20 SÁÝІR . QAZAQPARAT KÚNTІZBESІ: ATAÝLY KÚNDER, OQIǴALAR, ESІMDER
20 SÁÝІR, JEKSENBІ
Izraıl Respýblıkasynyń ulttyq meıramy - Táýelsizdik kúni . Izraıl - Batys Azııada, Jerorta teńiziniń Shyǵys jaǵalaýynda ornalasqan memleket. Astanasy - Tel-Avıv qalasy. Memleket basshysy - prezıdent. Zań shyǵarýshy organ - bir palataly parlament. Resmı tili - ıvrıt jáne arab tilderi. Aqsha birligi - shekel.
Qazaqstan Respýblıkasy men Izraıl Respýblıkasy arasyndaǵy dıplomatııalyq qarym-qatynas 1992 jylǵy sáýirdiń 10-ynda ornatyldy.
Halyqaralyq hatshylar kúni. AQSh-ta 1952 jyldan bastap Halyqaralyq hatshylar kúni atalyp ótedi. Bul kún AQSh-ta dástúrge aınalǵan Ákimshilik kásipqoı qyzmetkerleriniń aptasy aıasynda ótedi. Meıram sáýirdiń sońǵy tolyq aptasynyń seısenbisinde toılanady. Qazir bul meıramdy tek qana hatshylar ǵana emes, sonymen qatar dırektor kómekshisi, ofıs-menedjerleri men assıstentter de, jalpy keńse jumystarymen baılanysty qyzmetkerler toılaıdy.
ESTE QALAR OQIǴALAR
8 4 jyl buryn (1930) OGPÝ (Birikken memlekettik saıası basqarma) «úshtiginiń» sheshimimen Alash qozǵalysynyń Muhamedjan Tynyshbaev bastaǵan 20-dan astam múshesi jazalandy. Osy toppen birge isti bolǵan Muhtar Áýezov, Ýálıhan Omarov, Bilál Súleev, Álimhan Ermekov aldyn ala tergeý kezinde túrmede otyrǵan ýaqyty esepke alynyp, bosatyldy.
7 7 jyl buryn (1937) Qaraǵandy oblysynyń Balqash eldi mekeni qala mártebesin aldy.
1 9 jyl buryn (1995) Túrkııada Abaı kúnderi ótti.
1 8 jyl buryn (1996) qoǵamdyq «Azamat» qozǵalysy quryldy.
1 4 jyl buryn (2000) Tashkentte Qazaqstannyń, Ózbekstannyń, Qyrǵyzstannyń jáne Tájikstannyń prezıdentteri aımaqtyq qaýipsizdik máseleleri boıynsha kezdesý ótkizdi.
1 2 jyl buryn (2002) Qaraǵandyda jýrnalısterdiń oblystyq 1-shi forýmy ótti. Forým jumysyna 140-tan astam adam qatysty.
8 jyl buryn (2006) Qazaqstan Respýblıkasynyń Ádilet mınıstrligi Sot saraptamasy ortalyǵynda Qaraǵandy aımaqtyq bólimshesi aýmaǵynda ekinshi molekýlıarly-genetıkalyq zerthananyń ashylýy ótti. Qaraǵandy zerthanasy sottar men quqyq qorǵaý organdarynyń kisi óltirýdi, aýyr dene jaraqattaryn, zorlaýdy, tanylmaǵan jáne bólshektengen máıitterdi, balalardy aýystyrý, joǵaltý, urlaýdy tergeý júrgizý kezinde teńdestirýshilik maqsattary úshin molekýlıarly-genetıkalyq saraptamadaǵy qajettikterdi qamtamasyz etedi. Sońǵy jyldary osy saraptamany talap etýshilik birneshe ese artty. Qazirgi ýaqytta saraptama ákelikti nemese analyqty anyqtaý sııaqty azamattyq isterdi sheshýde de tıimdi qoldanylady. Molekýlıarly-genetıkalyq zerthana DNK-ny anyqtaý men zertteýge arnalǵan qazirgi zamanǵa saı arnaıy quraldar men reaktıvter keshenimen jabdyqtalǵan. Tórt kapıllıarly genetıkalyq taldaý kómegimen sarapshylyq zertteýdiń bir bóligi zertteý tıimdiligin arttyrýǵa jáne saraptama júrgizý merzimderin qysqartýǵa múmkindik beretin avtomattandyrylǵan tártipte júrgiziletin bolady. Qazirgi kezde barlyq úsh qazaqstandyq zerthana jabdyqtalǵan «Applied Biosystems» fırmasynyń genetıkalyq taldaýyshyn atalǵan fırmanyń Qazaqstandaǵy resmı ókili «Medıkýs Evrazııa» JShS ornatty. Sonymen qatar osy fırmanyń mamandary Sot saraptamasy ortalyǵynyń sarapshylaryna oqytý semınaryn ótkizdi. Aldaǵy ýaqytta sot molekýlıarly-genetıkalyq saraptamany taǵaıyndaý, óndiristi uıymdastyrý jáne sarapshy qorytyndylaryn baǵalaý máseleleri boıynsha sottar men quqyq qorǵaý organdary qyzmetkerlerine arnalǵan semınarlar ótkiziledi. Alǵashqy sot molekýlıarly-genetıkalyq zerthana 2001 jyly Ortalyq Almaty zerthanasynda ashylǵan bolatyn, onda jyl saıyn qylmystyq jáne azamattyq ister boıynsha 300-den astam zertteýler júrgiziledi.
