23 naýryz. Týǵan kún ıeleri

None
ASTANA. QazAqparat - Búgin, 23 naýryzda tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? QazAqparat oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.

98 jyl buryn (1925-1983) qazaqtan shyqqan hımık-metallýrg, tehnıka ǵylymdarynyń doktory, professor, Qazaqstan Ǵylym Akademııasynyń akademıgi, Jazýshylar odaǵynyń múshesi Evneı Arystanuly BÓKETOVdúnıege keldi.

Soltústik Qazaqstan oblysy Sergeevka aýdanynda (qazirgi Shal aqyn aýdany) týǵan. Qazaq metallýrgııalyq ınstıtýtyn (Q.Sátbaev atyndaǵy Qazaq ulttyq tehnıkalyq ýnıversıteti) bitirgen.

E.Bóketov hımııa salasyna jańa lep qosqan - halkogender men halkogenıdter tehnologııasynyń negizin qalaǵan. Mys quramynan tellýr men selen sııaqty zııandy qaldyqtardy tazartýdyń gıdrohımııalyq jolyn tapqan. Ǵylym men mádenıet salasyndaǵy 50-den astam eńbektiń avtory. Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetiniń rektory bolyp, osy oqý ornyna daryndy ǵalymdardy toptastyrýǵa kóp eńbek sińirdi. Klassıkalyq ádebı shyǵarmalardy da tárjimalaýmen aınalysqan. Eńbek Qyzyl Tý ordenimen jáne medaldarmen marapattalǵan. 1992 jyly akademık E.Bóketov esimi Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetine berildi.

96 jyl buryn (1927-2021) Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik syılyǵynyń ıegeri, fılologııa ǵylymynyń doktory, KSRO pedagogıka ǵylymdary akademııasynyń korespondent-múshesi, kórnekti ǵalym, ádebıet synshysy Serik QIRABAEV dúnıege keldi.

Qaraǵandy oblysy, Jańaarqa aýdany, Atasý aýylynda týǵan. 1951 jyly Qazaqtyń Abaı atyndaǵy pedagogıkalyq ınstıtýtynyń fılologııa fakýltetin bitirgen.

Instıtýtty bitirgennen keıin, aspırantýrada oqı júrip, qazaq kórkem ádebıet baspasynyń aǵa redaktory, «Ádebıet jáne óner» jýrnaly redaktsııasynyń bólim meńgerýshisi bolyp istegen. 1952 jyldan 1955 jylǵa deıin S.Qırabaev - «Pıoner» jýrnalynyń redaktory, odan keıin «Sotsıalıstik Qazaqstan» gazeti redaktsııasynyń ádebıet jáne óner bóliminiń meńgerýshisi bolǵan. 1957 jyly kandıdattyq dıssertatsııa, al 1964 jyly fılologııa ǵylymynyń doktory ǵylymı ataǵyna dıssertatsııa qorǵaǵan. Keıin Pedagogıka ǵylymdary akademııasynyń korrespondent-múshesi bolyp, Qazaqtyń Abaı atyndaǵy memlekettik ýnıversıtetinde kóp jyldar boıy dáris oqyp, qazaq ádebıeti kafedrasyn basqarǵan. 1988-1995 jyldar aralyǵynda M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń dırektory bolyp qyzmet atqarǵan. S.Qırabaevtyń shyǵarmashylyq qyzmeti stýdenttik jyldarynan bastalǵan. 1948 jyldan bastap baspasózde onyń syn maqalalary jıi basyldy. 1956 jyly «Ǵabıden Mustafın» atty monografııasy jaryq kórdi, eki jyldan keıin bul kitap orys tilinde shyqty. Sodan keıin «Spandııar Kóbeev» (1958), «Óner órisi» (1968), «Sáken Seıfýllın» (1973), «Ádebıet jáne dáýir talaby» (1976), «Revolıýtsııa jáne ádebıet» (eki tomdyq, 1977), «Shyndyq jáne shyǵarma» (1981), «Shyndyq jáne sheberlik» (1983), «Ádebıetimizdiń aqtańdaq betteri», «Júsipbek Aımaýytov» (1990) jáne taǵy basqa kóptegen zertteýler men monografııalardyń, ádebı protsestiń ártúrli jaqtaryn áralýan qyrynan sóz etetin kóptegen maqalalardyń, ásirese, birtalaı mektep okýlyqtarynyń avtory retinde qalyń oqyrman qaýymǵa, ádebı-mádenı qoǵamdyq jurtshylyqqa keńinen tanyldy. Ol - qazaq ádebıettaný ǵylymy salasyndaǵy jetekshi ǵalymnyń biri. S.Qırabaev «Eńbek Qyzyl tý», «Halyqtar dostyǵy» ordenderimen, «Eńbektegi erligi úshin», t.b. medaldarmen marapattalǵan.1996 j. Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik syılyǵynyń ıegeri boldy.

