2000 jyldardan keıin týǵandar kredıt alýǵa áýestene bastady

Jańa ǵasyr basynda, ıaǵnı, 2001-2005 jyldary jaryq dúnıege kelgen Z urpaq arasynda mıkroqarjy uıymdary men bankterden kredıt alyp, aqyrynda qaryzyn tóleı almaı, defoltqa ushyrap jatqandar boı kórsetýde.

Áleýmettanýshylar kóbine bul býyndaǵylardy «jyltyraqqa qumar» dep baǵalaıdy, qarjylyq jaǵdaıyna qaramastan qymbat smartfon men baǵaly kıimder alýǵa umtylatyndary kóp. Sol úshin aldaǵy ýaqytta Z urpaqtyń áserinen eldiń nesıe portfeli arta túsýi múmkin. Buny Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginiń taldaýynan kórýge bolady.

Qazaqstanda jeke qaryz alýshylardyń kópshiligin «mıllenıaldar» dep atalatyn 1982-2000 jyldar aralyǵynda týǵan adamdar quraıdy. Bir jaqsysy, ǵasyrlar toǵysynda týyp-ósken bul urpaq ózderin jaýapty tulǵa retinde kórsete alypty. Sonyń arqasynda mıllenıaldardyń jalpy kredıttik tarıhy, nesıeleriniń sapasy basqa urpaqtarǵa qaraǵanda jaqsyraq.

Al kepili bar qaryzdar boıynsha defolttar men bankrottyqqa kóbinese 1963-1981 jyldar aralyǵynda dúnıege kelgen H urpaǵynyń ókilderi jol berýde.

1943-1962 jyldar aralyǵynda, soǵystan keıingi kezeńde ómir esigin ashqan urpaq arasynda kóbine-kóp áıelder kepilsiz tutynýshylyq kredıtter boıynsha defolttarǵa tap bolǵan.

Aıta keteıik, 2024 jyldyń 1 qazanynda elimizdegi jeke tulǵalardyń bankter aldyndaǵy jalpy bereshegi 22,7 trln teńgege jetken. Onyń 49,1 paıyzy jaı tutynýshylyq maqsatta alynǵan. 8,9 mln qazaqstandyqtyń kredıti bar. Bul taqyrypqa qatysty agenttik tilshisi saraptama ázirlegen bolatyn.