23 qarasha. Jylnama
Kazinform oqyrman nazaryna 23 qarashaǵa arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynady.
ATAÝLY KÚNDER
Halyqaralyq jazasyzdyqqa qarsy kúres kúni
Halyqaralyq sóz bostandyǵyn qorǵaý qaýymdastyǵy 2011 jyly bekitken. 2009 jyly osy kúni Ampatýan (Magındanao, Fılıppın provıntsııasy) qalasynda 58 adamdy urlap, óltirip ketken. Onyń ishinde 32 jýrnalıst, BAQ qyzmetkeri boldy.
Halyqaralyq akvarel kúni
Bul merekege meksıkalyq sýretshi Alfredo Gýatı Roho (1918-2003) bastamashylyq etti. Ol tanymal sýretshi-akvarelıst bola otyryp, 1991 jyly jyl saıyn 23 qarashada Halyqaralyq akvarel kúnin ótkizýdi usyndy.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1992 jyly Qazaqstan Respýblıkasy men Ózbekstan Respýblıkasy arasynda dıplomatııalyq qarym-qatynas ornatyldy.
2000 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń Jarlyǵymen Soltústik Qazaqstan oblysynyń Býlaev aýdany Maǵjan Jumabaev atyndaǵy aýdan bolyp ózgerdi.
2010 jyly QR Syrtqy ister mınıstrliginde EQYU sammıtine arnalǵan úsh kórkem markadan turatyn poshtalyq blok saltanatty túrde tanystyryldy. Blokta Aqorda, Táýelsizdik saraıy, Beıbitshilik jáne kelisim saraıy, Qazaqstan týy aıasyndaǵy «Qazaq eli» beınelengen. Avtory - Danııar Muhamedjanov.
2010 jyly qazaqstandyq ǵalymdar «Almaty aporty» alma aǵashynyń sorty alǵashqy mıkro klondaryn aldy. Olar Alataý eteginde teńiz deńgeıinen 1000-1200 metr bıiktikte ósedi.
2010 jyly Qazaqstanda mádenıet, sport, bilim berý jáne qoǵamdyq qyzmet salasynda múmkindigi shekteýli jandardyń jetistikterine arnalǵan «Samǵaý» jyl saıynǵy qoǵamdyq syılyǵy bekitildi.
2012 jyly QR Ulttyq banki 500 teńge nomınalymen «Jylan jyly» monetasyn aınalysqa shyǵardy. Moneta on eki qyrly nysanda jasalǵan. Monetalardyń bet jaǵynda (aversinde) ortalyq bóliginde aspan álemindegi juldyzdar shoǵyrynyń mıftik sımvoldary beınelengen jáne moneta daıyndalǵan metaldy, onyń synamasy men massasyn «Au 999 7,78 g» bildiretin jazý beınelengen.
2014 jyly Dýshanbe qalasynda Tájikstan Respýblıkasy Mádenıet mınıstrliginde osy eldiń tilinde jaryq kórgen Tájikstan sýretshiler akademııasynyń akademıgi, ádebıet salasyndaǵy fılosofııa boıynsha qurmetti doktor, belgili jazýshy, aýdarmashy Abdýǵaffor Abdýjabborovtyń aty ańyzǵa aınalǵan teatr jáne kıno akteri, KSRO men Qazaqstan halyq ártisi, KSRO jáne Qazaqstan Respýblıkasy memlekettik syılyqtarynyń júldegeri Asanáli Áshimovtiń ómiri men shyǵarmashylyǵyna arnalǵan «Qazaq jeriniń perzenti» atty kitaptyń tusaýkeseri ótti.
2016 jyly QR Parlamenti palatalarynyń birlesken otyrysynda «Táýelsizdiktiń 25 jyldyǵy Qazaqstan jetistikteriniń deklaratsııasy» qabyldandy. Deklaratsııada Qazaqstan ıadrolyq qaýipsizdik reıtınginde eń qaýipsiz elderdiń qataryna kirgendigi atap ótilgen.
2016 jyly AQSh-tyń Florıda shtatynda Loderdeıl-bıch qalasynda ardagerler arasynda dzıýdodan ótken álem chempıonatynda qazaqstandyq dzıýdoshy Murat Kıntonov (-100 kg ) Álem chempıony atandy.
