28 NAÝRYZ. QAZAQPARAT KÚNTІZBESІ: ATAÝLY KÚNDER, OQIǴALAR, ESІMDER
28 NAÝRYZ, JUMA
Ázerbaıjan ulttyq qaýipsizdik organdary qyzmetkerleriniń kúni - Ázerbaıjan Respýblıkasynyń resmı merekesi. Ol Ázerbaıjan prezıdenti Gaıdar Alıevtiń 1997 jyly 23 naýryzdaǵy Jarlyǵymen bekitilgen. Sebebi dál osy kúni, ıaǵnı 1919 jyldyń 28 naýryzynda Ázerbaıjan Demokratııalyq Respýblıkasynyń arnaıy qyzmetiniń alǵashqy organy - barlaý jáne kontrbarlaý bólimi qurylǵan. Sakson farfory kúni - 1709 jyly nemis alhımıgi Iogann Betger saraı qyzmetkeri Avgýst Saksonskııge farfor alý jónindegi tájirıbeleri týraly jazbalaryn beredi. Ol alǵan farfor qytaı farforynan kem túspeıtin edi. Alhımık Drezdenniń túbinen alynatyn, parıkterge sebiletin topyraqtyń qazir álemge sakson fafory degen ataýmen belgili farfordy daıyndaýda teńdesi joq shıkizat bolyp tabylatynyn ańǵarǵan. Búginde sakson farfory osyndaı buıym áýesqoılary úshin tym baǵaly dúnıe. ESTE QALAR OQIǴALAR 20 jyl buryn (1994) Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N.Nazarbaev Máskeýge alǵash ret resmı saparmen bardy. Kremlde Qazaqstan-Reseı kelissóziniń qorytyndysy boıynsha saıası, ekonomıkalyq, áskerı jáne gýmanıtarlyq salalardaǵy yntymaqtastyqqa qatysty 23 qujatqa qol qoıyldy. 17 jyl buryn (1997) Máskeýde ótken TMD basshylary kezdesýinde memleket basshylary «Tájik-aýǵan memlekettik shekarasy aımaǵyndaǵy jaǵdaıdy retteý jónindegi 1993 jylǵy 22 naýryzdaǵy TMD memleketteriniń sheshimin uzartý týraly», «TMD memleketteriniń qazirgi syrtqy shekaralaryn saqtaý jáne retteý prıntsıpteri týraly deklaratsııa», «TMD elderi Qaýipsizdik jáne arnaıy qyzmet organdary basshylarynyń keńesin qurý týraly» jáne taǵy da basqa qujattarǵa qol qoıdy. 17 jyl buryn (1997) TMD-ǵa qatysýshy memleket basshylary keńesiniń sheshimimen arnaıy qyzmet jáne qaýipsizdik organdary is-qımyldaryn úılestirý jáne ózara árekettesý maqsatynda TMD-ǵa qatysýshy memleketterdiń arnaıy qyzmet jáne qaýipsizdik organdary basshylarynyń keńesi quryldy. Atalmysh keńeske Ázerbaıjan, Armenııa, Belarýs, Grýzııa, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Moldava, Reseı, Tájikstan jáne Ýkraına memleketteriniń arnaıy qyzmet basshylary múshe. Keńes jumysyna baqylaýshy retinde Túrikmenstan men Ózbekstannyń ókilderi qatysady. 11 jyl buryn (2003) quny $160 mln., uzyndyǵy 448,8 shaqyrym jáne bastapqy jyldyq qýaty 6 mln. tonna «Keńqııaq-Atyraý» munaı qubyrynyń birinshi kezeńi resmı túrde ashyldy. Aktsııasynyń 51% «QazMunaıGaz» kompanııasyna, al 49% - CNPC kompanııasyna tıesili. 8 jyl buryn (2006) Pavlodarda múmkindigi shekteýli adamdardy qorǵaıtyn jáne qoldaıtyn qaıyrymdylyq qory jáne tutynýshylar quqyǵyn qorǵaıtyn qoǵam quryldy. Jańa uıymnyń uıymdastyrýshylary - on qoǵamdyq birlestik pen partııalar. Qor múgedekterge, jalǵyzbasty analarǵa, turmysy tómen adamdarǵa jáne quqyqtaryna qysym jasalǵan qala turǵyndaryna zańdy jáne materıaldyq turǵydan kómek kórsetedi. 