26 sáýir. QAZAQPARAT KÚNTІZBESІ: ATAÝLY KÚNDER, OQIǴALAR, ESІMDER
26 SÁÝІR, SENBІ
Halyqaralyq zııatkerlik menshik kúni. Bilimniń barlyq salasyndaǵy ónertapqysh jáne shyǵarmashyl adamdardyń merekesi.
Radıatsııalyq apat qurbandaryn eske alý kúni. 1986 jylǵy sáýirdiń 26-da Chernobyl atom elektr stansasynda apat boldy. Reseı Federatsııasy Joǵarǵy Keńes Tóralqasynyń 1993 jylǵy sáýirdiń 22-degi qaýlysyna sáıkes atap ótiledi.
Tanzanııa Birikken Respýblıkasynyń ulttyq meıramy - Odaq kúni (1964). Tanzanııa - Shyǵys Afrıkada ornalasqan memleket. Materıktik (Tanganıka) jáne araldyq (Zanzıbar men Pemba) bólikterden turady. Soltústiginde Ýgandamen, soltústik-shyǵysynda Kenııamen, ońtústiginde Mozambıkpen, ońtústik-batysynda Býrýndı, Rýandamen shektesedi. Shyǵysynda Úndi muhıty, batysynda Tanganıka, soltústiginde Vıktorııa kólderimen shektesedi. Tanzanııa ákimshilik-aımaqtyq jaǵynan 20 provıntsııaǵa jáne 1 respýblıkaǵa bólinedi. Astanasy - Dodoma qalasy. Aqsha birligi - shıllıng. Memlekettik tili - sýahımı tili, sonymen qatar aǵylshyn, ıtalıan tilderi de qoldanylady. Eldi 5 jylǵa saılanǵan prezıdent basqarady. Joǵary atqarýshy organy - Úkimet. Joǵary zań shyǵarýshy organy - Ulttyq jınalys.
Búkildúnıejúzilik baýyrlas qalalar kúni. Búkildúnıejúzilik baýyrlas qalalar federatsııasynyń sheshimimen, jyl saıyn sáýirdiń sońǵy jeksenbisinde atap ótiledi. 1943 jyly Stalıngrad qalasyna Anglııanyń Koventrı qalasynan hat keldi. Koventrı turǵyndary 1940-1941 jyldary jaý qolynda qalǵan batyr qalanyń qaharmandyǵyna tań qalyp, Stalıngradpen dostastyq komıtetin qurǵan eken.
1992 jyly Halyqaralyq «Baýyrlas qalalar» qaýymdastyǵy quryldy. Bul uıym TMD aýqymyndaǵy qalalardyń baılanysyn damytyp qana qoımaı, seriktestik qarym-qatynas ornatýǵa múmkindik jasaıdy.
2000 jyly baýyrlas qalalar qaýymdastyǵy 160-tan astam memlekettiń 3500-den asa qalasyn biriktirdi.
Qazaqstan Elordasy - Astanamen álemniń 12 qalasy baýyrlasqan, olardyń arasynda - Berlın, Máskeý, Kıev, Qazan, Tbılısı, Seýl, Pensılvanııa shtatyndaǵy Pıtsbýrg, Italııanyń Mantýıa sııaqty qalalar bar.
ıÝNISEF Bilim salasyndaǵy áreketteriniń jahandyq aptasy (sáýirdiń 26-30 aralyǵynda).
ESTE QALAR OQIǴALAR
20 jyl buryn (1994) Qazaqstan men Qytaı Halyq Respýblıkasy arasynda Qazaqstan-Qytaı shekarasy týraly kelisimge qol qoıyldy.
1 9 jyl buryn (1995) Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N.Nazarbaev birinshi ret «Altyn alqa» belgisin tabys etti.
«Altyn alqa» - 1993 jyly bekitilgen orden. Kóp balaly analarǵa beriledi.
1 8 jyl buryn (1996) Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Qytaı, Reseı jáne Tájikstan memleketteriniń prezıdentteri Shanhaı kelisimine qol qoıdy.
1 4 jyl buryn (2000) Almatyda Davos aıasyndaǵy Eýrazııalyq ekonomıkalyq sammıt ashyldy. Basqosýǵa álemniń 37 elinen 500-deı saıası basshylar, jetekshi bıznesshiler men halyqaralyq sarapshylar qatysty. Forýmnyń tóralqasyn Ázirbaıjannyń, Armenııanyń, Grýzııanyń, Tájikstan men Ózbekstannyń memleket pen úkimet basshylary qurady. Forýmda Qazaqstan, Grýzııa, Qyrǵyzstan prezıdentteri, Ázirbaıjannyń Premer-Mınıstri sóz sóıledi. Memleketter jetekshileri Eýrazııa óńirin damytý máselelerin, onyń múmkindikteri men problemalaryn, óńirdiń ınvestıtsııalar úshin tartymdylyǵy men onyń álemdik arenada atqaratyn rólin talqylady.
