2012 jyly Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyqtary 10 mln. astam qyzmet kórsetti
Aqparatqa qaraǵanda, halyq arasynda neǵurlym kóp paıdalanylatyn qyzmet túrleri azamattardy qujattandyrý jáne tirkeý, meken-jaı anyqtamasyn alý, jyljymaıtyn múlikke tirkelgen quqyq (aýyrtpalyq) jáne onyń tehnıkalyq sıpattamasy týraly anyqtama, sondaı-aq azamattardyń sottalǵandyǵy nemese sottalmaǵandyǵy týraly málimetter bolyp tabylady. «Qazirgi kúni 249 HQKO jańǵyrtylyp, onda jańa bıznes-úrdister júzege asyrylǵanyn, ǵımaratqa jóndeý júrgizilip, kedergisiz qyzmet kórsetý, biryńǵaı elektrondy kezek engizilgenin, «elektrondyq úkimet» buryshtary men balalardyń oıyn alańy (HQKO syıymdylyǵyna qaraı) uıymdastyrylǵanyn atap ótý qajet. Al «elektrondyq úkimet» arqyly osy jyldyń 11 aıy ishinde halyqqa 9,6 mln. elektrondyq qyzmet kórsetilip, 1 mln. 258 myńnan astam elektrondyq sandyq qoltańba berildi. 55 myńnan astam azamat sandyq qoltańbany jańa úlgidegi jeke kýálikke jazdyryp aldy», - delingen baspasóz aıǵaǵynda.
Budan bólek, Memleket basshysy N.Nazarbaevtyń Qazaqstan halqyna arnaǵan «Áleýmettik jańǵyrtý - Qazaqstandy damytýdyń basty baǵyty» atty Joldaýyn oryndaý maqsatynda ústimizdegi jyly 80 ruqsattama qujaty men áleýmettik mańyzdy qyzmet túrleriniń 60 paıyzy e-formatqa aýystyrylǵan. Sondaı-aq, búginde bilim berý salasy, medıtsınalyq qyzmet kórsetý, avtokólik, jol jáne tasymaldaý, ónerkásip jáne ónerkásiptik qaýipsizdik, qorshaǵan ortany qorǵaý, jer qatynastary jáne taǵy basqalarǵa qatysty ruqsattamalardyń tizilimi bekitildi. Olardy elektrondy formatqa aýystyrý osy jyldyń sońyna deıin iske asyrylady.
Sonymen qatar, Memleket basshysy bergen tapsyrmalardy oryndaý maqsatynda aǵymdaǵy jyldyń 1 sáýirinen bastap Qazaqstanda barlyq lıtsenzııalar tek elektrondyq formatta beriledi. Qazir ótinish berýshi lızentsııa alýǵa nemese lıtsenzııaǵa qosymsha alýǵa ótinishti dástúrli tásilmen tıisti memlekettik organdarǵa barý arqyly da, sonymen qatar óz betinshe - elektrondyq lıtsenzııalandyrýdyń www.elicense.kz portaly arqyly da júzege asyra alady. Ótinish berýdiń qandaı tásilin qoldansa da, lıtsenzııa ótinish berýshige tek elektrondyq formatta beriledi», - delingen habarlamada.
