29 qazan. Jylnama
Kazinformoqyrman nazaryna 29 qazanǵa arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynady.
ATAÝLY KÚNDER
Qazaqstandaǵy áleýmettik qorǵaý júıesi qyzmetkerleriniń kúni
Qazan aıynyń sońǵy jeksenbisinde atalyp ótedi jáne kásibı merekelerdiń resmı tizimine engizilgen. Eń jas kásibı merekelerdiń biri 2011 jyly bekitildi. Bul - óziniń janqııar eńbegimen, tynymsyz qamqorlyǵymen qarttarǵa qyzmet etip, múgedekterge, az qamtylǵan jáne kóp balaly otbasylarǵa járdemdesip júrgenderdiń barlyǵyna degen shynaıy qurmettiń aıǵaǵy.
Qazaqstandaǵy kúzet uıymdary qyzmetkerleriniń kúni
Resmı kásibı mereke Qazaqstannyń merekeler kúntizbesinde 2017 jyly paıda boldy jáne alǵash ret 2018 jylǵy 29 qazanda atalyp ótti. Ony ishki ister organdarynyń mamandandyrylǵan kúzet bólimsheleriniń barlyq qyzmetkerleri jáne jeke kúzet uıymdarynyń qyzmetkerleri toılaıdy.
Dúnıejúzilik ınsýltpen kúres kúni
Dúnıejúzilik ınsýltpen kúres aıasynda ótkizilgen sharalar men naýqandardyń negizgi mindeti - ınsýlt problemasy týraly halyqtyń habardarlyǵyn arttyrý, alǵashqy kómekti durys jáne ýaqtyly kórsetý mańyzy. Ýaqtyly kórsetilgen kómek adam ómirin saqtap qana qoımaı, múgedektiktiń aldyn alýǵa septigin tıgizedi.
Dúnıejúzilik psorıaz kúni
Bul kúndi atap ótýge Halyqaralyq psorıaz qaýymdastyqtarynyń federatsııasy bastamashy bolǵan. Ataýly kún psorıaz nemese psorıattyq artrıt aýrýyna shaldyqqan adamdarǵa arnalyp, turǵyndardyń ol problema týraly bilýine baǵyttalǵan.
Túrkııa Respýblıkasynyń Ulttyq meıramy - Respýblıka jarııalanǵan kún
1923 jyly osy kúni Túrkııa Respýblıka bolyp jarııalandy. 1920 jyly 23 sáýirde grek-túrik soǵysy kezinde qurylǵan Uly ulttyq jınalys Túrkııany Respýblıka retinde jarııalaǵan bolatyn. Alaıda, Túrkııa Respýblıkasy 1923 jylǵa deıin resmı túrde moıyndalǵan joq.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1949 jyly Óskemen qalasynda Úlbi metallýrgııa zaýyty quryldy. Búginde ol «Qazatomónerkásip» ulttyq kompanııasynyń quramyndaǵy basty kásiporyn retinde atom stansalary úshin ıadrolyq otyn óndiredi, berıllıı, tantal, osy metaldar men olardyń qosyndylarynan ondaǵan buıym shyǵarady.
1996 jyly Pákistan Islam Respýblıkasynyń prezıdenti Sardar Farýh Ahmed Han Legarı alǵash ret resmı saparmen Qazaqstanǵa keldi. Sapar barysynda ekijaqty baılanys perspektıvalary týraly Qazaqstan-Pákistan birlesken qujatyna qol qoıyldy. Pákistan prezıdenti ekijaqty qarym-qatynas jaǵdaıy jaıly aıta kele, Ortalyq Azııadaǵy Pákistannyń birinshi elshiligi Almatyda ashylǵanyn erekshe atap ótti.
1999 jyly Almaty qalasyndaǵy Qazaqstan Ǵylym akademııasy ǵımaratynyń janynda orystyń uly aqyny Aleksandr Pýshkınge arnalǵan eskertkish ornatyldy. Qola eskertkish almatylyq zaýyttardyń birinde quıylǵan, aqyn esimimen atalǵan kóshege qoıyldy. Joba avtorlary - músinshi Anatolıı Bıchýkov, sáýletshiler Toqtar Eralıev pen Anatolıı Anchýgov.
2010 jyly Taldyqorǵanda «Mádenı mura» prezıdenttik baǵdarlamasyn júzege asyrý aıasynda halyq aqyny Súıinbaı Aronulyna eskertkish ashyldy. Bıiktigi shamamen on metr bolatyn monýment taza qoladan quıylǵan, avtorlary - tanymal qazaqstandyq sáýletshi Qazbek Jarylǵapov pen músinshi Merlan Ázmaǵambetov.
2010 jyly beligili tarıhshy, arheolog jáne etnograf, akademık Álkeı Marǵulannyń jeke muraǵatyn ǵalymnyń qyzy Dánel Marǵulan Pavlodar memlekettik ýnıversıtetine syıǵa tartty. Akademıktiń qoryndaǵy kóptegen materıaldar áli jaryq kórmegen, olardy ýnıversıtet ǵalymdary zertteýge kirispek.
2013 jyly QR Ulttyq banki nomınaly 100 teńgelik «Bokstan álem chempıonaty. Almaty-2013» atty estelik kúmis monetasyn aınalymǵa shyǵardy.
