2025 jylǵa qaraı 20 myń IT-maman daıarlanady — Úkimet

ASTANA. KAZINFORM – Úkimet Qazaqstannyń 2024 jylǵy damý qorytyndylary týraly jarııalanym toptamasyn usyndy. 

жасанды интеллект
Фото: Pixabay

Memleket basshysy «Ádiletti Qazaqstan: zań men tártip, ekonomıkalyq ósim, qoǵamdyq optımızm» atty el halqyna Joldaýynda tsıfrlandyrý salasynda qol jetkizilgen nátıjelerdi kúsheıtýdiń mańyzyn atap ótti. Jasandy ıntellekt tehnologııalaryn «Elektrondy úkimet» platformasyna engizý salasynda jumysty erekshe jandandyrý qajet.

Búginde BUU baǵalaýy boıynsha Qazaqstan tsıfrlandyrý salasynda ilgeri jetistikterdi kórsetip otyr. Bizdiń elimiz 193 memleket arasynda 24-shi orynda, sondaı-aq onlaın-qyzmetter ındeksi boıynsha 10 kóshbasshynyń qataryna kiredi. Mysaly, ınternet arqyly memlekettik qyzmetterge qol jetkizý 92%-ǵa jetti.

Sonymen qatar bıometrııalyq sáıkestendirý jáne QR-qoltańba qyzmetteri engizilýde, bul elektrondy qyzmetterdi alý úderisin edáýir jeńildetti. 2024 jyly QR-kodtardyń kómegimen 8 mln-nan astam qol qoıyldy, al Digital ID júıesi arqyly 18 mln-nan astam sáıkestendirý júrgizildi.

«Elektrondy úkimet» platformasyn jetildirý jáne jańǵyrtý protsesi úzdiksiz jáne úshinshi nusqaǵa kóshýdiń belsendi kezeńinde. Jańa eGov JI tehnologııalaryn qoldaný arqyly aıtarlyqtaı turaqty ári yńǵaıly bolady.

Qazaqstan Tájikstan, Togo, Serra-Leone sııaqty eldermen elektrondy úkimet salasyndaǵy ozyq sheshimderin bólise bastady. Memleket tirkeýden bastap kompanııalardy taratýǵa deıingi qoldaýdyń tolyq tsıklin qamtamasyz ete otyryp, bıznes úshin de osyndaı servısterdi ázirleıdi.

IT salasyndaǵy ınnovatsııalar

— 2024 jyly Qazaqstannyń IT salasy qarqyndy ósimdi kórsetti. IT-kompanııalardyń sany 18 683-ke jetti. Sońǵy úsh jylda 16% ósim. Máselen, elimizde «Astana Hub» halyqaralyq tehnologııa parki jumys isteıdi. Búginde ol Qazaqstandaǵy IT-startaptardy damytý ortalyǵy retindegi rólin aıqyndady. Tehnopark 1,5 myńnan astam qatysýshyny biriktirdi. Olardyń ishinde 1102 qazaqstandyq jáne 437 sheteldik kompanııa bar. Qatysýshylardyń jalpy tabysy 1,2 trln teńgeni qurady. Ósim sońǵy bes jylda 31 ese artty. Bıyl eksporttyq túsim 140 mlrd teńgeden asty. Tórt jyldaǵy jyldyq ósim de 10 eseden astam. Osylaısha, «Astana Hub» óńirdegi jetekshi tehnopark retinde óz pozıtsııasyn nyǵaıtýdy jalǵastyrady, - dep habarlady Úkimetten. 

