25 sáýir. QAZAQPARAT KÚNTІZBESІ: ATAÝLY KÚNDER, OQIǴALAR, ESІMDER
25 SÁÝІR, JUMA
Portýgalııada Tóńkeris kúni. Portýgalııa - Eýropanyń ońtústik-batys bóliginde, Pıreneı jarty aralynda jáne Atlant muhıtyndaǵy Azor, Madeıra araldarynda ornalasqan memleket.
Sınaı jarty aralynyń Egıpetten bostandyǵyn alǵan kúni.
Italııanyń Ulttyq merekesi - Bostandyq kúni. 1943 jyly sáýirdiń 25-inde dıktator Benıto Mýssolını Mılannan qashyp ketken bolatyn. Sonymen qatar osy kúni el tarıhynda demokratııa úshin qarýly kúres jáne qarsylyq qozǵalystarynyń jańa kezeńi bastaldy. 1945 jyly nemister jaýlap alǵan Soltústik Italııada jalpyhalyqtyq kóterilis bastalyp, odaqtastarynyń áskeri kelgenshe Soltústik jáne Ortalyq Italııanyń 100-degen qalasy azat etildi. Búkilálemdik bezgekke qarsy kúres kúni (DDU). Bezgek álem halqynyń 40 paıyzyna qaýip tóndirýde. Jyl saıyn 500 mıllıonnan astam adam bezgekpen aýyryp, bir mıllıonnan astam adam osy keselden kóz jumady. Eń aýyr salmaq Afrıkanyń Saharadan ári qaraı ońtústigine túsedi, biraq bul aýrý adamdardy Azııada da, Latyn Amerıkasynda da, Taıaý Shyǵysta da, tipti Eýropanyń keıbir bóliginde de jalmaıtyn kórinedi.
Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý assambleıasy óziniń 2007-nshi jylǵy mamyrdaǵy sessııasynda bekitken Búkilálemdik bezgekke qarsy kúres kúni - bul bezgekke qarsy tıimdi kúres júrgizýdi qamtamasyz etý boıynsha jahandyq kúsh jumyldyrý qajettigin moıyndaý kúni. Bul kúni óz aýmaqtarynda aýrý tarap ketken elder - óz kúsh-jigerlerin bir-birimen tájirıbe almasyp, birin-biri qoldaýǵa jumyldyrady; jańa donorlar - bezgekke qarsy kúres jolynda jahandyq áriptestikpen birlesip qımyldaýǵa jumylady.
ESTE QALAR OQIǴALAR
9 7 jyl buryn (1917) Ombyda Aqmola oblysy qazaqtarynyń sezi ótti.
9 3 jyl buryn (1921) quramynda 233 bolys eldi biriktirgen Aqmola, Atbasar, Kókshetaý jáne Petropavl ýezderi negizinde Aqmola gýbernııasy qurylyp, ortalyǵy Petropavl qalasy boldy.
9 2 jyl buryn (1922) Qapal ýeziniń ataýy Taldyqorǵan bolyp ózgerdi, al ortalyǵy Gavrılovka selosy boldy.
1 3 jyl buryn (2001) Stokgolmde ótken kongreste Qazaqstan Fýtbol odaǵy Eýropa fýtbol odaǵy qaýymdastyǵyna (ÝEFA) kirdi. Qazaqstan quramasy osy odaqtyń múshesi retindegi alǵashqy oıynyn 2001 jyly shilde aıynda Estonııa komandasymen ótkizdi.
1 3 jyl buryn (2001) Ystambulda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N.Nazarbaevtyń qatysýymen túrki tildes memleketter basshylarynyń sammıti ótti.
9 jyl buryn (2005) Almatyda Syrym Bókeıhanovtyń qazaq jáne orys tilindegi «Ótkendi umytýǵa bolmaıdy» («Nelzıa o proshlom pozabyt») degen kitabynyń tusaý keser rásimi ótti. Ol kitapta qazaqtyń kórnekti qaıratkerleri Álıhan Bókeıhanov, Ysmaǵul Sádýaqasov, Shákárim Qudaıberdiuly, Elızaveta Bókeıhanova-Sádýaqasova jáne olardyń urpaqtary týraly aıtylǵan. Qosymsha málimetter Máskeýden jáne Sankt-Peterbordan alynǵan, Shákárim Qudaıberdiuly týraly aqparat keńeıtilgen, Qasenhan Altynbekov týraly jańa taraý paıda boldy.
