24 qyrkúıek. QazAqparat kúntizbesi
Oqyrman nazaryna 24 qyrkúıekke arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynamyz.
ATAÝLY KÚNDER
Qazaqstanda mashına jasaýshylar kúni
Ol jyl saıyn qyrkúıektiń sońǵy jeksenbisinde toılanady. Mereke óz tarıhyn keńes dáýirinen bastaıdy. Ony Qazaqstanda ǵana emes, Reseı, Belarýs, Qyrǵyzstannyń mashına jasaýshylary da toılaıdy. Ol KSRO Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynyń 1980 jylǵy 1 qazandaǵy № 3018-H «Merekeler men este qalarlyq kúnder týraly» Jarlyǵymen bekitilgen.
Mashına jasaýshy kúni 2017 jylǵy 31 qazanda Qazaqstan Respýblıkasynyń Premer-Mınıstri Baqytjan Saǵyntaev Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń № 689 «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy mereke kúnderiniń tizbesi» qaýlysyna qol qoıýmen bekitilgen 46 merekelik kúnniń qataryna qosyldy.
Qazaqstanda Eńbek kúni
2013 jylǵy qarashada Respýblıka Prezıdentiniń Jarlyǵymen belgilengen qyrkúıek aıynyń sońǵy jeksenbisinde jumysshy mamandyqtaryn qurmetteý jáne eńbektiń mańyzdylyǵyn jastaıynan seziný dástúrlerin jańǵyrtý maqsatynda atalyp ótedi.
Sonymen birge, «Eńbek ardageri» medali de taǵaıyndaldy, ol eńbek qyzmetinde joǵary nátıjelerge qol jetkizgen ozat jumysshylarǵa, 40 jyldan astam eńbek ótili bar qyzmetkerlerge beriledi.
Halyqaralyq kerýenshiler kúni
Jyl saıyn 24 qyrkúıekte Halyqaralyq kerýenshiler kúni kásibı merekesi atalyp ótedi. Bul merekeni kerýenbasylar, kólik kolonnalary men keme kerýenderi quramyndaǵy adamdar, alys jolǵa qatynaıtyndar, saýda kemeleriniń komandalary men eksport kemeleriniń ekıpajdary toılaıdy.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1934 jyly Uıǵyr mýzykalyq komedııa teatry quryldy. Teatr 1941-1961 jyldary Eńbekshi qazaq aýdanynda bolǵan, keıinirek Almaty qalasyna qonys aýdarǵan. 1964 jyly ataýy Respýblıkalyq uıǵyr mýzykalyq drama teatry bolyp ózgerdi.
1991 jyly QazKSR Joǵarǵy Keńesiniń Prezıdıýmy 1986 jylǵy 17-18 jeltoqsanda Almatyda bolǵan oqıǵalarǵa baılanysty mán-jaılardy túpkilikti baǵalaý jónindegi komıssııanyń qorytyndylary týraly qaýlynyń alǵashqy resmı qujatyn qabyldady, onda jastardyń alańǵa shyǵyp sóz sóıleýi ultshyldyq emes ekeni jáne bastapqy kezeńde quqyqqa qarsy sıpatta bolmaǵany týraly aıtyldy.
1996 jyly Nıý-Iorkte ıAdrolyq synaqtarǵa jan-jaqty tyıym salý týraly shart qol qoıýǵa usynyldy. Qujatqa sáıkes, qatysýshy memleketterdiń árbiri synaý úshin ıadrolyq qarýdy jarmaý, óz baqylaýyndaǵy kez kelgen jerde ıadrolyq jarylysqa tyıym salý mindetin aldy. Qazaqstan qujatqa 1996 jylǵy 30 qyrkúıekte qol qoıyp, 2001 jyldyń 14 jeltoqsanynda ratıfıkatsııalady.
1997 jyly Frantsııa ulttyq tıpografııasynda jańa qazaqstandyq poshta markasy jasaldy. Onda Táýelsiz Qazaqstannyń tuńǵysh Prezıdenti N.Á. Nazarbaevtyń sýreti men respýblıka kartasy beınelengen.
2005 jyly Petropavlda saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryna arnalǵan eskertkish ashyldy. Jobanyń avtory — Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen óner qaıratkeri Hasen Abaev.