Innovatsııalyq ekojúıeniń negizgi elementi — aımaqtyq habtardyń damýy. Búgingi tańda búkil elimiz boıynsha osyndaı 18 alań jumys isteıdi. Olar jergilikti startaptar men kásipkerlikti damytýǵa belsendi yqpal etedi. Startaptar men IT ındýstrııasyn damytý jónindegi barlyq baǵdarlamalar aımaqtyq IT-habtar úshin qoljetimdi. Osyǵan sáıkes, óńirlik habtar daryndardy ashýǵa jáne kúshti ınnovatsııalyq ekojúıeni qurýǵa yqpal etetin Qazaqstandaǵy IT-ındýstrııany damytýdyń mańyzdy draıverine aınalyp otyr. 

Qazaqstanda IT-salanyń áleýetin tolyqqandy ashý úshin «Ulttyq ınnovatsııalyq júıeniń „biryńǵaı terezesi“ quryldy, onda IT-mamandarǵa, ınnovatorlarǵa jáne ǵylymı qaıratkerlerge memlekettik qoldaý sharalarynyń kópshiligi shyǵaryldy. Portal memlekettik qoldaý sharalaryn bólýdiń ashyqtyǵy men tıimdiligin qamtamasyz etedi. Búginde ony jyl saıyn jarty mln-nan astam adam paıdalanady. Portal EGOV sekildi biryńǵaı terezege aınaldy dep aıtýǵa bolady.

Sonymen qatar álemniń túkpir-túkpirinen daryndy mamandardy tartý úshin jaǵdaılar jasalýda. AHQO bazasynda Ekspat ortalyǵy jumys isteıdi. Ol sheteldik mamandar úshin memlekettik qyzmetterdi alýdyń biryńǵaı terezesi retinde qyzmet etedi.

IT qyzmetterin eksporttaý

Qazaqstannyń IT-qyzmetteriniń eksporty qarqyndy ósimdi kórsetip otyr. 2023 jyly onyń kólemi $529 mln-ǵa jetti, al 2024 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda bul kórsetkish $305 mln-nan asty. ıAǵnı, Memleket basshysynyń 2026 jylǵa qaraı IT-qyzmetter eksportyn $1 mlrd-qa deıin jetkizý jónindegi tapsyrmasy senimdi túrde oryndalýda.

Ol úshin Qazaqstanda jetekshi sarapshylar men ınvestorlar tartylatyn túrli akseleratsııalyq baǵdarlamalar júrgizilýde. Osylaısha, kommertsııalyq ónimderdiń syrtqy naryqtarǵa shyǵýyn jeńildetedi.

Sonymen qatar halyqaralyq jeli de keńeıip keledi. Qazir AQSh, Saýd Arabııasy jáne Sıngapýrda úsh sheteldik IT-hab tabysty jumys isteýde. Osy bastamalardyń barlyǵy daryndardyń basyn qosýǵa kómektesedi ári qazaqstandyq startaptarǵa halyqaralyq yntymaqtastyq úshin jańa múmkindikter ashady.

Aıta keteıik, Qazaqstan qazirdiń ózinde jasalǵan venchýrlyq mámileler kólemi boıynsha óńirde kóshbasshy sanalady. Mańyzdy ınvestıtsııalardy CITIX, Hero’s Journey, Higgsfield AI jáne basqa da kompanııalar saldy. Osy kompanııalardyń keıbiri qazirdiń ózinde $100 mln baǵalaýǵa qol jetkizdi. Shyn máninde, Qazaqstan óńirdegi ınnovatsııalardyń negizgi ortalyǵyna aınalýda.

Búginde Qazaqstannan IT-qyzmetter 86 elge eksporttalady, bul otandyq kompanııalardyń joǵary suranysy men jahandyq deńgeıde tabysty básekelesý qabiletin rastaıdy. Eksporttyń negizgi baǵyttary — Reseı, Irlandııa, Meksıka, AQSh jáne Sıngapýr.

IT-mamandardy daıarlaý

— 2024 jyly IT-mamandardyń ortasha aılyq jalaqysy 54%-ǵa ósip, 673 myń teńgege jetti, bul bilikti kadrlarǵa jáne básekege qabiletti eńbek jaǵdaılaryna joǵary suranysty kórsetedi. IT-saladaǵy jumyspen qamtý 12%-ǵa artyp, 187 myń adamǵa jetti, - delingen habarlamada.