57 jyl buryn (1966) qazaqstandyq ǵalym, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Edil Terekbaıuly JAŃBYRShIN dúnıege keldi.

Gýrev (qazirgi Atyraý) oblysynda týǵan. 1990 jyly Almaty energetıkalyq ınstıtýtyn bitirgen.

Eńbek joly: 1990- 1992 jyldary – Almaty energetıka ınstıtýtynda assıstent. 1992 - 1993 jyldary – Qazaqstan Respýblıkasy Bilim mınıstriliginiń jetekshi mamany. 1993 - 1995 jyldary – Aqtaý polıtehnıkalyq ınstıtýtynda aǵa oqytýshy, dotsent, ǵylymı hatshy. 1995-1999 jyldary – Sh. Esenov atyndaǵy Aqtaý ýnıversıtetiniń munaı-hımııa fakýltetiniń dekany. 1999-2000 jyldyry – Ortalyq-Azııa ýnıversıteti Aqtaý fılıaly dırektorynyń oqý isi jónindegi orynbasary. 2000-2007 jyldary – E.A. Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıteti Aqtaý fılıalynyń dırektory. 2007-2010 jyldary – «Nur Otan» Halyqtyq-demokratııalyq partııasynyń Mańǵystaý oblystyq fılıaly tóraǵasynyń birinshi orynbasary. 2012-2015 jyldary – Aqtaý qalasynyń ákimi. 2015-2021 jyldary – «Azııa Tehno Servıs» JShS dırektorynyń orynbasary. 2021-2023 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Parlament Májilisiniń VII shaqyrylym depýtaty, Ekologııa máseleleri jáne tabıǵat paıdalaný komıtetiniń múshesi

37 jyl buryn (1986) «Atameken» Ulttyq kásipkerler palatasy basqarma tóraǵasynyń birinshi orynbasary Maqsat Sákenuly QIQYMOV dúnıege keldi.

Almaty oblysynda týǵan. Almaty oblysynda týǵan. 2005 jyly Bank isi akademııasynyń kolledjin «Bank isi mamany» mamandyǵy boıynsha, 2009 jyly Almaty Ekonomıka jáne statıstıka akademııasyn «Qarjy» mamandyǵy boıynsha, 2011 jyly «Turan» ýnıversıtetin «Quqyqtaný» mamandyǵy boıynsha bitirgen.

Eńbek joly: «Qazposhta» AQ Almaty poshtamt praktıkanty (06.2004-08.2004); «Halyq bank» AQ Taldyqorǵan óńirlik fılıalynyń nesıe jónindegi menedjeri (2004-2005); «Alıans bank» AQ fılıalynyń mamany (2005-2008); Almatydaǵy «Alıans Bank» AQ fılıalynyń býhgalterlik esep jáne eseptilik bóliminiń mamany (2005-2006); «Almatydaǵy «Alıans Bank» AQ fılıalynyń býhgalterlik esep jáne eseptilik basqarmasynyń jetekshi mamany (03.2006-05.2006); «Alataý» fılıalynyń býhgalterlik esep jáne eseptilik bóliminiń bas mamany, «Alıans Bank» AQ fılıalynyń býhgalterlik esep jáne eseptilikbóliminiń bas mamany (05.2006-12.2006); «Alıans Bank» AQ Alataý fılıalynyń bas býhgalteriniń orynbasary (2006-2007); «Alıans Bank» AQ Alataý fılıalynyń bas býhgalteriniń m.a.(2007-2008); «Alıans Bank» AQ GB Іshki aýdıt qyzmetiniń qyzmetkeri (05.2008-09.2008); «Astana - fınans» Banki» AQ Almaty fılıalynyń bek-ofısiniń basqarýshysy (2008); «Kredıt Altyn Bank» AQ Basqarmasynyń múshesi-bas býhgalteri; Almaty qalasy Qarjy basqarmasy basshysynyń orynbasary (2015-2017); Almaty qalasyn Indýstrııalyq -ınnovatsııalyq jáne kásipkerlik damytý basqarmasynyń basshysy (2017-2018); Almaty qalasy Týrızm jáne syrtqy baılanystar basqarmasynyń basshysy (2018-2019 Almaty qalasy Jetisý aýdanynyń ákimi (2019-2020). Almaty qalasy ákiminiń orynbasary (2020-2022).

Qazirgi qyzmetin 2022 jyldyń aqpanynan bastap atqaryp keledi.

«Qurmet» ordenimen marapattalǵan.


Сейчас читают
telegram