy. 2003-2007 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Qarýly Kúshteri «Ońtústik» óńirlik qolbasshylyǵy áskerleri qolbasshysynyń birinshi orynbasary - shtab bastyǵy, qolbasshy bolǵan. Qazirgi qyzmetinde 2007 jyldan bastap isteıdi.
Birneshe medalmen marapattalǵan.
3 5 jyl buryn (1979) shahmattan halyqaralyq dárejedegi sport sheberi, halyqaralyq grossmeıster, Jasóspirimder arasynda shahmattan Álem chempıony, Qazaqstan jastar Kongresiniń múshesi SÁDÝAQASOV Dármen Qanatuly dúnıege keldi.
Astana qalasynda týǵan. L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetin bitirgen. Jattyqtyrýshysy - Asanov Bolat. Ol 1998 jyly 20 jasqa deıingi jasóspirimder arasynda álem chempıony atandy. 1999-2004 jyldary Qazaqstannyń erler arasynda úsh dúrkin chempıony boldy. 2004 jyldyń tamyzynda Kopengagen (Danııa) qalasynda shahmattan ótken halyqaralyq týrnırde altyn júldeni jeńip aldy. 2007 jyldan Karnegı Mellon (AQSh) ýnıversıtetinde oqıdy.
«Qurmet» ordenimen marapattalǵan.