2023 jyly «Eýrazııadaǵy ǵundar» halyqaralyq ǵylymı-konferentsııasyn uıymdastyrý usynyldy
Konferentsııaǵa álemniń 10 elinen, atap aıtqanda Qazaqstan, Ázerbaıjan, Túrkııa, Frantsııa, AQSh, Reseı, Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Qytaı, Mońǵolııadan jetekshi tarıhshylar, arheologtar, etnologtar, ónertanýshylar, mádenıettanýshylar jáne sarapshylar qatysty. Aqtóbe oblysynyń ákimi Eraly Toǵjanov atalǵan dıalog alańy ártúrli tarıhı kezeńderde Aral-Kaspıı ólkesin mekendegen halyqtardyń tarıhy men mádenıetin zertteýge jańa serpin beretinine senim bildirdi.
«Aqtóbe ólkesiniń aýmaǵynda memleket úshin baǵa jetpes qazyna sanalatyn 1 myńnan astam tarıhı-mádenı mura nysandary bar ekenin arheologııa jáne etnografııa zertteýleri kórsetip otyr. Bul jerde paleometall dáýirinde ejelgi metallýrgııa belsendi damyǵan. Qola dáýirindegi metallýrgterdiń qonystaryn taýyp, olardyń jan-jaqty zerttelýi — erekshe jetistik.
Jalpy, arheologııadaǵy sońǵy jyldardaǵy jańalyqtar Batys Qazaqstan halqynyń qola dáýirinde mal sharýashylyǵymen ǵana emes, metallýrgııada da óndiristiń kúrdeli jáne ozyq tehnologııalaryn ıgergenin dáleldeıdi.
Sonymen qatar ǵalymdardyń sońǵy arheologııalyq zertteýlerine súıensek, Aqtóbe ólkesinde ǵun dáýirine tıesili arheologııalyq oryndar tabylǵan. Ol kezeńnen de ǵalymdardyń nátıjeli eńbekteriniń arqasynda kóptegen arheologııalyq eskertkishter tabyldy. Aıta ketý kerek, bul jumystar óńir aýmaǵynda buryn bolǵan kúrdeli tarıhı protsesterdi aıshyqtaýdyń bastamasy ǵana.
Tarıhyn bilmegen eldiń bolashaǵy da bulyńǵyr. Arheologııalyq zertteýlerdi odan ári nyǵaıtý jáne tereńdetý qajet dep sanaımyn. Jahandaný zamanynda ulttyq kodymyzdy saqtaý, tól tarıhymyzdy zerdeleý, sabaq alý, shynaıy bolmysty taný, ulttyq qundylyqtarymyzdy ulyqtaý – basty mindet bolsa kerek», — dedi oblys ákimi.
Konferentsııaǵa qatysýshylar Aral-Kaspıı aımaǵynyń jalpy tarıhı-mádenı mańyzyn túsiný, etnomádenıet jáne saıası problemaly máselelerdi taldaý, aımaqtyń jyljymaıtyn eskertkishterin zerdeleý taqyryptarynda baıandamalar jasady.
«Arheologııa jaǵynan aıtar bolsaq, Aqtóbe oblysy tolyqqandy zerttelmedi. Munda qola dáýirine tán kóne taý-ken, metallýrgııa ortalyǵy bar. Eýrazııadaǵy úlken ortalyqtardyń ekeýi – Qazaqstanda. Bireýi Ortalyq Qazaqstan bolsa, ekinshisi – Muǵaljar taýy.
Muǵaljar taýynda ótken ǵasyrdyń 50-jyldary Reseı arheologtar, ózimizdiń mamandar birlese zertteý jasady. Nátıjesinde 7-8 ken orny ornalasqan jer tabyldy. Aldyn ala esep boıynsha bul jerde qola dáýirinde 13,5 myń tonna mys shyǵarylǵan. Qazirgi kezde keshende geoarheologııalyq keshendi zertteý jumysy jasalyp jatyr.
Al arheolog Darhan Baıtileý Qarǵaly aýdanynda qola dáýirinde metallýrgter turǵan Taranǵul qonysyn tapty. Bul baǵytta zertteý jumysyn jalǵastyrý kerek.
Aqtóbe – adam alǵash qonystanǵan ólkeniń biri. Ólkeniń tas dáýiri eskertkishteri men paleontologııasyn zertteý kerek. Al Tileýbulaq keshenin týrıstik orynǵa aınaldyrý mańyzdy. 2023 jyly Eýrazııadaǵy ǵundar máselesine arnalǵan halyqaralyq ǵylymı-konferentsııa uıymdastyrýdy usynamyz. Ǵylymı jańalyqtardy kórsetý, talqylaý. Altyn orda dáýirin, Abat Baıtaq tarıhı aýmaǵyn zertteý qajet»,- dedi Á. Marǵulan atyndaǵy arheologııa ınstıtýtynyń bas dırektory Aqan Ońǵaruly.