29 sáýir. QAZAQPARAT KÚNTІZBESІ: ATAÝLY KÚNDER, OQIǴALAR, ESІMDER
29 SÁÝІR, SEISENBІ
Halyqaralyq bı kúni. Bul mereke ıÝNESKO-nyń sheshimimen 1982 jyldan bastap, frantsýzdyq baletmeıster, bı óneriniń reformatory ári teoretıgi Jan Jorj Noverdiń (1727-1810) týǵan kúnine oraı atap ótiledi.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1 90 jyl buryn (1824) «Sibir qazaqtary týraly jarǵy» shyqqannan keıin, Orta júzde handyq bılik joıylyp, Kókshetaý syrtqy okrýgi quryldy. Aǵa sultandyqqa Ýálıdiń úlken uly Ǵubaıdolla taǵaıyndaldy.
7 4 jyl buryn (1940) Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatrynda Ǵabıt Músirepovtiń «Qozy Kórpesh - Baıan sulý» pesasynyń premerasy qoıyldy.
2 3 jyl buryn (1991) Halyqaralyq horeografııa qaıratkerleri qaýymdastyǵy «Balettik Benýa» syılyǵyn bekitti. Bul syılyq jyl saıyn sáýirdiń 29-daǵy Halyqaralyq bı kúninde tabys etiledi.
1 2 jyl buryn (2002) «Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti janyndaǵy Ulttyq keńes qurý týraly» Jarlyq jaryq kórdi.
2 2 jyl buryn (1992) Almatyda Túrik elshiligi saltanatpen ashyldy.
5 jyl buryn (2009) Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq kitaphanasynda belgili aqyn Dúısenbek Naqypovtyń «Re ýaqyty» atty poemalar jınaǵy men «Jeldiń kóleńkesi» atty romanynyń tanystyrylymy ótti.
Aqynnyń «Re ýaqyty» atty jınaǵyna 2001-2008 jyldary jazylǵan on jeti poemasy men eki esseler toptamasy kirgen. Al «Jeldiń kóleńkesi» atty romanynda Almaty qalasyndaǵy adamdardyń taǵdyry baıandalady.
5 jyl buryn (2009) Astana qalasy máslıhatynyń kezekten tys 34-shi sessııasynda «Astana qalasynyń qurmetti azamaty» ataǵyn berý jobasy bekitildi.
Qurmetti ataq elordanyń áleýmettik salasyn, ǵylym jáne bilim, ekonomıkasyn damytýdaǵy erekshe eńbegi úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattaryna, shetel azamattaryna jáne azamattyǵy joq adamdarǵa da beriledi. Atalmysh dárejeni berý máslıhat sessııasynyń sheshimimen júzege asyrylady. Astana qalasynyń ákimi qurmet ataǵyn berý týraly usynymdy sessııa máslıhatynyń qaraýyna jiberedi. Osyndaı ataqqa, qurmetke ıe bolǵan tulǵaǵa elorda ákimi men máslıhat hatshysy qol qoıǵan «Qurmet dıplomy» jáne arnaıy kýálik tapsyrylady.
8 jyl buryn (2006) Almatyda Ahmet Jubanov murasyn zertteýge arnalǵan memorıaldyq murajaı ashyldy. Akademık Ahmet Jubanov kásibı qazaq mýzykasynyń negizin salǵan, asa kórnekti kompozıtor, dırıjer, mýzykatanýshy, etnograf, ustaz jáne qoǵam qaıratkeri.
4 jyl buryn (2010) Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev quqyq buzýshylyqtardyń aldyn alýdyń quqyqtyq, ekonomıkalyq, áleýmettik jáne uıymdastyrýshylyq negizderin belgileýge baǵyttalǵan «Quqyq buzýshylyqtardyń aldyn alý týraly» Zańǵa qol qoıdy.
