27 qyrkúıek. QazAqparat kúntizbesi
Oqyrman nazaryna 27 qyrkúıekke arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynamyz.
ATAÝLY KÚNDER
Halyqaralyq týrızm kúni
1980 jyly Manılada ótken Búkilálemdik týrıstik uıymdar Bas Assambleıasynyń sheshimimen jyl saıyn atalyp ótedi.
Google-diń týǵan kúni
Google.com domendik esimi 1997 jylǵy 15 qyrkúıekte tirkeldi, al Google Inc. kompanııasy 1998 jylǵy 4 qyrkúıekte tirkeldi. Alaıda, 2005 jyldan bastap kompanııanyń týǵan kúni resmı túrde 27 qyrkúıekte atalyp ótedi.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1929 jyly astyq daıyndaý naýqany kezinde Syrdarııa okrýginiń Bostandyq aýdanynyń (qazir Ózbekstanǵa qaraıdy) turǵyndary Sovet ókimetiniń ústemelete salǵan salyǵy men zombylyq áreketterine qarsy shyqty. Kóterilisti uıymdastyrýshylar T. Musabaev, Ý. Maılybaev boldy, oǵan 500-ge tarta adam qatysty. Berishmolla qystaýynyń qasyndaǵy urysta olarǵa I. Shanybekovtiń basmashylar jasaǵy kómekke keldi. Kóterilisti Memlekettik saıası basqarmanyń jasaqtary kúshpen basty. Kóterilisshilerden 50 adam qazaǵa ushyrady, 2 adam atý jazasyna kesildi, 36-sy – 10 jylǵa sottaldy, jeteýi – 5 jylǵa jer aýdaryldy.
1931 jyly Pavlodar oblysy Baıanaýyl aýdanynyń «Baıantaý» gazetiniń alǵashqy sany shyqty. Oǵan belgili etnograf, flklorshy jáne ádebıetshi Máshhúr Júsip Kópeev aq tilegin bildirdi. Onyń alǵashqy redaktory Ǵalym Maldybaev boldy, osy gazette halyq jazýshysy Dıhan Ábilov shyǵarmashylyq jolyn bastady.
2006 jyly Germanııanyń Baden-Vıýrtemberg jerinde, Valdbrýnn-Mıýlben qalasynda Qazaqstan Elshiligi jergilikti qymyz óndirýshi fermamen birlesip, Germanııadaǵy qazaq dıasporasy men Qazaqstannan kóship barǵan otandastarymyzdyń belsendi atsalysýymen «Qymyzmuryndyq» ótkizdi.
Shara aıasynda merekelik qoıylymdar uıymdastyrylyp, qymyz merekesine arnaıy kelgen qonaqtardyń aldynda Keln jáne Bavarııa aımaqtaryndaǵy qazaq dıasporasynyń kórkemónerpaz ártisteri óner kórsetti. Mereke qonaqtary qazaqtyń kıiz úıimen, dombyra aspabymen, ulttyq dastarqan mázirimen jáne Germanııadaǵy qymyz óndirisiniń bastalý tarıhymen, qymyzdyń emdik qasıetterimen tanysty.
2007 jyly Almatyda «Abaı joly» romanynyń orys tilindegi jańa aýdarmasynyń tanystyrylymy ótti. Qazaqstanda týǵan jáne qazaq ádebıetimen jete tanys, sondaı-aq Ábdijámil Nurpeıisov, Ábish Kekilbaı, Oralhan Bókeı men Tólen Ábdiktiń shyǵarmalaryn sátti aýdaryp, mol tájirıbe jınaqtaǵan esimi álemge áıgili jazýshy Anatolıı Kım bul aýdarmaǵa úlken daıyndyqpen keldi.
2007 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Semeı qalasynda Qazaqstan Respýblıkasy «SemAZ» JShS óndiristik alańdarynda Daewoo avtobýstaryn óndirý zaýytynyń ashylý saltanaty ótti. Bul óndiris Qazaqstanda ımporttalatyn mashına jıyntyqtarynan toraptar men agregattardy qurastyrýdy ǵana emes, sondaı-aq shanaqtardy qurastyrý-dánekerleýdi jáne syrlaýdy qamtıtyn tolyq tsıkldi birinshi avtoqurastyrý kásiporny boldy.
