2024 jyly QR Prezıdenttik ortalyǵynyń mýzeıine 100 myńnan astam adam keldi
ASTANA. KAZINFORM – 2024 jyly QR PІB Prezıdenttik ortalyǵynyń mýzeıine 100 myńnan astam adam kelip, qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderinde 3800-den astam ekskýrsııa uıymdastyryldy.
Olardyń ishinde jalpy sany 52 myń kelýshini qamtıtyn 3500 sholý ekskýrsııasy jáne 4500 qatysýshyny qamtyǵan tarıh pen mádenıettiń jekelegen aspektilerin tanystyrýǵa baǵyttalǵan 297 taqyryptyq ekskýrsııa uıymdastyryldy. Bul nátıje jumysty uıymdastyrýdaǵy júıeli kózqarastyń, ınnovatsııalyq formattardy engizýdiń jáne aýdıtorııamen belsendi árekettesýdiń arqasynda múmkin boldy.
Mýzeı Qazaqstan turǵyndarynyń ǵana emes, sheteldik qonaqtardyń da nazaryn aýdardy. Ótken jyly mýzeıge 40-tan astam elden 8 myńnan astam adam keldi. Kelýshilerdiń basym bóligi Reseı, Qytaı, Ortalyq Azııa elderi, Polsha, Germanııa jáne Frantsııadan kelgen týrıster. Bul halyqaralyq qoǵamdastyqtyń Qazaqstan tarıhy men mádenıetine degen qyzyǵýshylyqtyń artyp kele jatqanyn, sondaı-aq mýzeıdi álemdik arenada tanymal etý boıynsha jumystyń kórsetkishi.
2024 jylǵy jumystyń mańyzdy bóligi kelýshiler arasynda áleýmettanýlyq saýalnamany engizý boldy. Bul qalaýlar, qyzyǵýshylyqtar jáne mýzeı qyzmetine qanaǵattaný deńgeıi týraly derekterdi jınaýǵa múmkindik berdi.
Saýalnama derekteri qonaqtardyń 62,8% alǵash ret mýzeıge kelgenin kórsetti. 99,6% qyzmet kórsetý deńgeıine qanaǵattanatynyn bildirdi. Respondentterdiń kópshiligi ekskýrsovodtarmen toptyq ekskýrsııalardy (54,5%) tańdady, bul aýdıtorııamen tikeleı qarym-qatynastyń mańyzdylyǵyn kórsetedi.
Kelýshilerdiń basym bóligin mektep oqýshylary men 25 jasqa deıingi jastar (71,7%) qurady. Jastar aýdıtorııasynyń joǵary úlesi elimizdiń oqý mekemeleriniń jemisti yntymaqtastyǵynyń nátıjesi bolyp tabylady. Birlesken jumys mektep pen kolledj stýdentterine mýzeıge kelýdi uıymdastyrý, sondaı-aq olardyń akademııalyq baǵdarlamalary men demalys kezeńderin eskere otyryp, ekskýrsııa kestelerin ázirleýdi qamtydy.
Atalǵan sotsıologııalyq saýalnama mýzeı aýdıtorııasyn taldaýdyń jáne qyzmet kórsetý sapasyn arttyrýdyń qundy quralyna aınaldy. Bul zertteýler qyzmet kórsetý sapasyn arttyrýǵa jáne jańa baǵdarlamalar men jobalardy ázirleýge negiz boldy.
Sondaı jobalardyń biri Naýryz meıramy qarsańynda usynylǵan – «Naýryz. Tańym. Tarıh». Ekskýrsııalyq baǵdarlamada kóktemgi jańarý dástúrleri týraly áńgime ǵana emes, ınteraktıvti elementter arqyly merekeniń sımvolızmi men fılosofııasyn túsinýge, kelýshilerge belsendi qatysýǵa múmkindik berdi. Bul olardyń tájirıbesin jarqyn jáne este qalarlyqtaı etti. Atalmysh format jastar men balaly otbasylardy qosa alǵanda kópshilikke tanymal boldy jáne ınteraktıvti baǵdarlamalardy odan ári damytýdyń joǵary áleýetin kórsetti.
Mańyzdy tarıhı datalar sheńberinde ulttyq dástúrlerdi dáripteýge jáne áleýmettik ıntegratsııany qoldaýǵa baǵyttalǵan kóshpeli mýzeı jobalary iske asyryldy.