8 jyl buryn (2006) Qazaqstannyń Máskeýdegi Elshilik ǵımaratynda Shyǵys Prýssııada qaza bolǵan keńes jaýyngerlerin eske alý jónindegi «Eskertkish» qorynyń qyzmetine arnalǵan tanystyrylym ótti. Galına Smırnova men dańqty general Ivan Panfılovtyń qyzy Maııa Panfılova bastamashy bolǵan bul uıym eń aldymen, Uly Otan soǵysy jyldarynda Shyǵys Prýssııa aýmaǵynda mert bolǵan qazaqstandyq jaýyngerlerdiń qurmetine memorıaldyq aýmaq qurýdy josparlaǵan. Qordyń tanystyrylymyna qazaqstandyq dıplomattar, qazaqstandyq memlekettik mekemeler men kommertsııalyq kompanııalardyń Máskeýdegi ókildikteriniń basshylary, Máskeýdegi qazaqstandyq ardagerler keńesiniń músheleri, qazaq dıasporasynyń ókilderi qatysty.
8 jyl buryn (2006) Astanada Qazaqstan kásipkerleri men jumys berýshilerdiń «Atameken» jalpyulttyq odaǵy men Reseıdiń kásipkerler jáne óndirisshiler odaǵynyń basshylary ózara yqpaldastyq jónindegi kelisimshartqa qol qoıdy. Atalmysh qujatta Qazaqstan men Reseıdiń isker qaýymdastyqtary arasyndaǵy ózara áriptestik qarym-qatynasty kúsheıtý, eki el aýmaǵyndaǵy ortaq óndiris oshaqtarynyń jumysyna qolaıly jaǵdaı jasaý, ǵylymı-tehnıkalyq jáne saýda-ekonomıkalyq qatynastardy retteıtin búgingi zańdylyqtar týraly bir-birin habardar etý men ortaq is-sharalardy ótkizýdi qoldaý mindetteri qarastyrylǵan.
7 jyl buryn (2007) Qazaqstanda eń alǵashqy «Sentras Private Equite Fund» halyqaralyq tikeleı ınvestıtsııalyq qor ashyldy.
Bul qordyń basty ınvestory Eýropalyq qaıta qurý jáne damý banki.
Qordyń negizgi ınvestıtsııalary bastapqy kezdegi nemese bıznestiń damý kezeńinde turǵan shaǵyn jáne orta bıznes kompanııalaryn damytýǵa baǵyttalady. Qordyń maqsatty sektorlary bolyp banktik emes qarjylyq qyzmet, azyq-túlik, bólshek saýda, telekommýnıkatsııanyń balamaly qarajaty, qurylys materıaldary óndirisi tabylady.
Qordyń negizin qalaýshy jáne ınvestıtsııalyq menedjeri «Centras Cekıýrıtız» AQ-y.
7 jyl buryn (2007) Qanysh Sátbaev atyndaǵy Qazaq ulttyq tehnıkalyq ýnıversıtetinde Munaı men gaz ınstıtýtynyń janyndaǵy Geologııalyq ǵylymdardy zertteý ortalyǵy ashyldy.
Ortalyq zamanaýı qurylǵylarmen jabdyqtalǵan.
5 jyl buryn (2009) Almatydaǵy qalalyq ákimshiligi ǵımaratynyń aldynda Sakýra alleıasynyń saltanatty ashylý rásimi boldy.
2008 jyldyń maýsymynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Japonııaǵa resmı saparmen barǵan kezinde Sakýra kóshetterin Qazaqstan halqyna syıǵa tartqan bolatyn. Hokkaıdo aralynan sakýranyń 9 túri alynǵan, ondaǵy klımat Almatynyń tabıǵatyna uqsas.
11 3 jyl buryn (1901) Nıý-Iork shtatynda álemde alǵash ret avtomobıl nómeri engizildi.
ESІMDER
12 5 jyl buryn (1889-1964) kúıshi-kompozıtor SÚIІNBEKOV Orazǵalı dúnıege keldi.
Batys Qazaqstan oblysynda týǵan. Ol halyq kúıleri men halyq kompozıtorlarynyń «Qaıran Naryn», «Boz tóbe», «Aıdarlynyń Aqjeleńi» sııaqty kúılerin naqyshyna keltire oryndaýmen qatar ózi de kóptegen kúıler shyǵarǵan. Onyń «Oktıabr nury», «Teńdikti kelin», «Tulpar dúbiri», «Jeńis kúıi», «Kóktem shabyty», «Óner jolynda», «Eńbek tabysy», «Altyn taýly astanam», «Jiger», t.b. kúıleri bar. O.Súıinbekov dombyrany Abyl, Boǵda, Káýen, Esbaı kúıshilerdiń sarynymen tartqan.
