25 maýsym. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Teńizshi kúni ( T eńizde júzýshiler kúni)
Bul kúndi atap ótý týraly sheshimdi 2010 jyly Manıladaǵy (Fılıppın) konferentsııada Halyqaralyq teńiz uıymyna múshe-elder qabyldady.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1916 jyly Reseı patshasynyń maıdandaǵy qara jumysqa «buratana» halyqtar ókilderin, Qazaq jáne Túrkistan ólkeleriniń jáne ishinara Sibirdiń 19 ben 43 jas aralyǵyndaǵy azamattaryn shaqyrý jónindegi jarlyǵy («Iıýn Jarlyǵy») shyqty. Bul jarlyq qazaq jerindegi ult-azattyq kóterilistiń tutanýyna túrtki boldy. Jalpy maıdan tylyndaǵy qara jumysqa Qazaqstan men Orta Azııadan 400 myń adam shaqyrylǵan. Kóterilistiń asa iri oshaqtary Jetisý men Torǵaı dalasynda boldy.
1934 jyly akademık Ahmet Jubanovtyń uıymdastyrýymen Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq memlekettik orkestri quryldy. Ahmet Jubanovtan keıin ujymdy qyryq jylǵa jýyq KSRO halyq ártisi, Qazaqstan Memlekettik syılyǵynyń, «Parasat» ordeniniń ıegeri, professor Qajyǵalıev Shamǵon Saǵıtdınuly basqardy. Orkestr kóptegen halyqaralyq, respýblıkalyq forýmdarǵa, festıvalder men konkýrstarǵa qatysqan. Oǵan 1967 jyly «Respýblıkanyń eńbek sińirgen ujymy», 1978 jyly «akademııalyq orkestr» qurmetti ataqtary berilse, 1984 jyly 29 qarashada Halyqtar dostyǵy ordenimen marapattalǵan. Orkestr kóptegen shet elderde: Polsha, Rýmynııa, Vengrııa, Germanııa, Frantsııa, Shvetsııa, Portýgalııa, Danııa, Úndistan, Qytaıda óner kórsetken.
1991 jyly Qazaq KSR-niń «Qazaq KSR Mınıstrler kabıneti týraly» Zańy qabyldandy. Zańǵa sáıkes, Mınıstrler kabınetiniń mártebesi, qurylýy men quramy, sondaı-aq negizgi mindetteri men ókilettiligi anyqtaldy. 1995 jyly 30 tamyzda júrgizilgen referendýmnyń nátıjesinde burynǵy memlekettik qurylystyń kemshilikterin joıǵan Qazaqstan Respýblıkasynyń jańa Konstıtýtsııasy qabyldanyp, Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti bekitildi.
1993 jyly Qazaqstan Respýblıkasy men Argentına Respýblıkasy arasyndaǵy dıplomatııalyq qarym-qatynasty ornatý týraly Hattamaǵa qol qoıyldy. 2005 jyly Fın shyǵanaǵy jaǵalaýyndaǵy Vyborg portynda qazaqstandyq «Almaty» ekinshi tankerin saltanatty qabyldap alý rásimi ótti. Kemeniń qurylysy 13 aıǵa sozyldy.
2005 jyly mamyr aıynyń sońynda keme Baltyq teńizinde synaqtan ótip, tapsyrys berýshi «Qazteńiztasymalfloty» Ulttyq kompanııasyna tabys etildi. Tankerdiń uzyndyǵy - 50 metr, eni - 17,3 metr, otyrýy - 7 metr, bort bıiktigi - 10,1 metr, jyldamdyǵy 10 ýzel dep bekitildi. Keme Qumkól toby, Teńiz jáne Bozashy kenishteriniń munaıyn tasý úshin «Aqtaý - Mahachkala», «Aqtaý - Baký» baǵyttary boıynsha paıdalanylady. Aıyna orta eseppen 7-8 reıs jasaıtyn tanker jylyna 1 mıllıon tonnadan astam munaı tasymaldaıdy.