Eskertkish ornalasqan jerde buryn Halyqtyq Іshki ister komıssarıatynyń ǵımaraty ornalasqan bolatyn. Eskertkishtiń irgetasyna shoıyn jolǵa bekitilgen pıramıda ornatylǵan. «Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryna» degen jazý qazaq jáne orys tilderinde jazylǵan.
Úshburyshty pıramıda — bárine belgili adam sımvoly. Ol shoıyn jolǵa bekitilgen sııaqty, sol jolmen kezinde repressııaǵa ushyraǵandardy Qazaqstanǵa jetkizgen.
Shetinde — úsh jol, ol jarlyq shyǵarǵan stalındik «úshtikti» beıneleıdi. Kompozıtsııada úsh tús paıdalanylǵan: qara tús — ólim, qyzyl tús — qan, aq tús — bolashaqqa degen senim men úmit. Eskertkish ornatylǵan alańda qazirgi zamanǵy talaptarǵa saı shaǵyn baq ashyldy.
2010 jyly tanymal qazaqstandyq aqyn jáne qoǵam qaıratkeri Oljas Súleımenov «Jáńgir» tarıhı dramasynyń stsenarısi jáne prodıýseri atandy. Jańa joba — 1825 jylǵy Jeltoqsan oqıǵasy týraly tarıhı drama, onyń epıtsentrinde Qazaq hany Jáńgir bolǵan. Fılmniń túsirilimi Sankt-Peterbýrgte ótti. Kartınaǵa reseılik, qazaqstandyq, sondaı-aq frantsýz jáne fın kınematografısteri tartylǵan. Kartınanyń jalpy bıýdjeti — 8-9 mln AQSh dollary.
2011 jyly «Eýrazııa» VII Halyqaralyq kınofestıvalinde qazaq rejısseri Erlan Nurmuhambetov pen rejısser Sano Sındzıýdiń «Naızaǵaı aldynda» kartınasy úzdik fılm atandy.
2012 jyly Pavlodarda Shoqan Ýálıhanov pen Grıgorıı Potanınge eskertkish ashyldy. XIX ǵasyrda turyp, Qazaqstannyń mádenıeti, ǵylymy jáne ádebıetine zor úles qosqan eki kórnekti tulǵa, eki dos qoladan jasalǵan músindik kompozıtsııada máńgi este qaldyryldy. «Sh. Ýálıhanov pen G. Potanın» músindik kompozıtsııasynyń bıiktigi — 3,6 metr, bul — tanymal qazaqstandyq músinshi Murat Mansurovtyń jumysy. Onyń tuǵyry óńdelgen granıtpen qaptalǵan.
2013 jyly R. Súleımenov atyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýtynyń ǵalymdary Iran men Úndistannan XI–XVIII ǵasyrlarǵa jatatyn, Qazaqstan tarıhyna tikeleı qatysy bar 40-qa jýyq kóne qoljazbanyń kóshirmesin ákeldi. Qujattardy Qazaqstan ǵalymdary «Tarıh tolqynyndaǵy halyq» baǵdarlamasy aıasynda Iran Islam Respýblıkasy men Úndistannyń mýzeılerine uıymdastyrǵan ekspedıtsııasy kezinde tapty.
2018 jyly Aqtóbe qalasynyń 5-shaǵyn aýdanynda Keńes Odaǵynyń Batyry Álııa Moldaǵulovanyń atyndaǵy kópir ashyldy.
2019 jyly Qazaqstandyq shahmatshy Jansaıa Ábdimálik Germanııanyń álemge áıgili «Baden-Baden» klýbymen kelisimshartqa qol qoıdy.
«Baden-Baden» áıelder klýby klassıkalyq shahmattan da, jyldam shahmattan da álem chempıony atanǵan eń myqty shahmatshylardy qataryna qosyp keledi. «Baden-Baden» komandasynyń kapıtany jas ári myqty shahmatshyny qataryna qosyp alǵanyna qýanyp otyrǵanyn jetkizdi.