12 5 jyl buryn (1899-1969) kompozıtor, Qazaqstannyń eńbek sińirgen óner qaıratkeri VELIKANOV Vasılıı Vasılevıch dúnıege keldi.
Reseıdiń Sankt-Peterbor qalasynda týǵan. Sankt-Peterbor konservatorııasynyń kompozıtsııa jáne fortepıano klastaryn bitirgen. Kompozıtordyń alǵashqy shyǵarmalary Lenıngrad teatrlarynda jumys istegen kezderinde jazyldy. Onda, negizinen, kameralyq-aspaptyq mýzyka, ánder men romanstar jazdy. V.Velıkanov 1935-1963 jyldary Etnografııa ınstıtýty men Kompozıtorlar odaǵy uıymdastyrǵan mýzykalyq-etnografııalyq ekspedıtsııaǵa qatysyp, halyq shyǵarmashylyǵyn zertteýmen aınalysty. 1937 jyly arnaıy shaqyrtýmen Almatyǵa kelip, alǵashqy qazaqtyń ulttyq baleti «Qalqaman-Mamyrdy» jazdy. Budan keıin «Tutqyn qyz» operasyna jáne «Raıhan» kınofılmine mýzyka jazdy. Ol Qazaq akademııalyq opera jáne balet teatrynda uzaq jyldar eńbek ete júrip, kásibı qazaq mýzykasynyń damýyna úles qosty. «Lenıngradtyq órenderim» vokaldyq-sımfonııalyq shyǵarmasyn, «Amangeldi» sımfonııalyq poemasyn, «Kóktem áni» atty hor jáne sımfonııalyq orkestrge arnalǵan poema, «Qazaq sımfonııasyn», orkestrlik pesalar, fantazııa, kameralyq-aspaptyq shyǵarmalar, án-romanstar, spektakl men kınofılmderge mýzyka jazdy. 1951 jyly onyń «Qambar - Nazym» baleti qoıyldy. 1951 jyldan Almaty konservatorııasynda oqytýshy boldy.
«Qurmet belgisi» ordenimen marapattalǵan.
12 4 jyl buryn (1890-1918) Jetisýdaǵy 1916 jylǵy qazaq halqynyń ult-azattyq kóterilisin uıymdastyrýshylardyń biri BOKIN Toqash dúnıege keldi.
Vernyı ýezi (Almaty) Moıynqum bolysynyń Qarasý aýylynda týǵan. 1898-1906 jyldary Vernyı qalasyndaǵy er balalar gımnazııasynda bilim alǵan.
1914 jylǵa deıin Vernyı ýeziniń sot organdarymen qonys aýdarý basqarmasynda tilmásh bolǵan. 1914-1916 jyldary Sankt-Peterbor qalasynda sot palatasynda jumys istegen. 1916 jyly elge oralǵan Bokın qazaq halqynyń ult-azattyq kóterilisiniń Jetisý oshaǵy jetekshileriniń biri boldy.
Ol 1918 jyly 2-13 qańtar aralyǵynda Vernyı qalasynda ótken Keńes úkimetin ornatýdy jaqtaǵan Jetisý oblysy sharýalar depýtattarynyń 2-sezine qatysyp, odan soń Jetisý soǵys-revolıýtsııa komıtetiniń músheligine saılandy. Bolshevıktik ókimettiń jergilikti júıesin qurý isine qatysyp, jergilikti áskerı bólimderin jasaqtap, olardy 1918 jyldyń kóktem jáne jaz aılarynda azyq-túlikpen qamtamasyz etýge kúsh jumsady.
1 21 jyl buryn (1893-1968) akter, ulttyq kásibı teatr óneriniń negizin salýshylardyń biri, qoǵam qaıratkeri, Qazaq KSR-niń jáne KSRO-nyń halyq ártisi, KSRO Memlekettik syılyǵynyń laýreaty QÝANYShBAEV Qalybek (Qalıbek) dúnıege keldi.