1 4 jyl buryn (2000) Atyraýda halyq aqyny Farıza Ońǵarsynovanyń mereıtoıyna arnalǵan merekelik shara ótti.
5 jyl buryn (2009) Almatyda Chernobyl atom elektr stantsııasyndaǵy apat qaldyqtaryn joıǵan qazaqstandyq jaýyngerlerdiń eren eńbegine arnalǵan granıtten jasalǵan eskertkish taqta ornatyldy.
4 jyl buryn (2010) Ammanda Iordanııanyń Saýda damytý ortalyǵyn Astanada ashý týraly qujattarǵa qol qoıý rásimi ótti.
Ortalyqty ashý týraly sheshim ekijaqty ekonomıkalyq yntymaqtastyqty ári qaraı tereńdetý jáne ekonomıkalyq-saýda qatynastaryn nyǵaıtý maqsatynda qabyldanǵan bolatyn.
4 8 jyl buryn (1966) Tashkentte Rıhter baǵamy boıynsha qýaty 8 baldyq iri jer silkinisi boldy. Jer dúmpýi saldarynan 236 ákimshilik ǵımarat, 700-ge jýyq saýda jáne qoǵamdyq tamaqtaný oryny, 26 kommýnaldyq kásiporyn, 181 oqý orny, 36 mádenı-turmystyq mekeme, 185 medıtsınalyq jáne 245 óndiristik ǵımarat qırady. 78 myńǵa jýyq otbasy nemese 300 myń adam baspanasyz qaldy. Osy zilzala zardaptaryn joıý úshin búkilodaqtyq qurylys jarııalandy. Alǵashqy sátten-aq apat oryn alǵan qalaǵa Keńes Odaǵynyń túpkir-túpkirinen myńdaǵan jastar kele bastady.
2 8 jyl buryn (1986) álemdegi eń joıqyn tehnogendik apattardyń biri - Chernobyl atom elektr stansasynda oryn aldy. Bul datany BUU Bas Assambleıasy Halyqaralyq radıatsııalyq apat qurbandaryn eske alý kúni retinde tanydy. Ótken jyldar ishinde apattyń joıqyn saldaryn eńserý úshin kóp kúsh-jiger jumsaldy. Apat saldaryn joıýǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń 30000 ókil qatysty. Qazirgi tańda olardyń shamamen 6000-ǵa jýyǵy tiri. Chernobyl, sondaı-aq Semeı ıadrolyq polıgony mundaı aýqymdaǵy apattyń saldaryn joıý ondaǵan jyldardy ári halyqaralyq qoǵamdyq qaıyrymdylyq qorlarynyń birigýin qajet etetindigin kórsetti.
ESІMDER
8 2 jyl buryn (1932) Abylaı-han atyndaǵy Halyqaralyq qordyń prezıdenti ÝÁLIHANOV Shota (Shot-Aman) Ydyrysuly dúnıege keldi.
Belgili qazaq músinshisi, QR eńbek sińirgen sáýletshisi, Memlekettk syılyqtyń laýreaty. Respýblıkalyq tarıhı jáne mádenı eskertkishterdi qorǵaý qoǵamynyń tóraǵasy.
Soltústik Qazaqstan oblysynda týylǵan. Máskeý sáýlet ınstıtýtyn bitirgen. Qazaqstan Respýblıkasy Eltańbasynyń avtory, Almatydaǵy Táýelsizdik monýmenti avtorlary shyǵarmashylyq tobynyń jetekshisi, Shoqan Ýálıhanovqa, Toqash Bokınge, Astanadaǵy Kenesary hanǵa, Semeıdegi Shákárimge ornatylǵan eskertkishterdiń avtory.
80 jyl buyn (1934) Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen jattyqtyrýshysy LITVINOV Nıkolaı ıÝrevıch dúnıege keldi.
Soltústik Qazaqstan oblysynda týǵan. «Lenınogorets», «Altaı» sport klýbtarynyń bokstan jattyqtyrýshysy, Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ǵylym akademııasy jattyqtyrýshysy bolǵan. Onyń shákirtteri arasynda halyqaralyq dárejedegi sport sheberi, kıkboksıngten kásipqoılar arasyndaǵy álem chempıony E.Shiderbaev bar.
Medaldarmen marapattalǵan.
7 3 jyl buryn (1941) qoǵam qaıratkeri SÁRSEKENOV Tólen Bısenǵalıuly dúnıege keldi.