2018 jyly Qazaqstanda qazirgi bessaıysty damytýǵa qosqan úlesi úshin búkilodaqtyq jáne halyqaralyq dodalardyń kóp dúrkin jeńimpazy Tımýr Dosymbetovtyń esimi Halyqaralyq qazirgi bessaıys odaǵynyń Dańq zalyna jazyldy. Aıta keteıik, 70 jyldan beri Halyqaralyq qazirgi bessaıys odaǵynyń Dańq zalyna jalpy 15 adamnyń aty jazylǵan.
2019 jyly Qazaqstannyń Lıtvadaǵy Elshiligi Dúnıejúzilik toǵyzqumalaq federatsııasymen birlesip, «ŽARA» baspasynda basylǵan toǵyzqumalaq týraly lıtva tilindegi alǵashqy ádistemelik quraldy usyndy.
2019 jyly Almaty qalasyndaǵy áskerı bólimge aty ańyzǵa aınalǵan «Qara maıor» - polkovnık Borıs Kerimbaevtiń esimi berildi. Osylaısha túrli zamandaǵy áskerı qyzmetshiler úshin áskerı mindetti oryndaýdyń, erlik pen ar-namystyń múltiksiz úlgisi bolyp tabylatyn ofıtserdiń esimi máńgi este saqtalmaq.
2020 jyly AHQO-nyń qarjylyq qyzmetter kórsetýdi retteý jónindegi komıteti (AFSA) keńes berý men yntymaqtastyq jáne aqparat almasý týraly Baǵaly qaǵazdar jónindegi komıssııalardyń halyqaralyq uıymynyń (IOSCO) Keńeıtilgen kópjaqty ózara túsinistik týraly memorandýmyna (EMMoU) qol qoıdy. AFSA EMMoU-ǵa qol qoıǵan Ortalyq jáne Shyǵys Eýropa, Ortalyq Azııa jáne Kavkaz óńirindegi alǵashqy retteýshi boldy. AFSA álemdik ozyq tájirıbeni jetildirý jónindegi jumysty odan ári jalǵastyrýǵa jáne neǵurlym keń halyqaralyq yntymaqtastyqqa jáne baǵaly qaǵazdardy retteý organdarynyń qoldaýyna yqpal etýge nıettenedi.
2022 jyly Qasym-Jomart Toqaev Armenııanyń Erevan qalasynda ótken UQShU Ujymdyq Qaýipsizdik Keńesiniń sessııasyna qatysty. Armenııa Premer-mınıstri Nıkol Pashınıannyń tóraǵalyǵymen ótken sammıtke Belarýs Prezıdenti Aleksandr Lýkashenko, Qyrǵyzstan Prezıdenti Sadyr Japarov, Reseı prezıdenti Vladımır Pýtın jáne Tájikstan Prezıdenti Emomalı Rahmon da keldi. Óz sóziniń basynda Qasym-Jomart Toqaev sessııa qatysýshylaryna kezekten tys prezıdenttik saılaýda jeńiske jetýine baılanysty quttyqtaýlary úshin alǵysyn bildirdi. «Qazaqstannyń dostyq, tatý kórshilik qarym-qatynastaryn jan-jaqty nyǵaıtýǵa jáne óńirdegi odaqtastar men seriktestermen ózara tıimdi yntymaqtastyqqa baǵyttalǵan strategııalyq baǵyty ózgerissiz qalatynyn atap ótkim keledi. Biz sizderdiń memleketterińizben ekijaqty jáne kópjaqty formattarda qarym-qatynastyń joǵary deńgeıin ustap turýǵa kúsh salýdy jalǵastyramyz», - dedi Prezıdent.
2022 jyly «Túrkııa túlekteri qaýymdastyǵynyń» ashylý saltanaty ótti. Qoǵamdyq birlestik qazaqstandyq túlekterdiń bastamasy boıynsha quryldy jáne QR Konstıtýtsııasy negizinde jumys isteıdi. Qaýymdastyq QR men Túrkııanyń úkimettik jáne úkimettik emes uıymdarymen tyǵyz yntymaqtastyqta jumys isteıdi. Qaýymdastyqtyń negizgi maqsaty - túrik oqý oryndarynyń túlekteri men túrik oqý oryndarynda oqıtyn stýdentter arasyndaǵy baılanysty nyǵaıtý, stýdentterge taǵylymdamadan ótý múmkindigin berý, túrik oqý oryndarynyń qazaqstandyq túlekteri arasyndaǵy áleýmettik, mádenı, ǵylymı, kásiptik jáne ózge de ózara qarym-qatynastardy damytý jáne yntymaqtastyqty nyǵaıtý. Qaýymdastyqtyń belsendi músheleri 400-den astam túlekten turady.
