2025 jyly baspana naryǵyn ne kútip tur?
Qazir jyl sońy, ekonomıkalyq turaqsyzdyq kezeńi. Geosaıası ahýal men bıýdjet tapshylyǵy túrli saladaǵy baǵa saıasatyna áser etip jatqanyn baıqaý qıyn emes. Ásirese, baspana naryǵyna qatysty boljam alańdatýda. Keler jyly úıli bolýǵa nıettengenderdi ne kútip tur? Turǵyn úı qymbattaı ma? Kazinform tilshisi taqyrypty tarqatyp kórdi.
Aldymen bıylǵy statıstıkany baǵamdaıyq. Jyl basynan beri turǵyn úı qurylysy men baspana baǵasynda ósim baıqaldy. Mysaly, bıyl júrgizilgen qurylys jumystarynyń 14,3%-y turǵyn úıge tıesili. Paıdalanýǵa berilgen úılerdiń jalpy alańy ótken jylǵa qaraǵanda 6,2% ósken. Baspananyń basym bóligi Astana, Almaty, Shymkent qalalary men Túrkistan, Mańǵystaý, Qyzylorda oblystarynda salynǵan bolatyn.
Alaıda atalǵan úrdis naryqqa oń áser etti dep aıta almaımyz. Ulttyq statıstıka bıýrosynyń málimetine súıensek, bir jylda jańa turǵyn úı baǵasy 2,3% artty. Tarazda – 8,6%, Aqtóbede – 7,9%, Taldyqorǵanda – 7,2%, Kókshetaý men Qyzylordada 7,1% joǵarylaǵan. Qaıtalama turǵyn úı naryǵy da jetisip turǵan joq. Bul baǵytta Atyraý (24,7% ósim), Astana (11,3% ósim) kósh bastasa, turǵyn úıdi jalǵa alý baǵasy boıynsha Oral (24,2% ósim), Shymkent (21,9% ósim), Petropavl (21% ósim) alda.
Keler jyly jaǵdaı tym ýshyǵýy múmkin. Muny Úkimet te, kásipkerler de jasyrmaı otyr. Óıtkeni teńge baǵamynyń álsireýi, qurylys salasyndaǵy ımportqa táýeldilik, salyq kodeksindegi ózgeris ózge jol qaldyrmaıtyndaı.
Qurylystaǵy qun salyǵy
Sarapshylar kelesi jyly páter baǵasy 10-15 paıyz qymbattaıdy degen pikirde. Ázirge basty sebep – qun salyǵy. ıAǵnı, Úkimette qaralyp jatqan jańa salyq kodeksinde qurylys kompanııalaryna arnalǵan 12 paıyzdyq qosylǵan qun salyǵy aıtylǵan. Al kompanııalar shyǵynǵa batpas úshin sharshy metrdiń baǵasyn qymbattatady degen boljam bar.
Úkimet mundaı qadam bıýdjet tapshylyǵyn joıý úshin jasalǵanyn aıtýda. Qazir el qazynasy ortaıyp tur, bıýdjet tapshylyǵy 50%-ǵa jetti. Qarjy mınıstrliginiń deregi boıynsha, bıyl birinshi jartyjyldyqta josparlanǵan kirister kólemi 20 paıyzǵa az oryndalǵan – 5,6 trln teńge. Al shyǵystar 95 paıyz joǵary, ıaǵnı 10,7 trln teńge jumsalǵan. Sala mamandary keri ketken kórsetkishke salyqtyń az jınalýy yqpal etip otyr deıdi. Kiris kólemin ulǵaıtý úshin salyq saıasatyn qaıta qarap, qosymsha qundardy kóbeıtýdiń syry da osynda jatyr eken.
Degenmen naqty qurylys salasyndaǵy salyqtyń kóbeıýin orynsyz sanaıtyndar kóp. Bul qymbatshylyqqa ákelip, baspana naryǵyn quldyratady degendi estımiz. Qazaqstan qurylysshylar odaǵy Astana fılıalynyń dırektory Vıacheslav Lazarevtiń pikirinshe, qurylys kompanııalary amalsyz páterdiń sharshy metriniń baǵasyn ósirmek.
«Qazir qurylys kompanııasy úı salyp, orta eseppen 15 paıyz paıda tabady. Eger 12 paıyzdyq salyq engiziletin bolsa, qurylys kompanııasy «nólge» jumys isteıdi degen sóz. Sondyqtan olarda eki-aq baǵyt bar: paıdasyz isteıdi nemese sharshy metr baǵasyn kóteredi», – dedi ol.
Alaıda quzyrly organ ókilderi qurylys kompanııalary 2001 jylǵa deıin atalǵan salyq túrin tólegenin jetkizdi. Úkimet sol jyldan bastap úı baǵasyn arzandatý úshin kompanııalarǵa jeńildik berip, qosymsha qun salyǵynan bosatqan. QR UEM Salyq jáne keden saıasaty departamentiniń bas sarapshysy Jazıra Myńbaevanyń sózinshe, kásipkerler jeńildikti paıdalanǵanymen, naryq kómegi shamaly bolǵan.