2010 jyly Qazaqstanda «Balapan» telearnasy – elimizdegi alǵashqy jáne jalǵyz balalar telearnasy óz jumysyn bastady. Sol kezden bastap ol oqý-tanymdyq, sporttyq, oıyn-saýyq, anımatsııalyq jáne zııatkerlik baǵdarlamalardy jaryqqa shyǵaryp, ár bala úshin adal dos, rýhanı jetekshi boldy. Ony tek baǵdarlamalardy translıatsııalaý ǵana emes, óskeleń urpaqty tárbıeleý quraly dep te ataýǵa bolady.
2013 jyly Óskemen qalasynda ashylǵan «Mádenıetter dostastyǵy» kórmesinde 1897 jyly ımperatrıtsa II Ekaterına jarlyǵymen ótken Reseı ımperııasynyń sońǵy halyq sanaǵy kezinde jasalǵan Jetisý oblysynyń Lepsi ýezi turǵyndarynyń qazaq turmysynyń biregeı kóne fotosýretteri alǵash ret usynyldy. Fotosýretterdiń avtory – Konstantın de Lazarı. Osy 36 sýretti murajaıǵa Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Polsha elshisi ıAtsek Klıýchkovskı tabystady.
2014 jyly Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde Qazaqstannyń bilim berý tarıhy murajaıy ashyldy. Murajaıda kórnekti aǵartýshylarǵa tıesili erekshe qujattar men zattar, sonymen qatar fotosýretter, latyn tilindegi basylymdar jáne arab tilindegi qoljazba kitaptar jınaqtalǵan. Barlyq eksponattar mýzeıge óteýsiz negizde syıǵa tartyldy. Olar orta ǵasyrlardan búgingi kúnge deıin Qazaqstan jerinde aǵartýshylyqtyń qalyptasýy týraly baıandaıdy.
2017 jyly QR Ulttyq kitaphanasynda fotosýretshi, Qazaqstanda HH ǵasyrda bolǵan tarıhı oqıǵalardyń kýágeri, Qazaqstannyń eńbek sińirgen mádenıet qaıratkeri Iosıf Býdnevıch týyndylarynyń kórmesi ashyldy.
2018 jyly Túrkistan oblysynda Túlkibas aýdanynyń 90 jyldyǵyn toılaý aıasynda Muhamedjan Tynyshbaev pen Turar Rysqulovqa qoıylǵan jańa eskertkish ashyldy.
2019 jyly qazaqstandyq jas ánshi Danelııa Tóleshova Eýrazııalyq syılyqtyń laýreaty atanyp, «Vokal» nomınatsııasy boıynsha marapatqa ıe boldy. 13 jasar ánshi óner, ádebıet, ǵylym, sport jáne áleýmettik mańyzdy jetistikter salasynda Eýrazııalyq shyǵarmashylyq odaqtyń halyqaralyq marapatyn alǵan alǵashqy bala boldy. Eýrazııalyq syılyqty 2013 jyly Qazaqstan, Belarýs, Úndistan, Iran, Reseı jáne Tájikstan ókilderi qurǵan Eýrazııalyq shyǵarmashylyq odaq taǵaıyndady.
2021 jyly Frontiers zertteý maqalalarynyń ǵylymı platformasynda mıkrobıologııaǵa arnalǵan bólimde qazaqstandyq COVID-19 vaktsınasynyń tıimdiligi týraly maqala jarııalandy.
2021 jyly Ál-Farabı atyndaǵy Oqýshylar saraıynda 12-18 jas aralyǵyndaǵy balalardyń shyǵarmashylyq jáne zııatkerlik múmkindikterin damytýǵa arnalǵan «TANYM» balalarǵa arnalǵan kreatıvti tehnologııalar ortalyǵy iske qosyldy.
2022 jyly Astanada jyldyń eń kóp kútken fılmi «Dos Muqasan» fılminiń jabyq premerasy ótti. Fılmdi Efrat Sháripovtiń stsenarııi boıynsha «Aray Media Group» stýdııasy túsirgen. Prodıýseri Aıgúl Baıbek, rejısseri - Aıdyn Sahaman. Tarıhı fılm Mádenıet jáne sport mınıstrligi men Ulttyq kınematografııany qoldaý memlekettik ortalyǵynyń qoldaýymen túsirilgen.
