2030 jylǵa deıin elordada jeke turǵyn úı qurylysyna 26 myń jer telimi beriledi
Dál osy «jel sóz» elordalyqtardyń kóńilin buzyp, úısiz júrgen talaı janǵa úmit otyn oıatty. 25 tamyzdan bastap búginge deıin Jer qatynastary basqarmasyna ótinish bergen azamattardyń sany 8 myńnan asyp otyr. Jalpy, búginge deıin kezekte turǵan azamattardyń sany 83 myńnan asyp jyǵylady.
Este bolsa, 2006 jylǵy 1 tamyzda Úkimet jeke turǵyn úı qurylysyna jer berý erejesi týraly arnaıy qaýly qabyldaǵan bolatyn. Mine osy qujatty birden tegin jer beriledi dep túsingen halyq ákimdikke ótinish berýge asyqty. Tipti ótinish bergen azamattar Qazaqstannyń basqa da óńirlerinen tabyldy.
Búgin Astana qalalyq jer komıssııasy joǵaryda atalǵan jeke turǵyn úı salý úshin jer telimine ótinish bergen 8 myńnan astam azamattyń 2245-in arnaıy kezekke qoıdy. Alqaly jıyn aldynda BAQ ókilderiniń saýaldaryna jaýap bergen Astana qalalyq jer qatynastary basqarmasynyń bastyǵy Tóleýǵazy Núrkenovtiń atap ótýinshe, 2006 jyldan bastap búgingi kúnge deıin qala boıynsha Ilınka kenti janynan 1333 jer telimi tegin berilgen. Onyń ishinde 2006 jyly - 113, 2007 jyly - 1120 azamat qaıtarymsyz jer telimin alǵan. Atalǵan aımaqqa jol salý, ınjenerlik ınfraqurylymyn damytýǵa bıýdjetten 10 mlrd. 700 mln teńge qarjy jumsalǵan. «Jeke turǵyn úı qurylysyna jer telimin bólý - óte qıyn másele. Óıtkeni qalaǵa salmaq túsirmeıtin jer joq. ıAǵnı, qalanyń 2030 jylǵa deıin arnalǵan bas josparyna sáıkes turǵyn úı qurylysyna 44700 jer telimi bólinedi. Onyń 18 myńy qazirdiń ózinde salynyp turǵan baspanalar bolsa, 26 myńy keleshekte salynatyn úıler, onyń ishinde shamamen 2 myń jer telimindegi eski úıler syrylyp tastalyp, sol jerlerde baspana boı kóteredi», - dedi ol.
Onyń atap ótýinshe, joǵaryda atalǵan 24 myń jer telimin berý úshin aýyl sharýashylyǵy óndirýshilerdiń ıeligindegi jerlerdi satyp alý qajet. Jalpy aýdany 10 sotyq bolatyn 1000 jer telimine jol salyp, ınjenerlik jeli júrgizý úshin 6,6 mlrd. teńge qarjy jumsalady. Al 26 myń jer telimin birden daıyndaýǵa 178 mlrd. memleket qarjysy qajet bolady. Aıta keterligi, bul qarjyǵa aýyl sharýashylyǵy ıeligindegi jerlerdi satyp alý, eski úılerdi syryp tastaý syndy shyǵyndar kirip otyrǵan joq. «Bizdiń qala - dotatsııalyq qala. Eger de biz joǵaryda atalǵan jer telimderin bir mezette daıyndaıtyn bolsaq, onda mektep, balabaqsha, aýrýhana, emhana, jol salý syndy áleýmettik mańyzy bar baǵdarlamalardan bas tartýymyz qajet bolady. Sondyqtan qala 2030 jylǵa deıin bekitilgen bas jospar boıynsha damıdy. ıAǵnı jeke turǵyn úı qurylysyna beriletin jerler kezeń-kezeńimen daıyndalady jáne olar kezekpen beriledi», - dedi T.Núrkenov.
Sonymen qatar onyń sózine qaraǵanda, jer telimderin berý barysynda Uly Otan soǵysy, Aýǵan soǵysy ardagerlerine, Chernobl atom stansasynda oryn alǵan apattyń saldaryn joıýǵa jáne Semeı ıadrolyq synaǵyna qatysqandarǵa ǵana jeńildikter qarastyrylǵan.
Eskere keterlik jaıt, aǵymdaǵy jyly elimizdiń Jer kodeksine ózgertýler men tolyqtyrýlar engizilgen bolatyn. Buǵan deıin ákimdik tarapynan jer bergen kezde memlekettik aktisi qosa beriletin. Al atalǵan ózgertýlerge sáıkes, endigi ýaqytta azamattar 1 jyldyń ishinde baspanasyn jobalap, salyp bitkennen keıin ǵana jer aktisin ala alady. Al 1 jyldyń ishinde jer telimine eshqandaı qurylys jumystaryn júrgizbese, onda ol jer telimi qaıta memleket qaraýyna ótip, kezekte turǵan kelesi azamatqa beriletin bolady.