Memleket basshysynyń tapsyrmasyn iske asyrý maqsatynda jeke IT-mektepterdi yntalandyrý arqyly 2025 jylǵa qaraı 20 myń IT-maman daıarlaýǵa baǵyttalǵan Tech Orda baǵdarlamasy iske qosyldy. Jeke IT-mektepter aqparattyq tehnologııalar salasynda 16 myńnan astam sarapshy daıyndady. Bul baǵyttaǵy jumys eńbek naryǵyn bilikti kadrlarmen qamtamasyz etý sheńberinde júrgizilýde. Aıtpaqshy, basqa salalardan IT salasyna aýysa alǵan Tech Orda baǵdarlamasynyń túlekteriniń sátti mysaly da az emes.

Jasandy ıntellektini damytý

Memleket basshysy «Ádiletti Qazaqstan: zań men tártip, ekonomıkalyq ósim, qoǵamdyq optımızm» atty el halqyna Joldaýynda turaqty damý úshin jasandy ıntellekt pen tsıfrlyq tehnologııalardy engizýdiń mańyzyn atap ótti. Osyǵan baılanysty, Tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrligi birneshe mańyzdy bastamalardy júzege asyrdy:

— salanyń damýyn úılestiretin JI komıteti quryldy;

— 2024-2029 jyldarǵa arnalǵan JI damytý tujyrymdamasy bekitildi;

— JI týraly zań jobasy ázirlendi, ol odan ári ósý úshin qajetti normatıvtik-quqyqtyq bazany qamtamasyz etedi.

Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha Astana qalasynda Jasandy ıntellekt ortalyǵyn ashý boıynsha jumystar júrgizilýde. Ortalyqtyń mıssııasy óńirdiń túkpir-túkpirinen daryndardy tartý arqyly Qazaqstannyń JI-transformatsııasyna járdemdesý. Jyl saıyn myńdaǵan mamandardy, júzdegen startaptardy jáne jasandy ıntellekt salasyndaǵy ondaǵan ǵylymı jobalardy daıyndaý josparlanýda.

Sonymen qatar qazirgi ýaqytta mektep oqýshylaryna arnalǵan TUMO kreatıvti tehnologııalar ortalyǵyn qosqanda, bilim berý jobalaryn iske qosý josparlanýda. Sondaı-aq bıylǵy qazan aıynda JI salasyndaǵy mamandardy daıarlaý úshin óńirdegi alǵashqy jasandy ıntellekt mektebi Tomorrow School ashyldy.

Sonymen qatar Prezıdenttiń tapsyrmasy boıynsha Qazaqstanda KazLLM jeke tildik modeli ázirlenýde. Ol qazaqstandyq kompanııalar ázirleıtin birqatar tehnologııalyq sheshimder úshin negiz bolýǵa tıis. Bul sheteldik tehnologııalarǵa táýeldilikti azaıtýǵa múmkindik beredi, ásirese ulttyq múddelerdi, derbes derekterdi qorǵaý jáne elimizdiń ıdeologııalyq táýelsizdigin qamtamasyz etý úshin mańyzdy. Óz tildik modelin qoldaný IT-qyzmetterdiń ishki naryǵyn damytýǵa yqpal etedi. Búgingi tańda jınalǵan 148 mlrd tańbalaýyshta modeldik jattyǵýlar belsendi júrgizilýde.

Aıta ketý kerek, onyń negizinde JI negizinde ónimder jasalýda. Bul eGov, E-otinish jáne zań kómekshisi sııaqty baǵyttardaǵy IT-kómekshileri.

Eske sala keteıik, buǵan deıin bes jylda 1 mıllıon adam jasandy ıntellekt tehnologııasyn meńgeretinin jazǵan bolatynbyz. 

 

 

Сейчас читают