Qazirgi Qaraǵandy oblysynyń Qarqaraly aýdanynda týǵan. Jasynan án-kúı men oıyn-saýyqqa, toı-tamashaǵa jany qumar, dýmanshyl bolǵan. Ol jalǵyz ózi birneshe adamnyń keıpine túsip, bir otyrysta-aq «ekeýdiń talasyn, úsheýdiń kerisin, beseýdiń janjalyn» oryndap, tyńdaýshy kópshilikke kúlkige keneltetin daryndy ónerpaz retinde tanyldy. Halyq ónerpazdary Muhametáli, Maýqaı men Abaqty ustaz tutyp, olardan óner syryn úırengen. 1916 jyldyń 25 maýsymyndaǵy patsha jarlyǵyna sáıkes Qýanyshbaev ta qara jumysqa alynǵan. 1917 jyly Omby qalasyna baryp, bylǵary zaýytynda at aıdaýshy-kóshir bolǵan. Munda ataqty balýan Qajymuqanmen tanysqan. Týǵan jerinde aýyldyq keńesti basqaryp, qoǵamdyq jumystarda júrse de ónerden bir sát qol úzbegen. «Qyz uzatý», «Qoı kúzetý» jáne «Ógiz satý» sekildi qyzyq, kúldirgi áńgimeler shyǵaryp, ony toı-jıyndarda oryndap júrgen. Jatyp isher jalqaýlardy, keıbir kerenaý, teris pıǵyldy jandardy ótkir synǵa alyp ájýalaǵan. 1922-1924 jyldary Qoıandy jármenkesinde Ǵ.Aıtbaev, I.Baızaqov, Q.Muńaıtpasov, M.Shamsýtdınova sııaqty ónerpazdar uıymdastyrǵan oıyn-saýyqqa qatysyp, óner kórsetken. 1926 jyly Qyzylorda qalasynda irge kótergen Qazaq memlekettik drama teatryn uıymdastyrýǵa belsene qatysqan. Akter Qazaqtyń memlekettik akademııalyq drama teatrynda ár jyldary qoıylǵan M.Áýezovtyń «Eńlik - Kebek» tragedııasyndaǵy Qaramende bıdiń beınesinen bastap, osy spektakldegi basty keıipkerlerdi (Kóbeı bı, Kebek, Nysan Abyz) túgel derlik oryndap shyqqan. Buǵan qosa 20 ǵasyrdyń 30-shy jyldarynyń basynda Aıatbaı (І.Jansúgirov, «Kek»), Bekbolat (B.Maılın, «Maıdan»), Beıbit (Q.Baıseıitov, Á.Shanın, «Tartys») rólderin oryndaǵan. 1936 jyly Máskeý qalasynda ótken qazaq ádebıeti men óneriniń onkúndiginde E.Brýsılovskııdiń «Qyz Jibek» mýzykalyq dramasynan Bazarbaıdyń róli men óziniń «Qyz uzatýyn» oryndap, kórermen kóńilinen shyqqan. N.Gogoldiń «Revızoryndaǵy» Dýanbasy, M.Áýezov pen L.S. Sobolevtiń «Abaı» tragedııasyndaǵy Abaı, M.Áýezov pen Á.Ábishevtiń «Namys gvardııasyndaǵy» general Panfılov, Ǵ.Músirepovtiń «Amangeldisindegi» Ábdiǵappar bolys, Ý.Shekspırdiń «Asaýǵa tusaýynda» momaqan Baptısta - akter oıynynda kórkemdik sheshimin tapqan som tulǵalar. Árbir róldiń ózine tán qaıtalanbas qımyl-qozǵalysyn, minezi men ishki-syrtqy jan qubylystaryn dál taýyp, oınaý - Qýanyshbaev shyǵarmalarynyń bir ereksheligi. Onyń radıo, estrada úshin jazǵan shaǵyn kúldirgi áńgime-pesalar men óleń-syqaqtary, taqpaq-qaǵytpalary «Túıregish» jáne «Shansharlar» degen atpen jaryq kórgen. 1937 jyldan kórkem fılmderge túsip, qazaqtyń ulttyq kıno ónerin damytýǵa mol úles qosqan.
Almaty qalasyndaǵy kóshege jáne mýzykalyq drama teatrǵa Qýanyshbaevtyń esimi berilgen.
11 9 jyl buryn (1895-1937) kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri NURMAQOV Nyǵmet dúnıege keldi.
Qaraǵandy oblysynda týǵan. Bastapqyda aýylda ashylǵan orys mektebinde bilim alyp, keıin Qarqaralydaǵy eki synyptyq orys-qazaq ýchılışesin bitirgen.
