24 shilde: Týǵan kún ıeleri
24 shilde, SEISENBІ
ESІMDER
78 jyl buryn (1940) Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen ártisi BALAEV Gennadıı Nıkolaevıch dúnıege keldi.
Aqtóbe qalasynda týǵan. Konservatorııanyń fortepıano klasy boıynsha 3 kýrsyn, Tashkent teatr ınstıtýttyn bitirgen.
Samarqandtyń orys drama tearynda, M.Gorkıı atyndaǵy Vladıvostok óńirlik orys drama teatrynda akter qyzmetin atqarǵan. 1971 jyldan - M.Lermontov atyndaǵy Memlekettik akademııalyq orys drama teatrynyń aktery.
Teatr sahnasynda júzge jýyq basty rólderdi somdaǵan.
«Sarancha», «Mne ne zabyt, ne prostıt», «Prımıte Adama!», «Shoqan Ýálıhanov», «Pereklıchka» atty kınofılmderde oınaǵan.
77 jyl buryn (1941) QR Kórkemsýret akademııasynyń múshesi, sýretshi, mýltıplıkator, kitap bezendirýshi BEISEMBINOVA Elena Sergeevna dúnıege keldi.
Saratov qalasynda (Reseı) týǵan. Máskeý joǵary kórkem-ónerkásip ýchılışesiniń matalardy kórkem bezendirý fakýltetin bitirgen.
32 balalar jáne kórkem ádebıet kitabyn bezendirgen. Shyǵarmashylyq jónindegi gazet-jýrnaldardaǵy kóptegen maqalalardyń avtory. 10 mýltıplıkatsııalyq fılmniń qoıýshy-sýretshisi. Keskindemeshi, grafık. Kóptegen sheteldik jáne halyqaralyq kórmelerge qatysty. Almatyda, Seýlde, Kıevte jáne basqa da kóptegen qalalarda jeke kórmelerin ótkizdi. Jumystary Chehııa, Vengrııa, Reseı, Túrkııa, Ońústik Koreıa, Ýkraına, Shvetsııa, Kanada, AQSh, Germanııa, Qazaqstan, Úndistan, Avstralııa mýzeıleri men jeke toptamalarda saqtaýly. 1967 jyldan Kıev kórkemsýret qorynda sýretshi-monýmentalıst, 1968 jyldan - «Óner» kórkemsýret qorynyń sýretshisi, «Jalyn» jáne «Jazýshy» baspalarynda sýretshi-bezendirýshi. 1968-1997 jyldary - respýblıkalyq, aımaqtyq jáne búkilodaqtyq kórkemsýret kórmelerine qatysty. 1974-1984 jyldary - «Qazaqfılm» kınostýdııasynda mýltfılmder qoıýshysy.
57 jyl buryn (1961) aýyr atletıkadan belgili bapker NI Alekseı Gennadevıch dúnıege keldi.
Jambyl qalasynda týǵan. Jambyl gıdromelıoratıvti-qurylys ınstıtýtyn, Qazaq memlekettik dene shynyqtyrý ınstıtýtyn bitirdi, aýyr atletıka boıynsha jattyqtyrýshy.
Atalǵan qyzmetinde 1994 jyldan bastap. Halyqaralyq dárejedegi sport sheberlerin, Olımpıada chempıondary men júldegerlerin, álem chempıondaryn jattyqtyrdy. 2016 jylǵa deıin aýyr atletıkadan Qazaqstan quramasynyń bas bapkeri boldy.
«Qurmet» ordenimen marapattalǵan.
52 jyl buryn (1966) shahmatshy, halyqaralyq dárejedegi sport sheberi, zaǵıptar arasyndaǵy álem chempıony, Qazaqstannyń eńbek sińirgen sport sheberi JÚNІSOV Murat Satybaldyuly dúnıege keldi.
Qaraǵandy oblysynyń Balqash qalasynda týǵan. Alǵashqy jattyqtyrýshylary - Erǵazy Álimjanov, grossmeıster Bolat Asanov. Qaraǵandy oblysynyń eki dúrkin chempıony (1990, 1991), respýblıkalyq stýdentter oıyndarynyń chempıony (1989), Qazaqstan zaǵıptar qoǵamynyń tórt dúrkin chempıony (1990, 1992, 1994, 1997), halyqaralyq týrnırlerdiń júldegeri (Brno, Chehııa, 1994; Máskeý, 1994; Petropavl, 1994; Benavente, Ispanııa 1995; Nıý-Iork, AQSh 1995). Shahmatty shapshań oınaýdan Astana qalasynyń chempıony (2000), Almaty qalasynyń chempıony (1997, Almaty; 2000, Astana). Qazir Astana qalasyndaǵy shahmat klýbynda jattyqtyrýshylyq qyzmet atqarady.
235 jyl buryn (1783-1830) Ońtústik Amerıkadaǵy Ispanııa otarlarynyń táýelsizdigi úshin kúresken qaıratkerlerdiń biri BOLIVAR Sımon dúnıege keldi.
Venesýelanyń Karakas qalasynda týǵan. Jastyq shaǵyn Eýropada (Ispanııa, Frantsııa, Italııa) ótkizgen. Dúnıetanymynyń qalyptasýyna ustazy S.Rodrıges pen Eýropanyń aldyńǵy qatarly oıshyldary áser etken. Otanyna qaıtyp oralǵan soń, Venesýeladaǵy ıspan ústemdigine qarsy kúreske belsene aralasty. Bul kezde Ońtústik Amerıkada otarshyldarǵa qarsy qozǵalystar keń qanat jaıa bastaǵan. Bolıvar Venesýelada ıspandyqtar ústemdigin qulatý jónindegi 1811 jyly naýryzdyń 2-inde 7 provıntsııa ókilderi qatysqan Ulttyq kongrestiń shaqyrylýyn uıymdastyrýshylardyń biri boldy. Kongress 1811 jyly shildeniń 5-inde Venesýelanyń táýelsizdigin jarııalap, sol jyly jeltoqsannyń 21-inde Konstıtýtsııasyn qabyldady. Ol respýblıkany ıspandyqtar qulatqannan keıin, Bolıvar Jańa Grenadaǵa (qazirgi Kolýmbııa) qonys aýdaryp, kúresin jalǵastyrdy. Bolıvar ondaǵy qozǵalystarǵa (1812 jyldyń aıaǵy - 1813 jyldyń basy) aralasyp, ásker jasaqtap, 1813 jyly Karakasty basyp aldy da, Ekinshi Venesýela respýblıkasyn qurdy. Osy úshin Bolıvarǵa «Venesýelany azat etýshi» degen qurmetti ataq berildi. 1814 jyly Bolıvar áskeri jeńilis tapqan soń, basqa elge ketýge májbúr boldy. 1819 jyly Bolıvar áskeri Jańa Grenadany azat etip, quramyna Venesýela men Jańa Grenada kirgen Uly Kolýmbııa respýblıkasynyń prezıdenti bolyp saılandy. 1824 jyly Bolıvar áskeri Joǵarǵy Perýdegi ıspan jaýyngerlerin talqandap, sonda qurylǵan Bolıvııa (Bolıvardyń qurmetine ataldy) Respýblıkasyn basqardy. 1830 jyldyń basynda Bolıvar bılikten ketti.