2015 jyly Aqtóbede múkisi bar azamattarǵa arnalǵan Qazaqstandaǵy alǵashqy vıdeodıspetcher qyzmeti ashyldy. Onyń jumys máni bylaı: sóıleı almaıtyn ári múkis adamdar kez kelgen qoǵamdyq orynda tildesýden qıyndyq týǵanda noýtbýk nemese basqa bir gadjetten Skype arqyly jest tilin biletin dıspetcherge habarlasyp, ne qalaıtynyn sol arqyly aınalasyndaǵylarǵa jetkize alady.
2015 jyly Qytaıdyń tarıhı besiginde ornalasqan Shansı provıntsııasyndaǵy tarıhı qundylyqtardy qorǵaý jónindegi zertteý ınstıtýtynda Qazaqstan Respýblıkasy men Qytaı Halyq Respýblıkasy Mádenıet mınıstrlikteri arasynda tarıh jáne mádenıet eskertkishterin saqtaý, qalpyna keltirý, konservatsııalaý salasyndaǵy yntymaqtastyq týraly memorandýmǵa qol qoıyldy.
2016 jyly Ýfada ІІІ Halyqaralyq «Kúmis Aqbozat» ulttyq jáne etnıkalyq kıno festıvali aıasynda Dosqan Joljaqsynovtyń (Qazaqstan) «Qunanbaı» fılmi Amır Abdrazakov atyndaǵy «Ulttyq rýh úshin» syılyǵyna ıe boldy.
2016 jyly Astanadaǵy Reseı ǵylym jáne mádenıet ortalyǵynda «Musa Jálel. Tańdamaly» atty óleńder jınaǵynyń tusaýkeseri bolyp ótti. Bul jınaqta alǵash ret óleńderdiń qazaqsha aýdarmasy usynylǵan.
Biregeı basylymǵa «Moabıt dápteri» atty álemge tanymal tsıkldiń tatar, orys jáne qazaq tilderinde 14 týyndysy kirgen. Qazaq tiline Qazaqstan Jýrnalıster Odaǵynyń múshesi Murat Ábdirahmanov (1938-2015) tárjimalaǵan.
2018 jyly energetıka salasyndaǵy Qazaqstan-Rýmynııa ınvestıtsııalyq qory quryldy. Qordyń qyzmeti jergilikti energetıka salasyn damytýǵa arnalǵan jobalardy isker asyrýǵa, Rýmynııa naryǵyndaǵy KMGI pozıtsııalaryn odan ári nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan.
2020 jyly Qazaqstannyń Grekııadaǵy Elshiliginde aty ańyzǵa aınalǵan almatylyq «Qaırattyń» shabýylshysy, sekseninshi jyldardaǵy Qazaqstan fýtbolynyń juldyzy Evstafııa Pehlevanıdıdiń mereıtoıy atalyp ótti.
«Qaırat» komandasynyń ardageri almatylyq klýb quramynda 226 matchta karsylastar qaqpasyna 69 gol soǵyp, KSRO chempıonaty joǵary dıvızıonynyń tarıhyndaǵy óz komandasynyń úzdik bombardıri retinde Qazaqstan jáne Keńes Odaǵy fýtbolynyń jylnamalarynda óz esimin máńgi qaldyrǵan. Sondaı-aq, Pehlevanıdı Keńes Odaǵy fýtbolynyń Joǵarǵy lıgasy matchtarynyń tarıhynda eń jyldam gol soqqan oıynshy retinde rekordymen áıgili. 1986 jylǵy 3 qyrkúıekte shabýylshy sol kezdegi KSRO chempıony – kıevtik «Dınamo» qaqpasyna match bastalǵaly nebári 10 sekýnd ishinde gol soqqan bolatyn.
2020 jyly UNESCO-nyń Dúnıejúzilik bıosferalyq rezervattar jelisine Almaty jáne Batys Altaı memlekettik tabıǵı qoryǵy kirdi. Búgingi tańda UNESCO-nyń «Adam jáne bıosfera» baǵdarlamasynyń bıosferalyq rezervattarynyń Qazaqstandaǵy ulttyq jelisinde 12 rezervat tirkelgen.
Bul Ortalyq Azııanyń basqa elderindegi bıosferalyq rezervattar sanynan edáýir asyp túsedi.
2021 jyly elordada Halyqaralyq Túrki akademııasynyń jańa ǵımaraty ashyldy. Ǵımarat eki bólikten turady. Birinshisinde murajaı men kitaphana, al ekinshisinde qyzmetkerlerdiń keńseleri ornalasqan. Murajaıdyń ózi úsh bólikke bólingen. Birinshi bólim túrki halyqtarynyń etnografııasyna, ekinshi bólim jalpy túrkologııaǵa arnalǵan, úshinshi bólimge akademııaǵa syıǵa tartylǵan kádesyılar men jádigerler qoıylady.
2022 jyly Oraldaǵy Jáńgir han atyndaǵy Batys Qazaqstan agrarlyq-tehnıkalyq ýnıversıtetinde munaı-gaz salasy mamandaryn daıarlaıtyn Reseıdiń aldyńǵy qatarly joǵarǵy oqý orny – Ýfa memlekettik munaı tehnıkalyq ýnıversıtetiniń ókildigi ashyldy.