2020 jyly Túrkııada qazaq halqynyń uly aqyny jáne oıshyly Abaıdyń qurmetine saıabaq pen eskertkish taqtanyń ashylý rásimi ótti. Ashylý saltanatynda sóz sóılegen Antalııa qalasy Muratpasha aýdanynyń meri Úmit Ýısal saıabaqqa Abaıdyń atyn berý qazaq jáne túrik halyqtarynyń rýhanı jáne mádenı jaqyndyǵyn kórsetetin mańyzdy oqıǵa ekenin atap ótti.
2020 jyly Birikken Ulttar Uıymynyń shtab-páterinde Qazaqstannyń BUU janyndaǵy turaqty ókili Qaırat Omarov ólim jazasyn joıýǵa baǵyttalǵan Azamattyq jáne saıası quqyqtar týraly halyqaralyq paktige Ekinshi fakýltatıvtik hattamaǵa qol qoıdy.
2020 jyly Ábý-Dabıde (BAÁ) «Abaı» mádenı-tanymdyq zaly ashyldy, onda oqyrmandar aqynnyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna arnalǵan qazaq, arab jáne aǵylshyn tilderindegi shyǵarmalarmen tanysa alady. Atalǵan zal Qazaqstan men Birikken Arab Ámirlikteri arasyndaǵy mádenı yntymaqtastyq máselelerine arnalǵan resmı is-sharalardy uıymdastyrý maqsatynda da paıdalanylady.
2021 jyly Astanada aqyn, tájik jáne parsy klassıkalyq ádebıetiniń negizin salýshy Ábý Abdallah Rýdakıge arnalǵan eskertkishtiń ashylý saltanaty ótti.
«Qazaqstan uly aqyn Ábý Abdallah Rýdakıdiń shyǵarmashylyq murasyn joǵary baǵalaıdy. Onyń poezııasy álem mádenıetiniń qazynasyna endi. Shyǵystyń Omar Haııam, Nızamı, Fırdoýsı, Djamı, Rýmı sııaqty kórnekti aqyn-jazýshylary Rýdakı shyǵarmashylyǵymen ósti. Al búgin osy attas kóshede tájik jáne parsy klassıkalyq ádebıetiniń negizin salýshy Ábý Abdallah Rýdakıge eskertkish ashamyz. Dýshanbede qazaqtyń kórnekti oıshyly Abaı atyndaǵy kóshe bar ekenin bilemin. Mádenı-rýhanı baılanystar árqashan ekijaqty qatynastardyń berik irgetasy boldy jáne bolyp qala beredi. Sondaı-aq, kórnekti babalarymyzdyń rýhyna taǵzym etý óte mańyzdy», - dedi Senat tóraǵasy Máýlen Áshimbaev.
2021 jyly Almatyda aqyn, «Tarlan» syılyǵynyń ıegeri, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Shómishbaı Sarıev turǵan «Samal-2» shaǵyn aýdanyndaǵy № 43 úıdiń qabyrǵasyna eskertkish taqta ornatyldy.
2021 jyly Kanev qalasyndaǵy Shevchenko ulttyq qoryq-murajaıyna Taras Shevchenkonyń ómiri men shyǵarmashylyǵynyń «qazaq kezeńine» arnalǵan ekspozıtsııasyn tolyqtyrý úshin qazaq turmysyna qatysty zattar, ulttyq kıimder jáne t. b. jetkizildi.
Uly Kobzar Taras Shevchenko 10 jylyn Qazaqstannyń Mańǵystaý oblysynda aıdaýda ótkizip, osy kezeńde 500-ge jýyq biregeı beıneleý týyndylaryn jasady, onyń 350-i qazaq halqyna, onyń turmysy men mádenıetine, Qazaqstannyń tabıǵatyna arnalǵan.
2022 jyly Ystambuldaǵy qundy qoljazba Almatydaǵy Ortalyq memlekettik muraǵatqa tapsyryldy. Onda Shyǵys Túrkistandaǵy ult-azattyq qozǵalysynyń kósemi Ospan batyrdyń ómiri baıandalady. Qazaqtardy ońtústikke, qytaı bosqyndaryn qazaq jaılaýlaryna kúshtep qonystandyrýǵa sheshim qabyldaǵan Shyńjań gýbernatoryna qarsy kóterilisterge qatysty. Kóterilis Qytaıdyń soltústik-batysyna taralyp, Shyǵys Túrkistan respýblıkasynyń qurylýyna ákeldi.
