25 qyrkúıek. QazAqparat kúntizbesi
Qazaqstanda Eńbek kúni
2013 jylǵy qarashada Respýblıka Prezıdentiniń Jarlyǵymen belgilengen qyrkúıek aıynyń sońǵy jeksenbisinde jumysshy mamandyqtaryn qurmetteý jáne eńbektiń mańyzdylyǵyn jastaıynan seziný dástúrlerin jańǵyrtý maqsatynda atalyp ótedi.
Sonymen birge, «Eńbek ardageri» medali de taǵaıyndaldy, ol eńbek qyzmetinde joǵary nátıjelerge qol jetkizgen ozat jumysshylarǵa, 40 jyldan astam eńbek ótili bar qyzmetkerlerge beriledi.
Qazaqstanda mashına jasaýshylar kúni
Ol jyl saıyn qyrkúıektiń sońǵy jeksenbisinde toılanady. Mereke óz tarıhyn keńes dáýirinen bastaıdy. Ony Qazaqstanda ǵana emes, Reseı, Belarýs, Qyrǵyzstannyń mashına jasaýshylary da toılaıdy. Ol KSRO Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynyń 1980 jylǵy 1 qazandaǵy № 3018-H «Merekeler men este qalarlyq kúnder týraly» Jarlyǵymen bekitilgen.
Mashına jasaýshy kúni 2017 jylǵy 31 qazanda Qazaqstan Respýblıkasynyń Premer-Mınıstri Baqytjan Saǵyntaev Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń № 689 «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy mereke kúnderiniń tizbesi» qaýlysyna qol qoıýmen bekitilgen 46 merekelik kúnniń qataryna qosyldy.
Dúnıejúzilik ózender kúni
Qyrkúıektiń sońǵy jeksenbisinde atalyp ótetin bul mereke 2005 jyly BUU «Ómir úshin sý» halyqaralyq is-qımyl onjyldyǵyn bastaǵan jyly ózenderdi qorǵaý jáne jaqsartý maqsatynda qurylǵan. Bul naýqan qoǵamnyń nazaryn álemniń barlyq sý resýrstaryna qamqorlyq jasaýdy jaqsartýǵa aýdarý maqsatynda bastaldy.
Halyqaralyq sańyraýlar kúni
Jyl saıyn qyrkúıek aıynyń sońǵy jeksenbisinde atalyp ótetin bul mereke 1951 jyly Dúnıejúzilik sańyraýlar men mylqaýlar federatsııasynyń qurylýyn eske alý úshin qurylǵan. Kúnniń maqsaty – sańyraý adamdardyń kúndelikti kezdesetin qıyndyqtary týraly halyqaralyq qaýymdastyqtyń habardarlyǵyn arttyrý.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1928 jyly Qyzylordada «Lenınskaıa smena» jastar gazetiniń (qazirgi «Ekspress-K» respýblıkalyq gazeti) alǵashqy sany jaryq kórdi.
1937 jyly Almatyda qalalyq haıýanattar baǵy ashyldy. Qazir haıýanattar baǵynda 3 myńnan astam janýar men qustardyń 500 túri bar. Ol qala qonaqtary men turǵyndarynyń demalatyn jáne kóz tartatyn oryndarynyń birine aınaldy.
1947 jyly Óskemen myrysh zaýyty iske qosyldy.
2005 jyly Shymkent arheologteri Ońtústik Qazaqstannyń Ordabasy aýdanynda kóne jazba eskertkishteriniń bólshekterin tapty. Ǵalymdardyń paıymdaýynsha, bul jádigerler bizdiń dáýirimizdegi І-VI ǵasyrlardan jetip otyr. Sol dáýirde Ejelgi Shyǵys memleketterinde qysh taqtalarǵa jazý tásili keńinen taraǵan. «Mıras» ýnıversıtetiniń arheologııalyq otrıady kúıdirilgen qysh taqtasyn Arys ózeni alqabynda ornalasqan Qylymjar degen jerdegi kóne qonystan tapty. Tabylǵan qysh taqtada tórt qatar etip jazylǵan 15 tańba anyq kórinedi.
2012 jyly Memleket basshysynyń sheshimderi men mańyzdy oqıǵalar týraly jedel aqparattandyrý maqsatynda AkordaPress saıtynda Qazaqstan Prezıdenti baspasóz qyzmetiniń tvıtter-akkaýnty (twitter.com/AkordaPress) ashyldy, onda Prezıdenttiń qatysýymen ótetin sharalardyń ańdatpasy jarııalanady. Memleket basshysynyń resmı saıty jáne Prezıdenttiń baspasóz qyzmetiniń tvıtter-akkaýnty – Memleket basshysy jáne Prezıdent Ákimshiligi qyzmeti týraly aqparattardyń teń dárejedegi jáne birden-bir resmı kózderi.