4 jyl buryn (2010 ) Qazaqstannyń astanasynda «Balam-aı» atty múmkindigi shekteýli balalardyń damý ortalyǵy ashyldy. Úkimettik emes uıymdar men bıznes sektordyń tabysty áriptestiginiń arqasynda Astanada balalar bir-birimen jaqsy aralasyp oınaıtyn, oqyp-bilim alatyn arnaıy ortalyq dúnıege keldi. «Balam-aı» ortalyǵynda tájirıbeli mamandar psıholog, defektolog jáne áleýmettik pedagogtar balalarǵa tek óz kemshilikterin jeńip qana qoımaı tipti mamandyq ta ala alady. Astanalyq qoǵam múgedek balalarynyń josparynda - ár jasóspirim óziniń janyna jaqyn bolashaq mamandyǵyn tańdaı alatyn arnaıy kýrstar uıymdastyrý.
Ortalyq qurylýyn «Agip Karachaganak», «Qazaqstan temirjoly» aktsıonerlik qoǵamy, «Rixos» qonaq úıi, Qazaqstan BıDjı sııaqty jáne basqa da kompanııalar qoldady. «Bota» qoǵamdyq qorynyń qatysýymen ortalyqta erekshe muqtaj balalarǵa berilý jáne keńeıtý sapasyn jaqsartý áleýmettik qyzmet jobasy iske asyrylady.
ESІMDER
76 jyl buryn (1938-2004) vıolonchel, pedagog, Qazaqstannyń halyq artısi BASPAEV Jambyl Kúzembaıuly dúnıege keldi.
Máskeý konservatorııasynyń vıolonchel bólimin bitirgen. 1965 jyly Almaty qalasyndaǵy mektepterdiń oqytýshylary kúshimen orkestr quryp, ózi oǵan jetekshilik jasaǵan. Ansambl men óziniń jeke repertýarynda qazaq halqynyń (Aqan seri, Dáýletkereı, Qurmanǵazy, Táttimbettiń án-kúıleri, A.Jubanov, Ǵ.Jubanova, K.Kúmisbekov, S.Muhamedjanov, A.Zataevıch, Q.Qojamııarovtyń mýzykalyq týyndylary), shet el kompozıtorlarynyń (D.Shostakovıch, P.Chaıkovskıı, L.Bethoven, F.Gaıdn, t.b.) mýzykalyq shyǵarmalary oryn aldy. Reseıde, Armenııada, Grýzııada, Ýkraınada, t.b. ótken Qazaqstannyń mádenı kúnderine qatysqan. 1982 jyly «J.Baspaevtyń kontserti» atty telefılm túsirilgen. 1983 jyly «Melodııa» fırmasy Baspaev pen vıolonchelshiler ansambliniń oryndaýyndaǵy kontserttik gramplastıkany shyǵarǵan. 1965 jyldan Almaty konservatorııasynyń (Qazirgi Qazaq ulttyq konservatorııasy) ishekti aspaptar kafedrasynyń aǵa oqytýshysy, professory bolǵan. Onyń ǵylymı-ádistemelik oqý quraldary men mýzykalyq shyǵarmalar jınaqtary jaryq kórgen.
60 jyl buryn (1954) aqyn, Qazaqstan Respýblıkasy Jýrnalıstıka akademııasynyń akademıgi, Qazaqstan Memlekettik syılyǵynyń jáne Qazaqstan Jýrnalıster odaǵynyń M.Jumabaev atyndaǵy syılyǵynyń laýreaty, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri ESDÁÝLET Ulyqbek Orazbaıuly dúnıege keldi.