7 jyl buryn (2007) Petropavlda «Maǵjan» ádebı-kórkem jýrnalynyń birinshi sany jaryq kórdi. Atalmysh buqaralyq basylymda aqynnyń túrli janrdaǵy qazaq jáne orys tilindegi týyndylary jarııalanǵan. Jańa basylymnyń basty maqsaty - qazaq poezııasynyń damýyna qomaqty úles qosqan, azamattyq pen otansúıgishtiktiń úzdik qasıetterin kórsete bilgen qazaq aqyny Maǵjan Jumabaevtyń shyǵarmashylyǵyn kópshilikke pash etý. Jýrnaldyń alǵashqy nómirinde Maǵjannyń týyndylary, aqynǵa arnalǵan óleńder men esseler jarııalanǵan. 6 jyl buryn (2008) Semeıdiń №16 orta mektebinde aımaqtaǵy birinshi matematıka ǵylymdarynyń doktory Tileýbaı Amanovtyń murajaıy saltanatty túrde ashyldy, sonymen qatar professordyń 85 jyldyǵyna arnalǵan memorıaldyq taqta ornatyldy. Tileýbaı Amanov Qazaq KSR Ǵylym Akademııasynyń Matematıka jáne mehanıka ınstıtýtynda birinshi bolyp fýnktsııa ilimi boıynsha ǵylymı bólimsheni uıymdastyryp, matematıkanyń osy ilimi boıynsha zerthanany qurastyrdy. Ǵalym 1923 jyldyń tamyzynda Shyǵys Qazaqstan oblysy Besqaraǵaı aýdanynda dúnıege kelgen. Semeı qalasyndaǵy pedagogıka ınstıtýtynyń matematıka kafedrasyn kóp jyldar boıy basqardy. 5 jyl buryn (2009) Almatyda Abylaı han atyndaǵy jańa sport kesheniniń ashylý saltanaty ótti. Jańa kásibı sport klýby boks jattyǵýlaryna, taekvondo jáne shyǵys jekpe-jekterine, karate, kýng-fý, dzıýdo, aıkıdo, kúres, samboǵa, sondaı-aq áıelder men balalarǵa arnalǵan, fıtnes, ıoga jattyǵýlaryn júrgizýge, pılates, shyǵys bıleri, bala gımnastıkasy, aerobıka baǵdarlamalaryna arnalǵan zaldardan turady. ESІMDER 154 jyl buryn (1860-1924) halyq aqyny, ánshi-kompozıtor, Qaz daýysty Qazybek bıdiń urpaǵy Mádı BÁPIULY dúnıege keldi. Qaraǵandy oblysynda týǵan. Aqan seri, Birjan sal, Balýan Sholaq, Úkili Ybyraı sııaqty sańlaqtarmen kezdesip, ónege alǵan. Jala jabylyp, abaqtyǵa túsken. Túrmede elin, jerin saǵynyp, ádiletsiz zamanǵa nalyǵan Mádı «Qarakesek» ánin shyǵardy. Budan basqa Mádıdiń «Úshqara», «Shirkin-aı», «Mádı» atty ánderi de jan sezimin, kóńil kúılerin beıneleıtin shabytty shyǵarmalar. Bul ánderdiń birazy keıingi «Qarakesek», «Er Tarǵyn», «Qyz Jibek» atty qazaq operalarynda paıdalanyldy. Mádı 1916 jyly azattyq jolyndaǵy halyq kóterilisine ún qosty. Patshanyń jergilikti ákimderiniń ozbyrlyǵyn áshkereleıtin jyrlar tolǵady. Mádıdiń án mátinderinen basqa óleńderi áli de jınaqtalmaǵan. Onyń shyǵarmalary týraly Ahmet Jubanov zertteý eńbekterinde, Áljappar Ábishev «Naızaǵaı», Áıip Bektasov «Mádı» atty kitaptarynda jazdy. 91 jyl buryn (1923-2004) zań ǵylymynyń doktory, professor, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ǵylym qaıratkeri, Uly Otan soǵysynyń ardageri BASIN ıÝrıı Grıgorevıch dúnıege keldi. Ýkraınada týǵan. Almaty zań ınstıtýtyn bitirgen. 1950 jyldan Almaty zań mektebinde dáris bergen. 