«2001 jyldan beri kele jatqan jeńildikti qurylys kompanııalary óziniń kiristerin kóbeıtýge ǵana paıdalanyp kele jatyr. Halyq odan eshqandaı paıda kórip jatqan joq. Jańa salynǵan turǵyn úıler, ekinshi naryqtaǵy turǵyn úılerdiń baǵasy arzandap jatqan joq. Sondyqtan, berilgen jeńildik tıimsiz boldy» – dedi sarapshy.
Rasynda, 2001 jyldan beri jańa baspananyń quny 21 ese ósipti. Olaı bolsa, kásipkerlerge jasalǵan jeńildikti toqtatý da jón shyǵar. Qıyny, qurylys kompanııalary qarjyny qoldan jibermeý úshin halyqqa salmaq salatyny anyq. Qazirdiń ózinde ózgeris bar. Kompanııalar «basty kózir» retinde paıdalanatyn baspananyń sharshy metriniń quny sharyqtap tur. Jańa páterdiń bir sharshy metri 494 myń teńge – ótken jylmen salystyrǵanda 2 paıyz kóp. Al Astana, Almaty qalalarynda jańa úıdiń sharshy metri 570-592 myń teńgeden kem emes. Aqtóbe, Taldyqorǵan, Qyzylorda qalalarynda da qymbattaǵan.
Oraıy kelgende baspana naryǵynyń sarapshysy Aıbar Oljaevtan salyq kodeksindegi ózgeristiń naryqqa áserin suraǵan bolatynbyz. Onyń aıtýynsha, quqyqtyq qujat qoldanysqa ense, keler jyly turǵyn úı naryǵyn qymbatshylyq kútip tur.
«Salyq bazasyn keńeıtý keregi túsinikti. Degenmen qurylys kompanııalary qosylǵan qun salyǵyn óz esebinen tólemeıdi, halyqqa artady. Eger salyq kodeksi osy normamen qoldanysqa enetin bolsa, paıdalanýǵa beriletin turǵyn úı baǵasy kem degende 12 paıyzǵa artady. Úı baǵasy qymbattaǵan kezde nesıe baǵasy, bazalyq stavkanyń mólsherlemesi tómendemese, turǵyn úı qıyndyqqa ushyraıdy. Óıtkeni nesıe paıyzy da, turǵyn úıdiń ózi de qymbattaıdy», – dedi Aıbar Oljaev.
Qurylysqa bólingen bıýdjettiń jartysy shetelge ketedi
Keler jylǵy baǵamǵa geosaıası ahýal da áser etetin bolady. Ásirese, teńge men rýbldiń álsireýi sheshýshi ról atqaratyny aıtpasa da túsinikti. Nege deseńiz, Qazaqstanda qurylys taýarlarynyń ónerkásibi kemshin, ózimizde óndiriletin ónim tolyq tsıkldi emes. Qurylysqa qajetti materıaldardy alý úshin áli shetelge táýeldimiz, ishinde Reseıdiń úlesi orasan. Dollar qymbattaıdy eken, shyǵyn da eselene túsedi. Geosaıası jaǵdaı ýshyqsa, ımportqa yqpal etip, baǵany turaqtandyrý qıyn bolmaq.
Depýtattar men qoǵam belsendileri bul týraly ashyna aıtyp, otandyq óndiristi damytý kerek degenine kóp boldy. Olqylyqty sheshpeı, qurylys jobalaryn arzandatýdy oılaýdyń ózi qısynsyz eken. Jýyrda Májilis depýtaty Ulyqbek Tumashınov máseleniń mańyzyn túsindirý úshin Buqtyrma kópiriniń mysalyn keltirgen bolatyn. Onyń aıtýynsha, ımportqa táýeldilik tek shyǵyn ákeledi.
«Ókinishke qaraı, Qazaqstanda qurylys materıaldarynyń óndirisi joq. Bizde tek qum, tas, shıyrshyq, tsement bar. Sondyqtan qurylys materıaldary Reseı, Qytaı sekildi elderden ákelinedi. Tam-tumdap tapqan aqshany qurylys materıalyn satyp alý úshin basqa elge berip otyrmyz. Mysaly, jylyna el bıýdjetiniń 20 paıyzǵa jýyǵy qurylysqa jumsalady. Onyń jarty bóligi shet memleketke ketip jatyr degen sóz.
Buqtyrma kópirin mysalǵa keltireıik. 2021 jyly qajetti qurylys materıalyn alý úshin Ýkraınadaǵy «Azovstal» metallýrgııa kombınatymen kelisim jasalǵan bolatyn. Keıin eki el arasynda soǵys bastalyp ketip, amalsyz qurylys zattaryn Reseıden aldyq. Sol kezde sanktsııaǵa baılanysty 1 teńge 7 rýbl shamasynda boldy. Qurylys materıaldarynyń bári qymbattady. Demek, aldaǵy ýaqytta Reseı-Ýkraına arasyndaǵy qaqtyǵys qurylys naryǵyna áser etpeı qoımaıdy», — dedi Ulyqbek Shabdanuly.