Shyǵys Qazaqstan oblysynda týǵan. Qazaq memlekettik ýnıversıtetin, A.Gorkıı atyndaǵy Ádebıet ınstıtýty janyndaǵy Joǵary ádebı kýrsty bitirgen. «Qazaqstan pıoneri» gazetinde, «Jazýshy» baspasynyń poezııa redaktsııasynda redaktor, «Qazaq ádebıeti» gazetinde bólim meńgerýshisi qyzmetterin atqarǵan. 1988-1991 jyldary - Qazaqstan Jazýshylar odaǵy basqarmasynyń hatshysy. 1991-1993 jyldary - «Jas qazaq» gazetiniń bas redaktory. 1993-1997 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Syrtqy ister mınıstrliginiń bas mamany. 1997-2001 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet, aqparat jáne qoǵamdyq kelisim mınıstrligi Tilderdi damytý departamentiniń bólim meńgerýshisi. 2001-2002 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Premer-Mınıstri Keńsesiniń sektor meńgerýshisi. 2002-2008 jyldary «Qazaq ádebıeti» gazetiniń bas redaktory, 2008 jyldan beri «Juldyz» jýrnalynyń bas redaktory. Qazaqstan Jazýshylar odaǵy basqarmasynyń hatshysy.
Aqynnyń «Qanat qaqty», «Jaratylys», «Kózderińe ǵashyqpyn», «Juldyz jaryǵy», «Altaıdyń altyn tamyry», «Zaman-aı», «Kıiz kitap», t.b. jyr jınaqtary jaryq kórgen. Onyń óleńderine belgili sazgerler án jazǵan. Birqatar óleńderi shet el tilderine aýdarylǵan. Ózi de kórkem aýdarma salasynda M.Lermontov, A.Blok, N.Rýbtsov týyndylaryn qazaq tiline tárjimalaǵan.
«Qurmet» ordenimen marapattalǵan.
89 jyl buryn (1925-1995) jazýshy SARǴASQAEV Sansyzbaı dúnıege keldi. Uly Otan soǵysyna qatysqan. Jambyl oblysynyń Qordaı aýdanynda týǵan.
«Qazaqstan pıoneri» gazetiniń bólim meńgerýshisi, jaýapty hatshysy, redaktory, «Juldyz» jýrnalynyń jaýapty hatshysy qyzmetterin atqarǵan.
«Dostar» atty áńgimeler men povester jınaǵynyń, «Bir otrıadta», «Sáýleniń jańa dostary», «Kóńildi balalar», «Biz bir kóshedenbiz», «Bıikten bıikke» kitaptarynyń, «Muǵalıma», «Sulýtór» balalar romanynyń avtory. Birneshe shyǵarmasy orys tiline aýdarylǵan.
4 9 jyl buryn (1965) Batys Qazaqstan oblysy ákimi apparatynyń basshysy TOQJANOV Marat Luqpanuly dúnıege keldi.
Batys Qazaqstan oblysy Terekti aýdanynda týǵan. Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetin, Qaraǵandy memlekettik zań akademııasyn bitirgen.
Batys Qazaqstan oblysy Oral qalasy ákiminiń orynbasary, Shyńǵyrlaý aýdanynyń ákimi qyzmetterin atqarǵan. 2010-2012 jyldary oblystyq bilim basqarmasynyń bastyǵy.
2012 jyldan Batys Qazaqstan oblystyq ishki saıasat basqarmasynyń bastyǵy. 2013 jyldan bastap Batys Qazaqstan oblysy ákimi apparatynyń basshysy.
10 8 jyl buryn (1906-1968) kompozıtor, dırıjer, mýzykatanýshy, etnograf, Qazaqstannyń halyq ártisi, ónertaný ǵylymynyń doktory, professor, akademık, eki márte Memlekettik syılyqtyń jáne Shoqan Ýálıhanov atyndaǵy syılyqtyń laýreaty JUBANOV Ahmet Qýanuly dúnıege keldi.
