25 qazan. Tulǵalar týǵan kún
Búgin, 25 qazan kúni tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? Kazinform oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.
64 jyl buryn (1959) qazaqstandyq boksshy jáne qoǵam qaıratkeri, 1980 jylǵy Máskeý Olımpıadasynyń kúmis júldegeri, álem chempıonatynyń ekinshi oryn ıegeri (1982), Álem kýbogynyń ıegeri (1979, 1981), Eýropanyń eki dúrkin chempıony Serik Kerimbekuly QONAQBAEV dúnıege keldi.
Pavlodar qalasynda týǵan. Jambyl gıdromelıoratıvti-qurylys ınstıtýtyn, Halyqaralyq Q.A. ıAssaýı atyndaǵy qazaq-túrik ýnıversıtetin bitirgen.
Eńbek joly: 1981 jyly Almaty oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń aǵa ınspektory, 1981-1983 jyldary Almaty qalasyndaǵy mal sharýashylyǵy keshenderin salý jónindegi birlesken dırektsııanyń ınjeneri, 1981-1984 jyldary bokstan KSRO ulttyq nusqaýshysy, 1983-1984 jyldary Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń stajer ǵylymı qyzmetkeri, 1984 jyly Úlken Almaty kanalynyń Respýblıkalyq komsomol qurylysynyń bastyǵy, 1984-1985 jyldary VLKSM Ortalyq Komıtetiniń nusqaýshysy, 1986 jyly Almaty oblystyq komsomol komıtetiniń hatshysy, Almaty qalalyq komsomol komıtetiniń birinshi hatshysy, 1986-1992 jyldary bokstan Qazaqstan ulttyq quramasynyń memlekettik jattyqtyrýshysy, «Qazaqstan» sporttyq-kommertsııalyq klýbynyń prezıdenti, 1993-1996 jyldary «Naızaǵaı» AQ prezıdenti boldy. 1994-1996 jyldary QR Prezıdenti janyndaǵy Ulttyq sport qorynyń prezıdenti, 1996-1997 jyldary Jambyl oblysy ákimi apparatynyń basshysy, 1997-1998 jyldary Almaty qalasy Bostandyq aýdany ákiminiń orynbasary, 1998-1999 jyldary «Ónim» AQ bas menedjeri, 1999-2004 jyldary «Otan» respýblıkalyq saıası partııasynan QR Parlamenti Májilisiniń ІІ shaqyrylymynyń depýtaty, Halyqaralyq ister, qorǵanys jáne qaýipsizdik komıtetiniń múshesi, 2004-2007 jyldary úshinshi saılanǵan QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty, QR Parlamenti Májilisiniń Ekologııa jáne tabıǵı resýrstardy basqarý komıtetiniń hatshysy, 2014-2018 jyldary IV saılanǵan QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty, Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar komıtetiniń múshesi, QR Boks federatsııasynyń vıtse-prezıdenti, Halyqaralyq áýesqoı boks qaýymdastyǵynyń (AIBA) vıtse-prezıdenti, Azııa boks konfederatsııasynyń prezıdenti qyzmetin atqardy.
1980 jyly «Eren eńbegi úshin», 1984 jyly «Eńbektegi erligi úshin», 2001 jyly «Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 10 jyl», 2004 jyly «Qurmet» ordenimen, 2006 jyly «Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamentine 10 jyl» medaldarymen marapattalǵan.
54 jyl buryn (1969) Abaı oblysynyń prokýrory Erlan Masǵutuly ABAEV dúnıege kelgen.
Pavlodar oblysynda týǵan. 1993 jyly E.A. Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetin zańger-quqyqtaný mamandyǵy boıynsha bitirgen.