1952-1992 jyldary - Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń assıstenti, dotsent, professor, azamattyq quqyq kafedrasynyń meńgerýshisi, zań fakýltetiniń dekany. 1992-2004 jyldary «Ádilet» joǵary quqyq mektebin qurýshylardyń biri, professory bolǵan. Ǵalym Qazaq KSR Azamattyq quqyǵynyń avtorlarynyń biri. Onyń 300-den astam ǵylymı jarııalanymy jaryq kórgen. «Qyzyl Juldyz», 1-shi dárejeli «Otan soǵysy», «Qurmet» ordenderimen, medaldarmen marapattalǵan. 65 jyl buryn (1949) tarıh ǵylymynyń kandıdaty, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri SARIEVA Rysty Halesqyzy dúnıege keldi. Batys Qazaqstan oblysynda týǵan. Oral pedagogıkalyq ınstıtýtyn, Almaty joǵary partııa mektebin, Plehanov atyndaǵy Reseı ekonomıka akademııasynyń menedjerler daıarlaý kýrsyn bitirgen. 1974-1997 jyldary Torǵaı oblysynyń partııa jáne keńes organdarynda, Qazaqstan Prezıdentiniń apparatynda, Torǵaı oblysynyń ákimshiliginde ár túrli qyzmetter atqardy. 1997-2000 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Ortalyq muraǵatynyń dırektory. 2000-2005 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń Aqparat jáne muraǵat komıteti bastyǵynyń orynbasary, Muraǵattardy basqarý komıtetiniń tóraıymy qyzmetterin atqarǵan. 2005-2011 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq muraǵatynyń bas dırektory bolyp qyzmet atqardy. Onyń «Tekti Torǵaı» atty kitaby, tarıh pen mádenıet máselelerine arnalǵan 100-den asa maqalasy jaryq kórgen. Sondaı-aq ol anyqtamalyq sıpattaǵy basylymdar men termınder sózdigin ázirleýge qatysqan. 59 jyl buryn (1955) Pavlodar memlekettik ýnıversıtetiniń birinshi prorektory - strategııalyq josparlaý, áleýmettik jáne tárbıe jumysy jónindegi prorektory ShAIMARDANOV Jasulan Qudaıbergenuly dúnıege keldi. Pavlodar qalasynda týǵan. Pavlodar pedagogıkalyq ınstıtýtyn bitirgen. 1977-1996 jyldary - Pavlodar pedagogıkalyq ınstıtýtynyń lıngafon kabınetiniń meńgerýshisi, oqytýshy, tálimger-zertteýshi, prorektory. 1996-2004 jyldary - Pavlodar memlekettik ýnıversıtetiniń prorektory, birinshi prorektory. 2004-2007 jyldary - Pavlodar memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýtynyń rektory. 2007-2011 jyldary - Y.Altynsarın atyndaǵy Arqalyq memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýtynyń rektory. 2011-2012 jyldary - QR BǴM joǵary jáne joǵary oqý ornynan keıingi bilim departamentiniń dırektory. Qazirgi qyzmetinde - 2012 jyldan beri. «Qurmet» ordenimen, medalmen marapattalǵan. 50 jyl buryn (1964) Islam mádenıeti men bilimin qoldaý qory basqarma tóraǵasy DOSJAN Ardaq Dúkenbaıuly dúnıege keldi. Almaty qalasynda týǵan. M.Gorkıı atyndaǵy Máskeý ádebıet ınstıtýtyn bitirgen, ádebı qyzmetker; Máskeý áleýmettik ınstıtýtyn bitirgen, zańger. 1987-1995 jyldary - «Lenınskaıa smena», «Ekspress K» gazetinde tilshi, bas redaktordyń orynbasary, bas dırektor. 1995-1997 jyldary - «Panorama» gazeti baspageri -dırektorynyń birinshi orynbasary. 