2009 jyly Almaty qalalyq poshtamptyń fılatelıstııalyq salonynda «Ǵarysh jáne astronomııa» toptamasynyń eki kórkem poshtalyq markalarynyń tusaý keser rásimi ótti. Jańa markalarda Maqsutov teleskoby jáne astronomııalyq observatorııa beınelengen. Árbir markanyń tırajy - 50000 dana, qalpy - 37 h37 mm. Markalar Pekın poshta jáne telekommýnıkatsııa mınıstrliginiń poshtalyq tólem tańbalary fabrıkasynda basyp shyǵarylǵan. Nıkolaı Sokolov resimdegen. Bul Qazaqstannyń poshtalyq marka toptamasynyń 666-shy jáne 667-shi markasy.
2010 jyly Almatyda «Uly Jibek joly - 1000 jyl ótken soń» jobasy bastaldy.
2011 jyly Túrkistanda belgisiz dinniń ǵıbadathanasy anyqtaldy. Ony Túrkistan ekspedıtsııasy kezinde otandyq arheologtar tapqan. Á.Marǵulan atyndaǵy arheologııa ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri Erbolat Smaǵulovtyń aıtýynsha, ǵıbadathananyń Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesine jaqyn jerden tabylýy onyń mańyzdylyǵyn arttyra túsedi.
2015 jyly Taraz qalasynyń mańynda ornalasqan Qazposelok aýylynan kelgen Hýseınogly otbasy baqshasynan tabylǵan kóne qumyralardy murajaıǵa ótkizgeni úshin Jambyl oblystyq tarıhı-ólketaný murajaıynyń syılyǵyna ıe boldy. Mamandardyń aıtýynsha, 20 lıtrlik qumyralar shamamen XVI-XVII ǵasyrlarǵa tıesili.
2018 jyly Maǵjan Jumabaevtyń týǵanyna 125 jyl tolýyna arnalǵan poshta markasy shyǵaryldy. Poshta markasynda M. Jumabaev beınelengen. Tırajy - 10 myń dana. Ofsetti baspada jasalǵan markalardyń boıaýy 4 túrli tústi. Marka ólshemi - 40h28mm.
2019 jyly Parıjde Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti men Bilim, ǵylym jáne mádenıet máseleleri jónindegi Birikken Ulttar Uıymy (ıÝNESKO) arasyndaǵy ıÝNESKO aıasynda Mádenıetterdi jaqyndastyrý halyqaralyq ortalyǵyn qurý týraly kelisimge qol qoıyldy. Ortalyqtyń maqsaty – Ortalyq Azııada jáne basqa da óńirlerde mádenıataralyq yqpaldastyqtyń tarıhy men tájirıbesi boıynsha ǵylymı zertteýler júrgizý, basylymdar daıyndaý, konferentsııalar uıymdastyrý jáne aǵartý jumystaryn atqarý.
2021 jyly Aqmola oblysy Qyzyl jar aýyly mańyndaǵy Botaı mádenıeti eldi mekenindegi qazba jumystary kezinde 50-den astam artefakt tabyldy. Olardyń arasynda qysh ydystardyń synyqtary, úlken osteologııalyq materıal, sondaı-aq naızalardyń, jebelerdiń ushtary jáne basqa da zattar bar.
2021 jyly Aqmola oblysy Zerendi aýdany Qoshqarbaı shatqaly aýmaǵynda ejelgi metallýrgııanyń ortalyǵy tabyldy. Kórsetilgen aýdanda arheologtar ártúrli dıametrli, soltústik-batys baǵytynda syzyq boıymen sozylǵan ádetten tys qazanshuńqyrlardy (9 dana) tapty.
2021 jyly Izraılde S.Seıfýllın atyndaǵy Qazaq agrotehnıkalyq ýnıversıteti (QATÝ) men Holon tehnologııalar ınstıtýty (HIT) arasynda oqý oryndary arasyndaǵy akademııalyq jáne tehnologııalyq yntymaqtastyqty damytýǵa baǵyttalǵan Ózara túsinistik týraly memorandýmǵa qol qoıý rásimi ótti. KATÝ basqarma tóraǵasy Qaırat Aıtýǵanov pen HIT prezıdenti Edýard ıAkýbov ózara tıimdi yntymaqtastyqqa daıyn ekendikterin bildirip, qol qoıylǵan Memorandýmdy júzege asyrýdyń naqty baǵyttaryn talqylady.