Omby semınarııasynda oqyp júrip, sondaǵy bilim alýshy jastar Sáken Seıfýllın, Maǵjan Jumabaev, Ábilhaıyr Dosovtarmen birge «Birlik» atty mádenı-aǵartý uıymyn qurǵan. Uıym músheleri Reseı úkimetiniń qazaq dalasynda júrgizip otyrǵan otarshyldyq saıasatyna qarsy úgit-nasıhat jumystaryn júrgizýmen qatar, Omby turǵyndaryn qazaq halqynyń mádenıetimen tanystyrý maqsatynda ár túrli keshter ótkizip turdy.
1915 jyly N.Nurmaqov Qarqaralydaǵy ózi oqyǵan orys-qazaq ýchılışesine oqytýshy bolyp qyzmetke ornalasty. 1917 jyly kúzde «Dala odaǵy» uıymyn qurdy. Uıym patshanyń qazaqtardy qara jumysqa alý týraly jarlyǵyna qarsy úgit jumystaryn júrgizdi. Kóp keshikpeı Kolchak úkimetiniń ornaýyna oraı keńes taratylyp, ol bir top joldasymen birge tutqynǵa alyndy. 18 aı túrmede otyryp, talaı qıyndyqty basynan ótkergen ol 1919 jyly jeltoqsanda bosap shyqty.
1920 jyldan bastap Qarqaralyda, sonan soń Semeıde ýezdik, gýbernııalyq atqarý komıtetterinde birqatar jaýapty qyzmetterde istep, «Qazaq tili» gazetiniń, «Qyzyl Qazaqstan» jýrnalynyń redaktory boldy. 1922 jyly Orynborǵa aýysyp, Qazaq ólkelik partııa komıtetiniń bólim meńgerýshisiniń orynbasary qyzmetin atqardy. Sol jyly qazan aıynda ótken Búkilqazaqtyq keńesterdiń 3-shi sezinde Qazaq atqarý komıteti tóralqasynyń quramyna saılanǵan oǵan Joǵary revolıýtsııalyq trıbýnaldy basqarý júkteldi. Qazaq trıbýnaly 1923 jyly aqpannyń 19-ynda RKFSR Joǵarǵy sotynyń qazaq bólimi bolyp qurylǵan tusta tóraǵalyqqa taǵy da N.Nurmaqov bekitildi. Al 1923 jyldyń mamyrynda oǵan Ádilet komıssary mindeti júkteldi jáne sol jyldyń kúzine deıin Sot tóraǵasy qyzmetin qosa atqardy.
Ol ádilet komıssary retinde prokýratýra jáne sot qurylysy erejelerin engizdi. Prokýratýra jáne sot qyzmetkerleriniń bilimin arttyrý, bilikti jańa kadrlardy qalyptastyrý, olardy qyzmetke turaqtandyrý, jalaqylaryn ósirý, turmystyq jaǵdaılaryn jaqsartý máselelerin sheshýde de onyń tabandylyǵynyń arqasynda biraz jumystar atqaryldy. N.Nurmaqovtyń basshylyǵymen sot-tergeý organdarynda qazaq tilinde is júrgizý qysqa merzim ishinde júzege asyryldy. Sot qyzmetkerleriniń barlyq sanynyń 60 paıyzǵa jýyǵyn qazaqtar qurady.
1924 jyldan ólkelik partııa komıteti úgit-nasıhat bóliminiń meńgerýshisi, Halyq komıssarlar keńesiniń tóraǵasy qyzmetterin atqardy. Sol jyldardaǵy ómirge joldama alǵan memlekettik mańyzdy qujattardyń bárinde N.Nurmaqovtyń qoly turdy. Bul jyldarda Qazaqstannyń halyq sharýashylyǵy qulash jaıyp, Ekibastuz, Qaraǵandy, Embi, Balqash óndiris oryndary elge tanyla bastady. Onyń Qazaqstan úkimetiniń basshysy retinde respýblıkanyń aýmaqtyq tutastyǵy, ónerkásip qurylysy, qazaqtardy jerge ornalastyrý máselesi, qurǵaqshylyq zardaptaryna qarsy kúres, oqý-aǵartý jáne mádenı damý, qazaqtardy basqarý isine tartý, aýyl sharýashylyǵyn qalpyna keltirý, t.b. salalarda atqarǵan qyzmetteri elimizdiń ósip-órkendeýine, nyǵaıýyna belgili áserin tıgizdi. 1924 jyly Qazaq AKSR-i astanasyn Orynbordan Qyzylordaǵa, al 1929 jyly Almatyǵa kóshirý týraly sheshimderdi qabyldaýǵa tikeleı qatynasyp, uıymdastyrý jumystaryn basqardy. Ol elimizdiń tuńǵysh konstıtýtsııasy jobasyn ázirleý komıssııasynyń múshesi, qazaq álipbıin qurastyrý komıssııasynyń tóraǵasy boldy. Alǵashqy qazaq drama teatryn ashýǵa úlken eńbek sińirdi.