Aqtóbe oblysynyń Temir aýdanynda týǵan. 1929-1932 jyldary - Lenıngradtaǵy M.Glınka atyndaǵy mýzyka tehnıkýmynyń skrıpka synybyna oqýǵa qabyldanyp, keıin Rımskıı-Korsakov atyndaǵy konservatorııada goboı synyby boıynsha jáne Lenıngrad konservatorııasynyń tarıhı-teorııalyq fakýltetinde qosymsha bilim alady. 1932-1933 jyldary Lenıngrad ónertaný kademııasynyń aspıranty. 1933 jyly Almaty mýzyka-drama tehnıkýmynda sabaq berip, qazaq tilinde alǵashqy «mýzyka álippesin» qurastyrady. A.Jubanovtyń jetekshiligimen 20 ǵasyrdyń 30-jyldary qazaq mýzykasyn zertteıtin ǵylymı kabınet, mýzyka-tájirıbelik sheberhana, KSRO Ǵylym Akademııasynyń Qazaq fılıaly tóralqasy janynan ónertaný sektory (qazirgi Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń mýzyka bólimi) ashyldy. 1934 jyly A.Jubanov alǵash 11 adamnan quralǵan dombyrashylar ansambli negizinde Qazaq ulttyq halyq aspaptar orkestrin uıymdastyrdy.
1935-1945 jyldary Qazaq fılarmonııasynyń kórkemdik jetekshisi ári dırıjeri boldy. 1945-1951 jyldary - Almaty konservatorııasynyń (qazirgi Qazaq ulttyq konservatorııasy) rektory, 1954-1961 jyldary osy konservatorııadaǵy ózi ashqan halyq aspaptar kafedrasynyń meńgerýshisi bolyp, qazaq halyq mýzykasynyń tarıhynan, dırıjerlik óner men aspaptanýdan sabaq berdi. 1961-1968 jyldary A.Jubanov Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń mýzyka bólimin basqardy.
A.Jubanov - qazaq halqynyń qazirgi zamanǵy kásibı mýzykasynyń negizin qalaǵan aǵa býyn kompozıtorlardyń biri. Ol qazaq mýzykasyn kúrdeli aspaptyq sımfonııalyq shyǵarmalarmen baıytty. Olar: «Tájik bıi», «Qazaq bıleri», «Tólegen Toqtarov», «Arııa», «Abaı sıýıtasy», t.b. Uly Otan soǵysy jyldaryndaǵy onyń «Sert», «Qalǵanynsha qasyq qan», «Moskva», «Maıdannan hat», «Qarlyǵash» sııaqty vokaldyq týyndylary qazaq halqynyń ulttyq mýzyka mádenıetine sony órnek qosty. Budan soń ol Ǵ.Músirepovtiń «Qozy Kórpesh - Baıan sulý», M.Aqynjanovtyń «Isataı-Mahambet» (M.Ivanov-Sokolskıımen birge) pesasyna, «Amankeldi» fılmine mýzyka jazdy, «Otanym», «Aq sholpan», «Bizdiń el», «Jylqyshy», «Lırıkalyq án», t.b. ánder shyǵardy.
Lenın ordenimen, t.b. ordendermen, medaldermen marapattalǵan. Almaty qalasy kósheleriniń birine, Respýblıkalyq mýzyka mektep-ınternatqa A.Jubanov esimi berilgen.
68 jyl buryn (1946) fızıka-matematıka ǵylymdarynyń doktory, professor, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ǵylym jáne tehnıka qaıratekeri, Qazaqstan Respýblıkasy Joǵary mektep ǵylym akademııasynyń, Halyqaralyq joǵary mektep ǵylym akademııasynyń, Halyqaralyq shyǵarmashylyq Akademııasynyń, Qazaqstan Respýblıkasy Injenerlik akademııasynyń, Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ǵylym akademııasynyń akademıgi, Almaty oblysynyń qurmetti azamaty QOJAMQULOV Tólegen Ábdisaǵıuly dúnıege kelgen.
Almaty oblysy Jambyl aýdanynda týǵan. Qazaq memlekettik ýnıversıtetin (qazirgi ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti) jáne Lenıngrad qalasyndaǵy (qazirgi Sankt-Peterbýrg) A.F.Ioffe atyndaǵy fızıka-tehnıkalyq ınstıtýtynyń aspırantýrasyn bitirgen. 1970-1998 jyldary Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń kafedra meńgerýshisi, dekany, ýnıversıtet janynan alǵash qurylǵan Tájirıbelik jáne teorııalyq fızıka ǵylymı-zertteý ınstıtýtyn uıymdastyrýshy jáne onyń tuńǵysh dırektory. 1998-2001 jyldary Jetisý memlekettik ýnıversıtetiniń, 2001 jyldan Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń rektory qyzmetterin atqarǵan.
