2020 jyl almatylyqtar úshin nesimen este qaldy
Álemdegi barlyq elder men qalalar sııaqty Almaty bıligi de pandemııanyń arqasynda qalanyń qandaı olqy tustary bar ekenine kóz jetkizdi.
Naýryz aıynan bastap qalada koronavırýs juqtyrǵandar sany kún sanap óse bastady. Jańalyqtar taspasynan aýrý oshaqtary men vırýs juqtyrǵan adamdardyń mekenjaılary jarııalana bastady. Elde tótenshe jaǵdaı jarııalanýyna baılanysty Almatyda da oblyspen aralyqta blokpos paıda boldy. Qalaǵa kirgen-shyqqan kólikter qatań baqylaýǵa alyna bastady.
Sáýirge deıin jaǵdaı turaqty bolsa, maýsym shilde aıynda qaladaǵy epıdahýal kúrt nasharlady.
Osy aılar qalanyń densaýlyq saqtaý júıesine úlken synaq bolǵany ras.
Aýrýhanalarda, jansaqtaý bólimderinde oryn bolmaı, dárihanalarda dári-dármek tabylmaı, jaǵdaı kúrdelene tústi.
26 maýsymnan bastap koronavırýs ınfektsııasynyń taralýyna jol bermeý jónindegi komıssııa qaladaǵy epıdemıologııalyq jaǵdaıdy turaqtandyrý boıynsha qosymsha sharalardy qabyldaýǵa májbúr boldy,
Atap aıtqanda, iri saýda jelileri (azyq-túlik, azyq-túlik satpaıtyn), úıdegi dúkender túrindegi fılıaldaryn qospaǵanda jabyq bazarlar (azyq-túliktik, azyq-túlik satpaıtyn, ámbebap), saýda-oıyn-saýyq ortalyqtary, saýda ortalyqtary, saýda úıleri; qoǵamdyq tamaqtaný nysandary (ashyq aýadaǵy nysandardy qospaǵanda), fıtnes-ortalyqtar jabyldy.
Naýqastardyń sanynyń kóbeıýi jáne jurtshylyq arasynda týyndaǵan dúrbeleń dári-dármekke tapshylyq týdyrdy.
Almaty ákiminiń sol kezdegi orynbasary Saparbek Tuıaqbaevtyń aıtýynsha, pandemııaǵa baılanysty jekelegen dárilerge suranys edáýir ósip ketken bolatyn.
«Paratsetamoldy qalanyń jalpy tutynýy mamyr aıynda 50 myń bolsa, sońǵy eki aptada kúnine 100 myńǵa jetti. Jyl boıy termometrdiń 100 myńy saýdalansa, 2-3 kúnde 50 myń termometr satylyp ketti. Tutynýdyń, suranystyń ósýine baılanysty da tapshylyq týyndap otyr. Qazir máseleni turaqtandyrý úshin kúnine 2 ret monıtorıng jasap otyrmyz», - dedi Saparbek Tuıaqbaev. Osy keleńsiz jaıttan soń Saparbek Tuıaqbaev qyzmetinen ketti.
Kornavırýstan kóz jumǵandardyń qatarynyń kóbeıgendikten zırat qyzmetkerleri bekitilgen somadan bólek taǵy 70-80 myń teńge ústeme tóleýge májbúrlegen. Olar qaıtys bolǵan adamdardyń týystarynan kómý aqysynan bólek qosymsha aqsha bopsalaǵan. Bul qosymsha aqyǵa chek berilmegen. Zırat qyzmetkerleri aqshany zańsyz ıemdengen. Jaqynynan aıyrylyp qaıǵy jutqan adamdarǵa moraldyq, materıaldyq shyǵyn keltirildi.
Sonymen qatar, halyqtyń basyna kún týǵanda paıda tapqysy kelgenderdiń de qatary kóbeıdi.
Almaty bazarlarynda deksametazon, tseftrıakson, dıklaberl dárileri zańsyz satylyp jatqany anyqtaldy. Bul býtık ıesinde farmatsevtıkalyq qyzmetpen aınalysýǵa lıtsenzııa joq bolyp shyqqan.
Kóp uzamaı 1 qaptamasy 247 teńge turatyn S dárýmenin 800 teńgeden satqan Almaty turǵyny ustaldy.
Keıin osyndaı quqyqbuzýshylyqtar jaıly qala ákimi Baqytjan Saǵyntaev ta pikirin bildirdi.