1997-1999 jyldary - QR Memlekettik kiris mınıstrliginiń Salyq polıtsııasy komıtetiniń 8-shi basqarma bastyǵynyń orynbasary. 1991-2001 jyldary - QR Premer-Mınıstri Keńsesi basshysynyń orynbasary - úkimettik aqparat bóliminiń meńgerýshisi, «Habar» agenttigi» JAQ aqparattyq-taldaý bóliminiń bastyǵy, aqparattyq baǵdarlamalar dırektory. 2001-2003 jyldary - QR Mádenıet, aqparat jáne qoǵamdyq kelisim vıtse-mınıstri. 2003-2004 jyldary - QR aqparat vıtse-mınıstri. 2004-2006 jyldary - QR mádenıet, aqparat jáne sport vıtse-mınıstri, mádenıet jáne aqparat vıtse-mınıstri. 2006-2008 jyldary - QR Prezıdenti Ákimshiliginiń áleýmettik-saıası bóliminiń meńgerýshisi. 2008-2010 jyldary - QR Ádilet mınıstrligi Din isteri komıtetiniń tóraǵasy. 2010-2011 jyldary - QR Mádenıet mınıstrliginiń Din isteri komıtetiniń tóraǵasy. Qazirgi qyzmetinde - 2012 jyldan beri. «Qazaqstan Konstıtýtsııasyna 10 jyl» (2005) medalimen marapattalǵan. 44 jyl buryn (1970) Qostanaı oblysy sot aktilerin atqarý departamentiniń bastyǵy BIMENDIN Nurjan Dastenuly dúnıege keldi. Soltústik Qazaqstan oblysynda týǵan. E.A.Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetin bitirgen. Qazaqstan Respýblıkasy Іshki ister mınıstrliginiń Tergeý komıteti Áskerı qylmysty uıymdastyrý basqarmasynyń bastyǵy qyzmetin atqarǵan. 2009-2010 jyldary - QR ІІM Zań departamentiniń bastyǵy. 2010-2012 jyldary - Ońtústik Qazaqstan oblysy prokýrorynyń orynbasary. Qazirgi qyzmetinde - 2012 jyldyń qazanynan beri. «Qazaqstan Konstıtýtsııasyna 10 jyl»; «10 let Astany» medaldarymen, vedomstvolyq tósbelgilermen marapattalǵan. 422 jyl buryn (1592-1670) cheh pedagogy, gýmanıst, pedagogıka ǵylymdarynyń negizin salýshy ıAn Amos KOMENSKII dúnıege keldi. 146 jyl buryn (1868-1936) orys jazýshysy, dramatýrg GORЬKII Maksım (shyn aty-jóni Peshkov Alekseı Maksımovıch) dúnıege keldi. Reseıde týǵan. Ol óz betinshe oqyp bilim alǵan. 1888-1889 jáne 1891-1892 jyldary Reseıdi jaıaý aralap, halyqtyń turmysymen jaqyn tanysqan. 1892 jyly «Makar Chýdra» atty alǵashqy áńgimesin jaryqqa shyǵarǵan. «Ocherkter men áńgimeler» dep atalatyn tuńǵysh shyǵarmalar jınaǵy 1899 jyly jaryq kórgen. «Izergıl kempir», «Suńqar týraly jyr», «Daýylpaz týraly jyr» atty romantıkalyq saryndaǵy shyǵarmalary onyń sýretkerlik qarymyn tanytty. Jazýshynyń qalamynan týǵan «Ana», «Artamonovtar isi», «Klım Samgınniń ómiri» romandary, «Meniń ýnıversıtetterim» povesi, «Egor Býlychev jáne basqalar», «Vassa Jeleznova» pesalary jáne basqa da shyǵarmalary dúnıejúzine keń taraǵan. Ol «Álem ádebıeti» baspasyn uıymdastyrýǵa, Keńes odaǵy jazýshylarynyń 1-shi sezin ótkizýge, ulttyq ádebı muralardy jınap, ult zııalylaryna qamqorlyq jasaýǵa uıytqy boldy. 89 jyl buryn (1925-1994) keńestik jáne reseılik akter, KSRO halyq ártisi SMOKTÝNOVSKII Innokentıı Mıhaılovıch dúnıege keldi. 46 jyl buryn (1968-2004) amerıkandyq jazýshy, tarıhshy, jýrnalıst Aırıs ChAN dúnıege keldi.