Atyraý qalasynda týǵan. Astrahan balyq ónerkásibi jáne sharýashylyǵy tehnologııalyq ınstıtýtyn bitirgen. 1965-1966 jyldary - Gýrev keme jóndeý zaýytynyń sheberi. 1966-1969 jyldary - Gýrev balyq ónerkásibi basqarmasy bólim bastyǵynyń orynbasary, bastyǵy. 1969-1971 jyldary - Qazaq KSR Balyq sharýashylyǵy mınıstrligi basqarmasynyń aǵa ınjeneri. 1971-1977 jyldary - Qazaq Balyqshylar odaǵynyń bas ınjeneri. 1977-1980 jyldary - Qazaq KSR Balyq sharýashylyǵy mınıstrliginiń bólim bastyǵy. 1980-1982 jyldary - «Rafryba» keńes-ıran birlesken kásiporny dırektorynyń orynbasary. 1982-1985 jyldary - Qazaq Balyqshylar ujymshary odaǵy basqarmasynyń tóraǵasy. 1985-1990 jyldary - Qazaq KSR Mınıstrler Keńesi Іs basqarmasynyń aǵa referenti, bas mamany. 1991-1992 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Apparaty jáne Mınıstrler Kabınetiniń aǵa mamany, aǵa referenti, bas ıspektory. 1992-1993 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Aýyl sharýashylyǵy mınıstriniń orynbasary - Balyq sharýashylyǵy jónindegi komıtettiń tóraǵasy. 1993-1995 jyldary - «Balyq» memlekettik aktsıonerlik qoǵamynyń prezıdenti. 1996-1999 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi Balyq sharýashylyǵy basqarmasynyń bastyǵy. 1999-2000 jyldary - «Jibek joly» marketıng bóliminiń bastyǵy. 2000-2004 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senatynyń Apparat keńesshisi. 2004 jyldan bastap zeınet demalysyna shyqqan.
6 4 jyl buryn (1950) ǵalym-fılolog, Ahmet Baıtursynov atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynynyń bas ǵylymı qyzmetkeri MANKEEVA Jamal Aıtqalıqyzy dúnıege keldi.
Batys Qazaqstan oblysynda týǵan.
Ǵylym doktory, professor. Qazirgi kezde «Qazaqstannyń «Mádenı mura» baǵdarlamasy boıynsha jumys jasaýda.
5 5 jyl buryn (1959) paýerlıftıngten halyqaralyq dárejedegi sport sheberi BOHONOV Valerıı dúnıege keldi.
Qaraǵandy oblysynyń Saran qalasynda týǵan. 1988-1993 jyldary KSRO, Azııa chempıony, KSRO kýbogynyń jeńimpazy, Qazaqstannyń birneshe dúrkin chempıony, Álem jáne Eýropa birinshiliginiń kúmis júldegeri bolǵan.
5 3 jyl buryn (1961) kompozıtor JUMALYULY Baqtyǵalı dúnıege keldi.
Atyraý oblysy Qyzylqoǵa aýdanynda týǵan. Atyraý pedagogıkalyq ınstıtýtynyń mýzyka bólimin jáne Qurmanǵazy atyndaǵy Almaty memlekettik konservatorııasyn bitirgen. 1990-2000 jyldary - Aqtóbe pedagogıkalyq ınstıtýtynda, keıin Qudaıbergen Jubanov atyndaǵy ýnıversıtette oqytýshy boldy. 1991 jyldan «Serýen» kórkemdik tobyna jetekshilik etedi. Bul top Shámshi Qaldaıaqov atyndaǵy konkýrstyń laýreaty atanǵan bolatyn. «Nazerke», «Ákeme», «Naýryz toıy», «Shashý», «Qarııalar», «Qara narym», «Men seni unatamyn», t.b. 50-ge tarta ánderdiń avtory. Onyń ánderin Baqyt Shadaeva, Aıjan Nurmaǵambetova, taǵy basqalar oryndaıdy.
50 jyl buryn (1964) boksshy, halyqaralyq dárejedegi sport sheberi, Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen sport sheberi, eńbek sińirgen jattyqtyrýshysy QYLYMOV Asylbek Saqtapbergenuly dúnıege keldi.
Reseıde týǵan.
1979-1982 jyldary Eýropanyń, KSRO-nyń jastar arasyndaǵy birinshiliginiń, oqýshylar spartakıadasynyń, KSRO jasóspirimderi arasynda bokstan ótken birinshilikterdiń jeńimpazy atanǵan. 1983-1986 jyldary KSRO-nyń, KSRO Kýbogynyń chempıony, Taıland, Indonezııa, Frantsııa, Túrkııa, Soltústik Koreıa, Fınlıandııa, Bolgarııa, Germanııa, Rýmynııa, Polshada ótken halyqaralyq týrnırlerdiń, KSRO-AQSh kezdesýleriniń jeńimpazy atanǵan. 1984 jyldyń kórsetkishi boıynsha A.Qylymov Eýropanyń eń úzik jáne 75 kg salmaq dárejesine deıingi álemniń úshinshi boksshysy ataǵyna ıe bolǵan.