Ótken jyldyń mamyr aıynda Otan qorǵaýshylar kúni men Jeńis kúnine oraı Aqmola oblysynyń Taıtóbe aýylynda uıymdastyrylǵan «Atalar dástúrine adaldyq» kóshpeli mádenı-aǵartýshylyq jobasy júzege asyryldy. Bul joba aıasynda taqyryptyq ekskýrsııalar, tusaýkeserler men kórmeler ótkizilip, mektep oqýshylaryn ulttyq batyrlardyń jeke erlikteri arqyly elimizdiń tarıhymen tanystyrdy.
Taǵy bir kórnekti kóshpeli is-shara «Іzgilikke qadam» ınklıýzıvti jobasy boldy, ol 2024 jyldyń qazan aıynda Tselınograd aýdany Aqqaıyń aýylyndaǵy «Shapaǵat» arnaıy áleýmettik qyzmet kórsetý ortalyǵynda uıymdastyrylǵan bolatyn. Munda álem halyqtarynyń mýzykalyq aspaptary taqyrybyna ekskýrsııalar ótkizildi, bul mádenı almasýǵa septigin tıgizdi, sondaı-aq tabıǵatty qorǵaý jáne áleýmettik ıntegratsııa ıdeıalaryn biriktirgen «Taza Qazaqstan» ekologııalyq aktsııasy ótkizildi.
Qazaqstannyń tarıhyna, mádenıetine jáne zamanaýı jetistikterine arnalǵan «Taqyryptyq jáne sholý ekskýrsııalar marafony» jyldyń tabysty oqıǵalarynyń biri boldy. Marafon aıasynda «Ulyqtaý – ǵasyrlyq dástúr sabaqtastyǵy», «El ańsaǵan azattyq», «Qazaqstannyń klımattyq kún tártibi», «Qazaqstannyń kóp vektorly dıplomatııasy: tarıhy, tulǵalar, dástúrleri men nyshandary», «Qazaq boksshylarynyń jeńisi: bastaýynan qazirgi zamanǵa deıin», «Qazaq eliniń astanalary» taqyryptarynda elimizdiń qalyptasýynyń negizgi kezeńderin kórsetetin ekskýrsııalar ótkizildi. Bul is-sharalar kelýshilerge eldiń tarıhı murasyn, qazirgi saıasaty men mádenı baılyǵyn tereńirek túsinýge múmkindik berdi.
Ótken jylǵy Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń 2024 jylǵy 2 qyrkúıektegi Joldaýyndaǵy jumysshy mamandyqtar jyly taqyryby aıasynda iske qosylǵan kásibı baǵdarlaý ekskýrsııalaryna erekshe nazar aýdaryldy. «Mýzeıdegi tehnologııa: ishki kórinis» atty jańa ekskýrsııalyq baǵdarlama 340-tan astam mektep oqýshylary men stýdentteri úshin mýltımedııalyq qurylǵylar ınjenerleri, IT mamandary, ınteraktıvti ekspozıtsııa dızaınerleri, kontent ázirleýshiler jáne mýzeıge qatysty suranysqa ıe mamandyqtarmen tanysýdyń biregeı múmkindigi boldy. Ekskýrsııalar mýzeıde qoldanylatyn zamanaýı tehnologııalardy kórsetip qana qoımaı, tehnıkalyq jáne ınjenerlik mamandyqtardyń mańyzdylyǵynyń artýy jaǵdaıynda jastardy kásibı joldy tańdaýǵa shabyttandyrady.
Dúnıejúzilik týrızm kúni qarsańynda QR Prezıdenttik ortalyǵy memlekettik qyzmetkerlerdi, týrızm ındýstrııasy men ýnıversıtetterdiń sarapshylaryn, sondaı-aq qoǵam qaıratkerlerin biriktirip, ekologııalyq taza jáne mádenı baǵdarly týrızmniń damytý máseleleri talqylanǵan «Qazaqstandaǵy turaqty týrızm» atty fishbowl pikirtalasyn alańyn sátti uıymdastyrdy.
Jalpy, 2024 jyl kreatıvtilik, damý jáne eleýli jetistikter jyly boldy. QR Prezıdenttik ortalyǵy qazirgi zamanǵy tásilder men formattardy paıdalana otyryp, mádenı murany damytýdy jáne Qazaqstan tarıhyn dáripteýdi jalǵastyrýda, osylaısha kelýshilerdi jańalyqtar men jetistikterge shabyttandyratyn bilim oshaǵy bolyp qala bermek.
Aıta keteıik, Almaty mýzeıleriniń tabysy ótken jyly 85 mıllıon teńgeden asty.