2012 jyly «Qazaqstan Respýblıkasynyń ákimshilik-aýmaqtyq qurylysy týraly» 1993 jylǵy 8 jeltoqsandaǵy Zańyna sáıkes Almaty qalasynyń aýmaǵy ózgertildi. Onyń quramyna Almaty oblysyna qarasty 11 920,93 gektar jerdiń, sonyń ishinde 8 360,52 gektary Qarasaı aýdanyna jáne 3 560,41 gektary Talǵar aýdanyna tıesili bir bóligi engizildi.
2013 jyly ulttyq tarıhty zerdeleý jónindegi vedomstvoaralyq jumys tobynyń ІІІ otyrysy kezinde Qazaqstannyń kóne dáýirinen búginge deıingi ulttyq tarıhyna arnalǵan jańa anyqtamalyq-aqparattyq bilim beretin «Qazaqstan tarıhy» e-history.kz veb-portaly tanystyryldy.
2013 jyly «Máńgi el» halyqaralyq ǵylymı-kópshilik tarıhı jýrnalynyń alǵashqy nómiri jaryqqa shyqty. Onyń aýdıtorııasy óz oqyrmandarymyzben shektelmeı alys jáne shetelderdiń kóziqaraqty qaýymyn qamtıdy, ıaǵnı qazaq tarıhyna qyzyǵatyn planetanyń kez kelgen adamynyń ıgiline aınalady.
2015 jyly jas geologter Ánel Tynysbek, Qalamqas Jaǵyparova jáne Arýjan Nurulla San-Paýloda (Brazılııa) ótken Jer ǵylymy boıynsha (International Earth Science Olympiad - IESO) halyqaralyq olımpıadada júldeli oryndar aldy. Oǵan 20 eldiń myńnan astam jas geologteri qatysty.
2015 jyly QR Ulttyq arhıvinde qazaq memleket jáne qoǵam qaıratkeri, oıshyl, ǵalym Mustafa Shoqaıdyń 125 jyldyǵyna arnalǵan «Mustafa Shoqaı: Alash arysy» arhıvtik qujattar kórmesiniń ashylýy ótti.
2019 jyly Monreal qalasynda (Kanada) Qazaqstan Halyqaralyq azamattyq avıatsııa uıymynyń (ICAO) mereıtoılyq assambleıasynda 190-nan astam eldiń arasynda alǵash ret ICAO Keńesi prezıdenti atynan avıatsııalyq qaýipsizdik jónindegi sertıfıkatty tapsyrýǵa usynyldy. Bul sertıfıkat ICAO-nyń «No Country Left Behind« (birde-bir el nazardan tys qalmaıdy) jahandyq bastamasyn qoldaý maqsatynda taǵaıyndaldy. Mundaı marapat úshin elderdi irikteý krıterııleri ICAO-nyń arnaıy komıssııasy aıqyndaıtyn baǵalaýdyń avıatsııalyq qaýipsizdikti qamtamasyz etýdi damytý salasyndaǵy memleket qyzmetiniń sońǵy jyldardaǵy nátıjelerine negizdelgen.
2020 jyly Estonııada qazaqtyń aqyny, aǵartýshy Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyǵy men túrki áleminiń fılosofy Ábý Nasyr ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵyna oraı mereıtoılyq poshta markalary shyǵaryldy.
2021 jyly Ystambul qalasynda ótken «Jahandaný órkenıetindegi qazaq álemi» atty qazaqtardyń Kishi quryltaıynda Aqmola oblysy «Ordaly elge 30 jyl» atty murajaılar kórmesin usyndy.
«El Táýelsizdiginiń mereıtoıyna arnalǵan jáne qazaq halqynyń tarıhyn, mádenıeti men ómirin pash etetin kórme álemniń túkpir-túkpirinen kelgen qandastar arasynda úlken sezim men tańdanys týdyrdy», - dedi mádenıet basqarmasynyń basshysy Aıgúl Sábıtova.
Quryltaı qorytyndysy boıynsha Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna oraı jerlesterdiń Úndeýi qabyldandy. Birqatar qatysýshylar «Kishi quryltaı» tósbelgisimen marapattaldy.