N.Nurmaqov F.Goloşekınniń qazaq dalasynda «Kishi Qazan tóńkerisin» jasaý kerek degen arandatýshylyq pikirine jáne halyq malyn tárkileýge baǵyttalǵan sharalaryna úzildi-kesildi qarsy bolyp, oǵan ashyq qarsy shyqty. F.Goloşekınmen aradaǵy pikir qaıshylyǵy onyń úkimet basshysy qyzmetinen bosap, Máskeýdegi BK(b)P OK janyndaǵy Joǵary partııa mektebine oqýǵa jiberilýimen aıaqtaldy. Máskeýde ol Búkilodaqtyq atqarý komıteti hatshysynyń orynbasary jáne az ulttar bóliminiń meńgerýshisi boldy. Sibir, Povoljeniń az halyqtar turatyn aýdandaryn aralap, qyzmet jasady.
Kórnekti qoǵam qaıratkeri 1937 jyldyń qýǵyn-súrginine alǵashqylardyń biri bolyp ilindi. Keıin Almatyda, Qaraǵandyda N.Nurmaqovtan «tapsyrma» alyp otyrǵan O.Isaev, A.Asylbekovtardyń uıymdary tabyldy degen jalamen tutqynǵa alyndy. Máskeý muraǵatynyń anyqtamasyna qaraǵanda N.Nurmaqov 1937 jyly maýsymnyń 3-inde Máskeýdegi páterinde tutqyndalyp, qyrkúıektiń 27-inde «aıybyn moınyna alyp», «úshtiktiń» úkimimen 15 mınýtta taǵdyry sheshilip, 42 jasynda atylǵan. Qoǵam qaıratkeri 1958 jyly tamyzdyń 11-inde KSRO Joǵarǵy soty áskerı alqasynyń sheshimimen aqtaldy.
1928 jyly onyń «Stroıtelstvo Kazahstana» degen ataýmen saıası-áleýmettik taqyryptarǵa arnalǵan maqalalar jınaǵy jáne 1934 jyly Máskeýde «Sostoıanıe ı zadachı raboty sredı natsıonalnyh menshınstv RSFSR» dep atalatyn eńbekteri jaryq kórgen.
Almaty, Qyzylorda, Qaraǵandy, Qarqaraly qalalaryndaǵy kóshelerge, Qaraǵandy qalasyndaǵy 2-shi mektep-ınternatqa N.Nurmaqov esimi berilgen. Almatyda turǵan úıine eskertkish taqta, týǵan aýylynda eskertkish ornatylǵan.
8 3 jyl buryn (1931) fızıka-matematıka ǵylymdarynyń doktory, professor Qazaqstan Respýblıkasy UǴA-nyń akademıgi, KSRO Memlekettik syılyǵynyń laýreaty ÁMІRBAEV Vıljan Máýletuly dúnıege keldi.
Taldyqorǵan qalasynda týǵan. Qazaq memlekettik ýnıversıtetin jáne KSRO ǴA Matematıka ınstıtýtynyń aspırantýrasyn bitirgen. 1959-1965 jyldary - Qazaqstan ǴA Tóralqasy janyndaǵy mashına jáne esepteý matematıkasy zerthanasynyń kishi ǵylymı qyzmetkeri, meńgerýshisi. 1966-1972 jyldary Máskeýdegi ár túrli ǵylymı mekemelerde qyzmet istegen. 1972-1977 jyldary - Qazaq KSR ǴA-nyń Matematıka jáne mehanıka ınstıtýty dırektorynyń orynbasary. 1978-1988 jyldary Máskeý azamattyq avıatsııa ınjenerleri ınstıtýty elektrondyq esepteýish mashınasy kafedrasynyń meńgerýshisi. 1988 jyldan Qazaqstan ǴA Fızıka-matematıka ǵylymy bólimshesiniń akademık-hatshysy bolǵan. Qazirgi ýaqytta Máskeý qalasynda turady.
Negizgi ǵylymı eńbekteri esepteý matematıkasyna, sondaı-aq esepteýish mashınalardyń arıfmetıkalyq negizin jetildirýge arnalǵan. 6 monografııasy jáne 20 avtorlyq kýáligi bar. Qazirgi ýaqytta Reseı Federatsııasynda turady.
