2020 jyly úsh qalada ońaltý ortalyqtarynyń qurylysy bastalady
Baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, sharaǵa QR Premer-Mınıstriniń orynbasary Berdibek Saparbaev, QR Prezıdentiniń kómekshisi – QR Prezıdenti Ákimshiliginiń ótinishterin qaraýdy baqylaý bóliminiń meńgerýshisi Aıda Balaeva, QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Birjan Nurymbetov, Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý, Densaýlyq saqtaý, Bilim jáne ǵylym, Tsıfrlyq damý, ınnovatsııa jáne aeroǵarysh ónerkásibi vıtse-mınıstrleri, Múgedekterdiń qoǵamdyq birlestikteriniń basshylary, sondaı-aq Qazaqstannyń barlyq óńirlerinen selektorlyq rejimde múgedektigi bar adamdar qatysty.
B. Saparbaev Qazaqstanda 690 myń múgedektigi bar adamdar turatynyn jáne memleket deńgeıinde olardyń ózekti máselelerin sheshýge kóp kóńil bólinetinin atap ótti.
«Qazaqstanda múgedektigi bar adamdardy qoldaý máselelerine erekshe kóńil bólinedi. Aǵymdaǵy jyly járdemaqy tóleýge jáne múgedektigi bar adamdardy arnaıy áleýmettik qyzmettermen jáne tehnıkalyq ońaltý quraldarymen qamtamasyz etýge 400 mlrd teńge kózdeldi. Aldaǵy ýaqytta olardy áleýmettik qoldaýǵa 448 mlrd teńge bólinedi. Sonymen qatar, 2020 jyly Nur-Sultan, Almaty jáne Kókshetaý qalalarynda ońaltý ortalyqtarynyń qurylysy bastalady. Búgin biz múgedektigi bar adamdardyń áleýmettik ońaltý tıimdiligin arttyrýǵa, kedergisiz ortany qamtamasyz etýge, múgedektiktiń profılaktıkasy men aldyn alýǵa, bilimge qoljetimdilikke baılanysty máselelerdi talqylaý úshin jınalyp otyrmyz», – dedi QR Premer-Mınıstriniń orynbasary.
Jıynda sóz alǵan QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý vıtse-mınıstri Erlan Áýkenov múgedekterdi áleýmettik qoldaýdyń jańa qadamdaryn túsindirdi.
«Jeke kómekshilerdiń qyzmetterin usynatyn ÚEU-ǵa kóptegen shaǵymdar kelip túsedi. Atap aıtqanda, olardyń qyzmetiniń ashyq emestigi, ákimshilik shyǵyndarǵa qarajattyń 10%-yn ustap qalady, qyzmetterge ýaqtyly tólemeý, jumys istegen ýaqyt sanyn durys baǵalamaý jáne basqa da máseleler. Múgedektigi bar adamdardyń narazylyǵyn jeke kómekshiler úshin áleýmettik pakettiń joqtyǵy, kórsetiletin qyzmetterdi baqylaýdyń tıimdi tetiginiń joqtyǵy, bolý orny men ýaqyty týraly esep berý qajettiligi, sondaı-aq jeke kómekshilerdiń qyzmetteri shekteýli bolýy máselesi týdyrdy», – dedi ol.
Áýkenovtiń aıtýynsha, múgedektermen belgilengen máselelerdi sheshý úshin 2015 jylǵy 22 qańtardaǵy qoldanystaǵy buıryqqa jeke kómekshilerdiń qyzmet kórsetýin retteıtin, jeke kómekshilerdiń qyzmet kórsetýleri boıynsha eń kóp saǵat kólemin aıyna 176 saǵattan asyrmaı belgileý; ÚEU-ny ákimshilik shyǵyndarǵa 5% - dan asyrmaı ustap qalýdy qarastyratyn normalardy engizý; qyzmet kórsetýdiń biryńǵaı standarttaryn jáne jeke kómekshilerge qoıylatyn talaptardy anyqtaý bóliginde ózgerister engiziletin bolady.
Bul rette, múgedektigi bar adamdardyń eskertýlerin eskere otyryp, buıryq jobasynan jaqyn týystaryna jeke kómekshiler qyzmetin kórsetýge tyıym salatyn norma alynyp tastaldy.
Vıtse-mınıstr 2020 jylǵy shildeden bastap jeke kómekshilerdiń qyzmetteri áleýmettik qyzmetter portalyna aýystyrylatynyn, sodan keıin shartty múgedektigi bar adamnyń ózi jeke kómekshisimen nemese ÚEU-men jasaıtynyn habarlady. Qyzmetti portalǵa aýystyrý Bas prokýratýra men Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi anyqtaǵan osy saladaǵy buzýshylyqtardy azaıtýǵa múmkindik beredi.
«Budan basqa, kóptegen ótinishter medıtsınalyq-áleýmettik saraptamadan ótýge jáne múgedektikti belgileýge baılanysty. Múgedektigi bar adamdar qolaısyz ońaltý boljamy bar aýrýlar boıynsha qaıta kýálandyrýdan jıi ótý qajettigine baılanysty qolaısyzdyqtardy birneshe ret atap ótti», – dep atap ótti Áýkenov.
Osy máseleni sheshý úshin Eńbekmıni Medıtsınalyq-áleýmettik saraptama júrgizý qaǵıdalaryn ázirledi. Atap aıtqanda, eresekterge múgedektik 5 jylǵa belgilenetin, organızm fýnktsııalarynyń aıqyn buzylýymen 19 aýrýdyń tizbesi bekitildi.
Sonymen birge, 18 jastan asqan adamdarǵa múgedektik toby qaıta kýálandyrý merziminsiz ekinshi top múgedektigi belgilenetin emdeýge kelmeıtin anatomııalyq kemistikter tizbesi keńeıtildi. Sondaı-aq 16 jasqa deıingi bala múgedek dep tanylatyn medıtsınalyq kórsetilimder tizbesi keńeıtildi.