Eńbek jolyn 1992 jyly Ilıchev aýdany prokýrorynyń kómekshisi bolyp bastady. 1992-1993 jyldary Ilıchev aýdany prokýratýrasynyń tergeýshisi, 1993-1994 jyldary Ilıchev aýdany prokýratýrasynyń aǵa tergeýshisi, 1994-1995 jyldary oblystyq prokýratýranyń tergeý bóliminiń aǵa tergeýshisi, 1995-1996 jyldary oblystyq prokýratýranyń tergeý basqarmasynyń ishki ister bóliminiń tergeýshisi, 1996-1998 jyldary oblystyq prokýratýranyń sot bóliminiń prokýrory boldy. 1998-2004 jyldary Ertis aýdanynyń prokýrory, 2004-2008 jyldary Ýspen aýdanynyń prokýrory, 2010-2016 jyldary Pavlodar qalasynyń prokýrory, 2016-2017 jyldary Qylmystyq qýdalaý zańdylyqtaryn qadaǵalaý departamenti bastyǵynyń orynbasary, 2017-2018 jyldary Bas prokýratýranyń qylmystyq qýdalaý qyzmetiniń basshysy, 2018-2022 jyldary Mańǵystaý oblysynyń prokýrory qyzmetin atqardy.
Qazirgi qyzmetin 2022 jyldyń shilde aıynan bastap atqarady.
53 jyl buryn (1970) qazaq skrıpkashysy, respýblıkalyq jáne halyqaralyq baıqaýlardyń laýreaty jáne dıplomanty, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Aıda Kárimqyzy AıÝPOVA dúnıege keldi.
Almaty qalasynda týǵan. 1988 jyly Kúlásh Baıseıitova atyndaǵy respýblıkalyq mýzyka mektebin, 1993 jyly Qurmanǵazy atyndaǵy Almaty memlekettik konservatorııasynyń skrıpka synybyn bitirgen.
1993-1997 jyldary Vena konservatorııasynda professor A. Arenkovtyń synybynda oqyp, 1997-1999 jyldary Vena mýzyka jáne beıneleý óneri akademııasynda taǵylymdamadan ótti. 1996 jyldan bastap Jambyl atyndaǵy Qazaq memlekettik fılarmonııasynyń ánshisi, 1997 jyldan QR Prezıdenti orkestriniń solısi. 2001-2002 jyldary «Ulytaý» etnıkalyq tobynyń quramynda óner kórsetti. 2008 jyly vıolonchelshi Ermek Qurmanaevpen birge tuńǵysh prezıdent qory syılyǵynyń laýreaty atandy.
Halyqaralyq, respýblıkalyq jáne oblystyq skrıpka baıqaýlarynyń laýreaty.
2000 jyly «Eren eńbegi úshin» medalimen, 2001 jyly «Ulytaý» etno-toby quramymen sahnalyq ónerdiń halyqaralyq chempıonatynda (AQSh, Los-Andjeles) Gran-prı jáne altyn medal, 2002 jyly «Tarlan» syılyǵy, 2009 jyly «Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri» qurmetti ataǵy berildi. 2010 jyly Qazaqstan Tuńǵysh Prezıdenti Qorynyń laýreaty atandy.
51 jyl buryn (1972) «Respýblıkalyq sanıtarlyq avıatsııa ortalyǵy» ShJQ RMK dırektory Nurjan Qurmanǵalıuly OTARBAEV dúnıege keldi.
1995 jyly Aqmola memlekettik medıtsına akademııasyn «Pedıatrııa» mamandyǵy boıynsha bitirgen. Іskerlik basqarý magıstri (MBA). Medıtsına ǵylymynyń doktory.
Eńbek joly: 2004-2007 jyldary Qazaq memlekettik medıtsına akademııasynyń balalar aýrýlary kafedrasynyń meńgerýshisi, 2007-2010 jyldary «Ana men bala ulttyq ǵylymı ortalyǵy» AQ kardıo-revmatologııa bóliminiń meńgerýshisi, 2010-2011 jyldary «Ana men bala ulttyq ǵylymı ortalyǵy» AQ pedıatrııa bóliminiń meńgerýshisi, 2011-2012 jyldary «Ana men bala ulttyq ǵylymı ortalyǵy» AQ medıtsınalyq dırektorynyń orynbasary, 2012-2014 jyldary «Ana men bala ulttyq ǵylymı ortalyǵy» AQ medıtsınalyq dırektory, «Respýblıkalyq dıagnostıkalyq ortalyq» AQ basqarma tóraǵasy qyzmetin atqardy. 2014-2015 jyldary «Ulttyq medıtsınalyq holdıng» AQ basqarma tóraǵasynyń orynbasary, tóraǵasy boldy.
Qazirgi qyzmetin 2016 jyldan bastap atqarady.
45 jyl buryn (1978) Taldyqorǵan qalasynyń ákimi Ernat Dúısenbekuly BAZIL dúnıege keldi.