Aıtylǵan syndy bılik te baıyppen baǵamdaýda. Arnaıy jobalar ázirlenip, shyǵyndy azaıtý jolyna túsken. Mysaly, apta basynda Premer-Mınıstrdiń orynbasary – Ulttyq ekonomıka mınıstri Nurlan Baıbazarov qurylys salasyndaǵy ımportqa táýeldiliktiń baryn jasyrmaı, kóp ótpeı keshendi shara bastalatynyn súıinshiledi.
– Qurylysshylar aıtatyn syrtqy qorabyna tsement, armatýra syndy qurylys materıaldary kerek. Onyń bárin ózimiz qamtamasyz etip otyrmyz. Bizde ishki árleýge qatysty problema bar. Degenmen, munda da sharalar qabyldanyp jatyr. Ónerkásip jáne qurylys mınıstrligine ımportqa táýeldilikten tezirek arylý úshin Qazaqstanda naqty ishki árleý materıaldary boıynsha qurylys salasyn damytý jóninde tapsyrma berdik. Baspana naryǵynda ımportalatyn qurylys materıaldarynyń qymbattaýyna baılanysty baǵanyń ózgerýi yqtımal. Muny joqqa shyǵarmaımyz, — dedi Nurlan Baıbazarov
Naryq qalaı retteledi?
Sonymen, baspana naryǵyndaǵy jaǵdaıdy retteý asa mańyzdy bolyp otyr. Memleket keshendi shara qabyldaýǵa asyqpaǵanymen, janama áser etetin sheshimderdi qazirden qabyldaýǵa kóshti. Mysaly, Otbasy bank, Qazaqstan turǵyn úı kompanııasy qarjylandyratyn baspana qurylysy kezinde 1 sharshy metrdiń shekti quny retteý josparlanǵan.
Degenmen sarapshy Aıbar Oljaev naryqty memlekettik qurylym arqyly retteýge túbegeıli qarsy. Tipti memleket baspana naryǵynan birjola ketýi qajet dep sanaıdy.
«Keıingi ýaqytta memleket turǵyn úı saıasatyna shamadan tys aralasyp ketti. Memlekettik kapıtalızm, ıaǵnı qolmen basqarý tym údedi. Salany naryq ózi retteýi qajet edi. Qazir belgili bir naryqtyq zańdylyqtar, prıntsıpter múlde jumys istemeıdi, bul – túbi jaqsylyqqa aparmaıtyn úrdis. Keıingi eki jylda muny túsiný protsesindemiz. Memleket alǵash qabyldaǵan sheshimderin keri qaıtaryp jatyr. Sebebi memleket naryqtan ketýi kerek. Tek muqtaj, áleýmettik osal toptaǵy adamdarǵa kómekten ári aspaýy shart. Olaı bolmasa, sýbsıdııalyq tuzaqqa túsip qalamyz.
Sondaı-aq jeńildetilgen baǵdarlamalar kóbeıse, naryq baǵasy ósetin tendentsııa bar. Sondyqtan bılik balans saqtaýǵa múddeli. Turǵyn úı baǵdarlamalaryn bir adresti túrde, muqtaj adamdarǵa berýge tyrysady. Al «óz qoly óz aýzyna jetetin», belgili bir jeńildik kategorııasyna kirmeıtin topty naryq baǵdaryna qaldyryp, ózge ıpotekany alýyna jol berýde. Bul – durys saıasat, – dedi ol.
Sarapshynyń pikirinshe, memleket kórsetýi kerek kómektiń shegi – ınflıatsııa deńgeıin túsirý. Álemdik tájirıbede ınflıatsııa tússe, baspana alý jeńildeıdi. Eýropa elderindegi 2-3 paıyzben ıpoteka rásimdeý osy jolmen kelgen, ıaǵnı ınflıatsııa tómen.
– Inflıatsııa kezinde naryqty arzandatý múmkin emes, birinshi ınflıatsııany aýyzdyqtap alý kerek. Barlyq paıyzdyq mólsherleme túskennen keıin, ıaǵnı 8-9 paıyz shamasyna oralsa, azamattardyń naryqtan úı alýy jeńildeıdi. Ókinishke qaraı, qazir ınflıatsııamen kúres úshin naryqtyq stavkalar kóterilgen. Sol sebepti baspana máselesin birden sheshý qıyndaý. Sondyqtan álemdik tájirıbege súıenip, ınflıatsııany tómendetýge kúsh salý oryndy, – dep túıindedi A.Oljaev.
Qalaı bolǵanda da baspana naryǵyndaǵy qymbatshylyq tyıylmaıtyn sekildi. Sheshimdi naryq raıyna qaldyrǵannyń ózinde salyq júktemesi men ımport qyspaǵy ońaı shaǵylar jańǵaq emes. Birinde quqyqtyq qujatty qaıta qaraý kerek bolsa, kelesi máselede ýaqyt pen saıası ahýal mursha bermeı tur.