80 jyl buryn (1934) Qazaqstannyń eńbek sińirgen jattyqtyrýshysy, júzýden halyqaralyq sanattaǵy sýdıa, Halyqaralyq shyǵarmashylyq akademııasynyń akademıgi QURALOV Ótepqalı Nysanǵalıuly dúnıege keldi.
Atyraý oblysynda týǵan. 1957-1970 jyldary Atyraý qalalyq sport komıtetiniń tóraǵasy, sport mektebiniń dırektory, Atyraý pedagogıkalyq ınstıtýtynyń kafedra meńgerýshisi qyzmetterin atqarǵan. 1970 jyldan Respýblıkalyq sport komıtetiniń bólim meńgerýshisi, Kásipodaqtardyń «Qazaqstan» dene shynyqtyrý-sport qoǵamy ortalyq keńesiniń tóraǵasy bolǵan.
7 8 jyl buryn (1936) jazýshy, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi ALShYNBAEV Turdybek dúnıege keldi.
QHR-diń Tarbaǵataı aımaǵyndaǵy Sháýeshek qalasynda týǵan. Shynjań muǵalimder ınstıtýtyn bitirgen. 1965-1988 jyldary aralyǵynda aýdandyq «Jańa ómir», qazirgi «Ulan» gazetterinde, «Jalyn» baspasynda, qazirgi «Shalqar» gazetinde jaýapty qyzmetter atqarǵan. 1988 jyldan bastap biryńǵaı shyǵarmashylyq jumyspen aınalysady.
Alǵashqy áńgimeleri 1965 jyldan bastap jarııalana bastaǵan. «Ótkel», «Asý da asý bel edi», «Jalbyz ıisi» atty áńgimeler men povester jınaǵy jaryq kórgen.
6 8 jyl buryn (1946) aqyn, Qazaqstan Jastar odaǵy syılyǵynyń laýreaty, Táýelsizdiktiń on jyldyǵyna arnalǵan respýblıkalyq jazba aqyndar músháırasynyń bas júldegeri, Jambyl oblysynyń qurmetti azamaty AHMETOVA Kúlásh dúnıege keldi.
Qyrǵyzstanda týǵan. Jambyl medıtsına ýchılışesin, Qazaq memlekettik ýnıversıtetin bitirgen. 1973-1977 jyldary - respýblıkalyq «Qazaqstan pıoneri» (qazirgi «Ulan») gazetiniń ádebı qyzmetkeri, bólim meńgerýshisi. 1977-1980 jyldary «Jalyn» baspasynyń poezııa bóliminiń redaktory bolǵan. 1980 jyldan bastap biryńǵaı shyǵarmashylyq jumyspen aınalysady.
1975 jyly aqynnyń alǵashqy «Aq gúlim meniń» jyr jınaǵy jaryq kórdi. Sonymen qatar «Sen meniń baqytymsyń», «Japyraq jazdyń - júregi», «Bulaqtaǵy juldyzdar», «Naýryz nury», «Kún shyqqanda kúlip oıan», «Arǵymaqtar dalasy», «Mahabbat jyly», «Láılekter qaıtyp kelgende», «Jasyl jaǵalaý», «Ókinish áni», «Baq», «Qut», «Mahabbat» t.b. shyǵarmalary bar. K.Ahmetova álem ádebıetinen A.Mejırov, A.Ahmatova, S.Nerıs, N.Islam, E.Mejelaıtıs óleńderin qazaq tiline aýdarǵan. «Sen meniń baqytymsyń» atty kitaby úshin aqynǵa Qazaqstan Komsomoly syılyǵy berilgen. Aqynnyń óleńderi orys, ýkraın jáne birneshe túrki tilderine aýdarylǵan.
«Qurmet» ordenimen, «Eńbektegi erligi úshin» medalimen, basqa da birqatar medaldermen marapattalǵan.
6 5 jyl buryn (1949-1996) kompozıtor QAJYǴALIEV Tiles Shamǵonuly dúnıege keldi.
Almaty qalasynda týǵan. Máskeý konservatorııasyn, Almaty konservatorııasynyń aspırantýrasyn bitirgen. 1974-1979 jyldary Qazaqstan Kompozıtorlar odaǵy shyǵarmashylyq sektsııasynyń meńgerýshisi qyzmetin atqardy. 1982 jyldan ómiriniń sońyna deıin Kompozıtorlar odaǵy tóraǵasynyń orynbasary boldy. T.Qajyǵalıev alt pen orkestrge arnalǵan kontsert, «Otan týraly» orotorııa, fortepıano, urmaly jáne ishekti aspaptarǵa arnalǵan eki kontsert, ánder, romanstar, spektaklder, kórkem jáne derekti fılmderge arnalǵan mýzykalyq shyǵarmalar jazdy.