Negizgi ǵylymı eńbekteri atom ıadrosy men elementar bólshekter teorııasyna, kvanttyq hromodınamıkaǵa arnalǵan. Ol jaryq fızıkasy salasynda «Torlanǵan kalıbrlik óristi stohastıkalyq kvanttaý» atty jańa ǵylymı baǵytty qalyptastyrdy.
100-den asa ǵylymı eńbektiń avtory.
«Parasat» ordenimen, medaldermen marapattalǵan.
5 3 jyl buryn (1961) saıası-qoǵamdyq «Aıqyn» gazetiniń bas redaktory, jýrnalıst, Qazaqstan Respýblıkasy Gýmanıtarlyq ǵylym akademııasynyń, Qazaqstan Respýblıkasy Jýrnalıstıka akademııasynyń akademıgi, BAQ salasyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti syılyǵynyń jáne Qazaqstan Jýrnalıster odaǵynyń B.Bulqyshev atyndaǵy syılyǵynyń laýreaty JÚSІP Nurtóre Baıtilesuly dúnıege keldi.
Qyzylorda oblysynyń Shıeli aýdanynda týǵan. Qazirgi Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetin bitirgen. Pavlodar oblystyq «Qyzyl tý» gazetiniń tilshisi, kólik jáne kommýnıkatsııalar bóliminiń meńgerýshisi, bas redaktorynyń orynbasary qyzmetin atqarǵan. 1990-1996 jyldary - «Egemen Qazaqstan» gazeti ekonomıka bóliminiń meńgerýshisi, bas redaktorynyń orynbasary. 1996-2002 jyldary - «Jas alash» gazetiniń bas redaktory. N.Júsip basshylyq jasaǵan jyldary atalmysh gazet «Altyn Juldyz - 2000» syılyǵyna ıe boldy. 2002-2005 jyldary - «Aq Jol Qazaqstan» gazetiniń bas redaktory. 2005-2006 jyldary - «Egemen Qazaqstan» gazetiniń bas dırektory. 2006-2008 jyldary - «Astana habary» gazetiniń bas redaktory. 2008 jyldyń aqpanynan bastap - qazirgi qyzmetinde.
Onyń «Biz kimnen kembiz», «Qazaqtyń qyzy», «Eles pen beles» atty pýblıtsıstıkalyq jınaqtary jaryq kórgen.
«Qurmet» ordenimen, eki medalmen marapattalǵan.
5 8 jyl buryn (1956) Qazaqstan isker áıelderi qaýymdastyǵynyń prezıdenti SÁRSEMBAEVA Raýshan Birgebaıqyzy dúnıege keldi. Almaty qalasynda týylǵan.
Almaty halyq sharýashylyǵy ınstıtýtyn bitirgen. Ekonomıka ǵylymdarynyń kandıdaty, áleýmettaný ǵlymdarnyń doktory.
Genderlik teńdik máselelerine arnalǵan monografııa men oqý quralynyń, sondaı-aq 50-den astam maqalanyń avtory. «Nur Otan» HDP saıası keńesiniń múshesi.
27 jyl buryn (1987) 2004 jyldan beri halyqaralyq deńgeıde óner kórsetip júrgen qazaqstandyq shańǵyshy POLTORANIN Alekseı ıÝrevıch dúnıege keldi.
Týrındegi jáne Vankýverdegi Olımpıadalyq oıyndarǵa qatysty. 2011 jyly Azııa oıyndarynda Alekseı Poltoranın shańǵy jarysynda tórt altyn jáne bir qola medaldi ıelendi.