Maýsym shilde aılarynda Almatydaǵy aýrýhana, emhanalardyń kópshiligi ınfektsııalyq statsıonar rejıminde jumys isteýge májbúr boldy.
Aýrýhanalardyń qýaty jetispegende naýqastardy qabyldaýǵa «Qazaqstan», «Kóktem» shıpajaılary da iske qosyldy. Medıtsına qyzmetkerleri óz ómirlerin qaterge tige otyryp, birneshe aı qatarynan týystarynan jyraqta qonaqúılerde turýǵa májbúr boldy.
Qalqaman shaǵyn aýdanyndaǵy №1 qalalyq klınıkalyq aýrýhananyń perzenthana bóliminde dáriger, akýsher-gınekolog Altynaı Qaraǵoıshıevanyń eńbegi BUU jańalyqtaryna shyqty.
Osy kúrdeli kezeńde densaýlyq saqtaý salasynda birneshe basshy aýysyp úlgerdi.
Pandemııa bastalǵan ýaqytta bul qyzmette MÁMS Almaty fılıalynyń qazirgi dırektory Tileýhan Ábildaev bolǵan.
Birneshe aı ótpesten onyń ornyna sol kezdegi QR DSM orynbasary Kamaljan Nadyrov keldi.
Ol da bul qyzmette uzaq otyrmady.
Nadyrovtyń basshylyǵy shilde-maýsym aılaryndaǵy epıdahýaldyń kúrdeli kezimen tuspa-tus keldi.
Medıtsınalyq qyzmetkerlerdiń tıisti ústemeaqysyn ala almaýy, ortalyq klınıkalyq aýrýhanada bolǵan jappaı vırýs juqtyrý derekteri, olardyń narazylyǵy Nadyrovtyń mansabyna daq túsirgeni ras.
Kóp uzamaı Almaty prokýratýrasy Almaty Qoǵamdyq densaýlyq basqarmasynda tekserýdi bastady. Oǵan talaptarǵa saı kelmeıtin jeke qorǵanys quraldary jetkizildi degen kúdik negiz boldy.
Osy keleńsiz jaǵdaılardan soń 19 qazanda Nadyrov qyzmetinen ketti. Onyń ornyna basshynyń mindetin atqarýshy bolyp Janna Madeeva taǵaıyndaldy.
1,5 aı boıy bolǵan vakantty orynda qazir Narıman Tabynbaev otyr.
Pandemııa kesirinen engizilgen lokdaýnnyń Almatyǵa yqpal etken oń tusy da bar. Ol kólik aǵynynan arylǵan aýa basseıniniń tazalyǵy desek bolady.
Almaty Polıtsııa departamentiniń resmı málimetterine sáıkes, qalada karantın kezinde kólik sany bes ese azaıdy.
Ekonomıkalyq turǵydan Almaty qalasy birqatar qıyndyqty bastan ótkerdi. Qıyn ahýalǵa baılanysty qala bıligi kóptegen josparlanǵan jobalardy qysqartyp, qarajatty ońtaılandyrdy.
Atap aıtqanda, Almaty logotıpin satyp alýǵa qatysty jobadan bas tartyldy.
Karantın ýaqytynda Almatyda kóptegen salalar japa shekkeni ras.
Onyń ishinde saýda, kóterme jáne bólshek saýda, qyzmet kórsetý, týrızm salalarynda birneshe aı qatarynan irkilis baıqaldy. Mamyr aıynan bastap ashyq bazarlar, shashtaraz, qyzmet kórsetý oryndary sanıtarlyq talaptarǵa saı jumys isteı bastady.
Tabyssyz qalǵan kásipkerlerge qala bıligi barynsha qoldaý kórsetýge tyrysty.
QR Prezıdentiniń 14 qyrkúıektegi №413 Jarlyǵy boıynsha ekonomıkanyń pandemııadan meılinshe zardap shekken salalaryndaǵy shaǵyn jáne orta bıznes nysandary bıýdjetten tys qorlarǵa tólenetin tólemderden bosatylǵan.
Esterińizge sala ketsek, Almaty boıynsha 116 604 shaǵyn jáne orta bıznes nysanyna jeńildik berilgen.
Almaty qalasy kásipkerler palatasynyń dırektory Aıtýar Qoshmambetovtyń aıtýynsha, bıznes-ombýdsmenniń tapsyrmasy boıynsha tótenshe jaǵdaı kezinde Almatydaǵy iri saýda oıyn-saýyq ortalyqtarynyń, saýda ortalyqtarynyń, saýda úıleri men basqa da kommertsııalyq nysandardyń jaldaýshylarynyń problemasy boıynsha jumys toby quryldy. Júrgizilgen jumys nátıjesinde 2,7 mlrd teńge somasyna saýda obektilerin jalǵa alǵan 12 769 kásipkerdiń múddesi qorǵaldy.