5 4 jyl buryn (1960) Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik qyzmet isteri boıynsha agettigi apparatynyń jetekshisi ÓTEÝLINA Hafıza Muhtarqyzy dúnıege keldi.
Batys Qazaqstan oblysynda týylǵan.
2000-2002 jyldary QR eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý vıtse-mınıstri.
2004-2004 jyldary - QR Premer-Mınıstriniń keńesshisi.
2004 jyly - QR Premer-Mınıstri Keńsesiniń áleýmettik-mádenı damý bóliminiń meńgerýshisi.
2005-2007 jyldary - QR bilim jáne ǵylym vıtse-mınıstri.
2007 jyly - «Qazyna» qory AQ basqarma tóraǵasynyń keńesshisi.
2008 jylǵy qańtar-shilde aılarynda - «Qazyna» qory AQ basqarýshy dırektory.
2011 jyldyń aqpanynan «El-Barys» qoǵamdyq qorynyń bas dırektory.
53 jyl buryn (1961) SAHNOV Vladımır Nıkolaevıch dúnıege keldi. Ol - cport sheberi, shańǵymen syrǵanaýdan halyqaralyq sanattaǵy sport sheberi, Qazaqstannyń birneshe dúrkin chempıony (1985-1989), Qazaq KSR-ine eńbek sińirgen jattyqtyrýshy.
Aqmola oblysynda týǵan. Borovskoı aýylsharýashylyq tehnıkýmyn bitirgen. Osy kezden bastap shańǵy sportymen aınalysa bastaǵan.
KSRO halyqtarynyń 5-6 qysqy spartakıadasynyń 50 shaqyrym qashyqtyqtaǵy jeńimpazy, 1984 jylǵy qysqy olımpıada oıyndaryna qatysýshy (30 shaqyrymdyq jarysta 4-oryn, 50 shaqyrymdyq jarysta 8-oryn, 1988 jyly estafetadan 2-oryn, Kalgarı, Kanada), Álem chempıonatynyń 4h10 shaqyrymdyq estafetalyq jarysynyń kúmis júldegeri. Alǵashqy jattyqtyrýshysy - A.Smagın, KSRO quramasyndaǵy jattyqtyrýshysy - V.Fılımonov. 1993-1999 jyldary shańǵymen syrǵanaýdan Qazaqstan erler qurama komandasynda aǵa jattyqtyrýshy bolyp qyzmet atqardy. Qazirgi kezde Kókshetaý qalasynda turady, Aqmola oblystyq olımpıadalyq rezerv mektebin basqarady.
4 5 jyl buryn (1969) «Astana EKSPO-2017» Ulttyq kompanııasy» AQ basqarýshy dırektory OMAROV Murat Eskeldiuly dúnıege keldi.
1993 jyly Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq memlekettik ulttyq ýnıversıtetin «mehanıka jáne qoldanbaly matematıka» fakýlteti boıynsha bitirgen, 2000 jyly osy ýnıversıtettiń quqyqtaný fakýltetin bitirgen.
Eńbek jolyn 1993 jyly «Aqjol» IJQ basqarýshy bolyp bastady, 1997-2002 jyldar aralyǵynda kommertsııalyq qurylymdarda basshylyq laýazymdarda qyzmet atqardy.
2002-2003 jyldary - «Qazatomprom» Joǵary tehnologııalar ınstıtýty dırektorynyń orynbasary qyzmetin atqardy.
2003-2010 jyldary aralyǵynda «MAEK-Qazatomprom» JShS bas dırektorynyń ekonomıka men ónim ótkizý jónindegi orynbasary bolyp jumys istedi.
2010 jyldyń qańtar aıynan bastap Qazaqstan Respýblıkasy Týrızm jáne sport mınıstrliginiń Investıtsııalyq jobalar jáne memlekettik satyp alý departamentiniń dırektory.
2011 jylǵy 11 sáýirden bastap Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń qaýlysymen Qazaqstan Respýblıkasynyń Týrızm jáne sport vıtse-mınıstri qyzmetine taǵaıyndaldy.
2012 jylǵy aqpanda QR sport jáne deneshynyqtyrý agenttigi tóraǵasynyń orynbasary qyzmetine taǵaıyndaldy.
«Astananyń 10 jyldyǵy» medalimen marapattalǵan.