49 jyl buryn (1965) QR Densaýlyq saqtaý vıtse-mınıstri BAIJÚNІSOV Erık Ábenuly dúnıege keldi.
Almaty oblysynda týylǵan. Almaty memlekettik medıtsına ınstıtýtyn, Ulybrıtanııanyń Mıddlseks ýnıversıtetiniń kýrsyn bitirgen. Dáriger-hırýrg, «densaýlyq saqtaýdaǵy menedjment» mamandyqtary bar.
Eńbek jolyn Almaty oblysynyń densaýlyq saqtaý mekemelerinde bastady.
1999-2002 jyldary - QR Densaýlyq saqtaý isteri agenttiginiń Astana qalasyndaǵy «Densaýlyq» RMK-da qyzmet etti.
2002 - jyly QR Premer-Mınıstr Keńsesiniń áleýmettik-mádenı damý bóliminiń bas sarapshysy. 2008-2010 jyldary - Soltústik Qazaqstan oblysy densaýlyq saqtaý basqarmasynyń bastyǵy. 2010 jylǵy qarashadan qazirgi qyzmetinde.
41 jyl buryn (1973) bessaıysshy, 26-shy Olımpııa oıyndarynyń chempıony, Qazaqstannyń eńbek sińirgen sport sheberi PARYGIN Aleksandr Vıktorovıch dúnıege keldi.
Almaty qalasynda týǵan. Qazaqtyń dene tárbıesi ınstıtýtyn bitirgen. Azııa chempıonatynyń kúmis júldegeri, 12-shi Azııa oıyndarynyń jeńimpazy, Azııa chempıony, Álem kýbogynyń kúmis júldegeri atanǵan.
«Parasat» ordenimen marapattalǵan.
35 jyl buryn (1979) QR Prezıdenti Ákimshiliginiń áleýmettik-ekonomıkalyq baqylaý bóliminiń meńgerýshisi ERǴOJIN Dáýlet Ediluly dúnıege keldi.
Qazaq memlekettik basqarý akademııasyn «ekonomıka jáne menedjment» mamandyǵy boıynsha bitirgen, Ekonomıka jáne quqyq ınstıtýtynda «quqyqtaný» mamandyǵy boıynsha ekinshi joǵary blim aldy.
1998 jyldan - «Qaztransoıl» AQ klırıng departamentiniń mamany.
2003 jyldan - «QazMunaıGaz» AQ-nyń Soltústik-Kaspıı jobasy departamenti dırektorynyń orynbasary.
2005 jyldan «QazmunaıTeńiz» AQ bas dırektorynyń ekonomıka jáne qarjy jónindegi orynbasary.
2006 jylǵy mamyrdan - QR Premer-Mınıstri orynbasarynyń - QR ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstriniń keńesshisi.
2006 jylǵy qazannan - QR qarjy mınıstrliginiń Salyq komıtetiniń mamandandrylǵan bóliminiń bastyǵy.
2007 jylǵy qańtardan - QR qarjy vıtse-mınıstri.
2008 jylǵy qazannan - QR qarjy mınıstrliginiń Salyq komıtetiniń tóraǵasy.
2012 jyldyń aqpanynan qarasha aıyna deıin QR Qarjy vıtse-mınıstri .
93 jyl buryn (1921) Dańq ordeniniń tolyq ıegeri VELIJANTsEV Aleksandr Fedorovıch dúnıege keldi.
RF-niń Kýrgan oblysynda týǵan. 1943 jyly armııa qataryna shaqyrylǵan. Oral áskerı aımaǵynda óz mindetin atqara júrip, júrgizýshi-mehanık laýazymyna kýrsant retinde 39-oqý tanki polkine jiberilgen. Kýrstardy aıaqtaǵan soń birinshi Ýkraın maıdanynyń 4-shi tank armııasy quramynda bolǵan. Urystaǵy kórsetken qımyldary úshin birinshi dárejeli Dańq ordenimen jáne «Erligi úshin» medalimen marapattalǵan. Batys Ýkraına urystarynda, Vısla, Oder ózenderinen jedel ótýge jáne basyp alynǵan platsdarmdardy ustap turý barysynda eren erlik kórsetken. 1960 jyly Qazaqstanǵa kóship kelgen. Qazirgi ýaqytta Aqmola oblysynyń Shortandy aýdanynda turady.