Jaqynda Almaty ákimi Baqytjan Saǵyntaevtyń tóraǵalyq etýimen ótken jumys keńesi barysynda azyq-túlik qaýipsizdigi jáne áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik ónimderiniń baǵalaryn ustap turý máseleleri talqylandy.
Osy maqsatta Almatyda áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵasyn turaqtandyrý úshin shamamen 9 mıllıard teńge jumsalatyn bolady. Bul qarjyny retteý tetikterin iske asyrýǵa, onyń ishinde qalanyń saýda júıelerinde kelisilgen baǵamen satylatyn taýarlar jelisin ulǵaıtýǵa arnalǵan.
Almaty qalasynyń ákimi Baqytjan Saǵyntaev qala dárihanalarynda joǵary suranysqa ıe dárilik zattar men medıtsınalyq ónimderdiń tapshylyǵyn boldyrmaý sharalary týraly jazdy.
Onyń aıtýynsha, jalpy shilde aıynan beri turaqtandyrý qoryna medónimderdiń 64 túri men medbuıymdardyń 4 túri boıynsha 45 mln dári-dármek jetkizildi.
«Bul – josparlanǵan kólemnen 12%-ǵa artyq. Jalpy tómendetilmeıtin qor kólemi – 8 mln birlik. Medpreparattar qaladaǵy barlyq dárihana jelisine jiberiledi. Bul shara aýrýdyń ýshyqqan kezeńinde dári-dármek tapshylyǵyn boldyrmaýǵa múmkindik beredi», - dedi B. Saǵyntaev.
Dál qazirgi sátte qaladaǵy epıdemıologııalyq ahýal kúrdeli.
Qalanyń bas sanıtarlyq dárigeri Jandarbek Bekshınniń aıtýynsha, qyrkúıek aıynda koronavırýs juqtyrǵandardyń sany tómendegen bolatyn. Alaıda qazan aıynan bastap qaıta kóterildi. Qazanda – 366 jaǵdaı, qarashada – 1399 jaǵdaı jáne jeltoqsan aıynda búgingi kúnge deıin - 1635 jaǵdaı tirkelip, indettiń taraýy qarqyn aldy.
«KVI boıynsha Almaty qalasynda epıdemıologııalyq jaǵdaıdyń órbýi aldyn ala boljamdaǵan mólsherge sáıkes kelip otyr: jeltoqsan aıynda 1 aptada – 420 jaǵdaı, 2 aptada – 460 jaǵdaı, 3 aptada – 510 jaǵdaı, 4 aptada - 560 jaǵdaı boljam boıynsha jalpy aıdyń qorytyndysymen 1900 jaǵdaı jáne pessımıstik boljam boıynsha 2200 jaǵdaıǵa jetýi múmkin»,– dedi Jandarbek Bekshın.
Sonymen qatar, ol Almaty qalasynda, elde jáne álemde koronavırýstyq ınfektsııanyń taraýy aýqymy keńeıip, epıdemıologııalyq jaǵdaıdyń kúrdelene túskenin atap ótti.
«Almaty qalasyndaǵy epıdemıologııalyq jaǵdaıǵa keletin bolsaq, búgingi kúnde kúrdeli kúıinde qalyp otyr. Jyl basynan beri koronavırýstyq ınfektsııanyń 17790 jaǵdaıy, sondaı-aq tamyz aıynan bastap esepke alynǵan etıologııasy anyqtalmaǵan (koronavırýs) pnevmonııanyń 1349 jaǵdaıy tirkeldi»,– dedi ol.
Almatyda eki medıtsınalyq uıymnyń bazasynda QazCovid-in ınaktıvatsııalanǵan vaktsınany synaqtan ótkizýdiń III fazasy bastaldy. Synaqtyń alǵashqy eki kúninde 300 adam vaktsına saldyrdy. QR Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń bıologııalyq qaýipsizdik problemalary ǵylymı-zertteý ınstıtýty otandyq vaktsınanyń І jáne ІІ fazasyn klınıkalyq synaqtan ótkizgeni belgili.
Synaq sátti aıaqtalǵan jaǵdaıda Densaýlyq saqtaý mınıstrliginde tirkelgen soń erikti túrde jappaı vaktsınalaý naýryz aıyna josparlanǵan.