Jambyl oblysynda týǵan. 2000 jyly Qazaq memlekettik sáýlet-qurylys akademııasynyń ınjener-qurylysshy mamandyǵyn, 2017 jyly M.H. Dýlatı atyndaǵy Taraz memlekettik ýnıversıtetin qarjy mamandyǵy boıynsha bitirgen.
Eńbek joly: Almaty qalasyndaǵy «Bazıs-A korporatsııasy» JShS sheberi, ýchaske meńgerýshisi. Ártúrli jyldary Almaty qalasy energetıka jáne kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasynda jetekshi, bas maman, qurylys bóliminiń bastyǵy, bastyǵynyń orynbasary, Jetisý aýdany ákiminiń orynbasary, qalalyq otyn-energetıka kesheni jáne kommýnaldyq sharýashylyq bóliminiń basshysy qyzmetterin atqardy. Astana qalasy, Almaty qalasy Jetisý aýdany ákiminiń orynbasary, Jetisý oblystyq energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasynyń basshysy qyzmetterin atqardy.
Qazirgi qyzmetin 2023 jyldyń shilde aıynan bastap atqarady.
98 jyl buryn (1925-1944) Keńes Odaǵynyń Batyry, mergen Álııa Nurmuhambetqyzy MOLDAǴULOVA dúnıege keldi.
1925 jyly Aqtóbe oblysy Qobda aýdanynyń Bulaq aýylynda týǵan. Ata-anasy – Nurmuhammed Sarqulov jáne Marjan Moldaǵulova. Shyn esimi Іlııa, maıdandas dostary «Lııa» dep ataǵan. Bala kezinde anasynan aıyrylyp (1933 j.), keıinnen Almatyda aǵasynyń qolynda turǵan, al 1935 jyldan bastap Lenıngrad, Krasnogvardeıskıı aýdany, Gýrdın kóshesindegi №46 balalar úıinde tárbıelengen. Lenıngradtaǵy №9 orta mektepte oqydy. Oqýdaǵy ozattyǵy jáne úlgili tártibi úshin Álııa Qyrymdaǵy Búkilodaqtyq pıonerler lageri - Artekke jiberiledi. Artekte batyrlar taqtasyna Rýben Ibarrýrı, Tımýr Frýnze sııaqty batyrlarmen qatar Álııa Moldaǵulovanyń da sýreti ilingen. Soǵys bastalǵan soń balalar úıimen birge ıAroslavl oblysynyń Vıatskoe selosyna evakýatsııalanǵan. Vıatskoe orta mektebinen 7-synypty bitirisimen Rybınsk avıatsııalyq tehnıkýmyna túsedi, biraq kóp uzamaı (1942) JShQÁ-ǵa (Jumysshy-Sharýa Qyzyl Áskeri) maıdanǵa jiberý týraly ótinish jiberedi. 1943 jyly Snaıperler daıyndaý jónindegi áıelder mektebin aıaqtaıdy. 1943 jyldan bastap 54-arnaıy atqyshtar brıgadasy 4-batalonynyń snaıperi bolǵan (22-ásker, 2-Baltyq jaǵalaýy fronty). Jaý áskeriniń 30-dan asa sarbazy men ofıtseriniń kózin joıǵan. 1944 jyly 14 qańtarda Pskov oblysynyń soltústigindegi Novosokolnıkı aýdanynda qaza tapty. Álııa Nurmuhambetqyzy Moldaǵulovaǵa 1944 jyly 4 maýsymda Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi. Lenın ordenimen marapattaldy. Novosokolnıkı aýdanynyń Monakova aýylynda jerlengen. Álııa esimimen kósheler, ondaǵan mektepter (Máskeýdegi №891 orta mektebi, Shymkenttegi №29 orta mektebi, Novosokolnıkı №72 orta mektebi, Oraldaǵy №38 orta mektebi), Áskerı-teńiz flotynyń kemeleri, Kaspıı júk tasıtyn teplohody atalǵan. Aqtóbe, Astana, Almaty, Máskeý, Sankt-Peterbýrg, Novosokolnıkı qalalarynda eskertkishter ornatylǵan. Aqtóbede Á. Moldaǵulova atyndaǵy oblystyq memorıaldy mýzeı bar.