7 jyl buryn (2007) Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev «Ertis», «Ońtústik» jáne «Jetisý» atty úsh áleýmettik kásipkerlik korporatsııany qurý týraly Jarlyqqa qol qoıdy. Áleýmettik káispkerlik korporatsııalardyń basty qyzmeti - ınvestıtsııalar tarta otyryp, jergilikti jerlerdegi jańa jobalardy júzege asyrý. Sóıtip óńirdegi halyqtyń muń-muqtajyn sheshýge qol ushyn berý.
7 jyl buryn (2007) Balýan Sholaq atyndaǵy Sport jáne mádenıet saraıynda ótken bılıard sportynan «Qurastyrmaly pıramıda» І Álem Kýbogy ashylý barysynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Bılıard sporty federatsııasynyń prezıdenti Ańsar Qaraneev «Pıramıda» Halyqaralyq komıtetiniń «Altyn belgi» medalimen marapattaldy.
Bılıard sporty federatsııasynyń prezıdenti Qazaqstandaǵy bılıardtyń damýyna óziniń úlesin qosqany úshin atalǵan syılyqqa ıe boldy.
4 jyl buryn (2010) Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq akademııalyq kitaphanasynda «Meniń Otanym - Qazaqstan» serııasymen jaryq kórgen «Qazyǵurt» kitabynyń tusaýkeser rásimi ótti.
«Qazyǵurt ólkesiniń qasıeti jóninde buǵan deıin dál mundaılyq tolymdy eńbek jaryq kórgen emes. Sondyqtan da búgin osy kemistiktiń orny toldy dep aıtýǵa bolady. Bul kitappen tanysqan árbir adam óziniń eli, halqy, jeri úshin maqtanysh sezimde bolady dep oılaımyn. Al bul degenimiz bizdiń jıi aıtyp júrgen otanshyldyq tárbıesiniń úlken tetigi bolyp tabylady», dedi shara barysynda sóz sóılegen «Egemen Qazaqstan» respýblıkalyq gazeti» AQ prezıdenti Saýytbek Ábdirahmanov.
Kitapta Qazyǵurt óńiriniń arǵy-bergi tarıhı júıeli jazylǵan. Qazyǵurt taýyna qatysty Nuq paıǵambardyń kemesi jaıly ańyzdyń málim ári beımálim syrlary da áserli baıandalǵan. Túrik qaǵanatynyń bıleýshisi Istemı, Shyńǵys han, Aqsaq Temir, Aleksandr Makedonskıı, Tuman hanym, Abylaı han, Tóle bı syndy aıtýly tarıhı tulǵalardyń ómirlerine qatysty derekter Qazyǵurt boıynda ótken oqıǵalarmen ushtastyra sýrettelgen. Sonymen qatar aýdannyń tańǵajaıyp tabıǵaty, jan-janýarlar álemi, ósimdikter dúnıesi jáne áleýmettik-ekonomıkalyq, mádenı-rýhanı kelbeti jaıly da naqty derekterdi taba alasyz. Basylymdaǵy málimetter kez-kelgen azamattyń qajetine jarary sózsiz.
«Qazyǵurt» kitabynyń tanystyrylymyna kórnekti aqyn-jazýshylar, mádenıet jáne óner qaıratkerleri, tarıhshylar, Parlament depýtattary, zııaly qaýym ókilderi qatysty.
ESІMDER
90 jyl buryn (1924-1944) qazaqtyń qaharman qyzy, Keńes Odaǵynyń Batyry MOLDAǴULOVA Álııa Nurmuhamedqyzy dúnıege keldi.
Aqtóbe oblysynyń Qobda aýdanynda týǵan. Reseıdiń Rybınsk avıatehnıkýmyn bitirgen. Anasy Marjan qaıtys bolǵannan keıin naǵashysy Áýbákir Moldaǵulovtyń qolynda tárbıelenip, Sankt-Peterbordaǵy №9 mektepte bilim aldy. 1942 jyly óz erkimen Qyzyl Armııa qataryna alynyp, mergender mektebin úzdik bitirdi. 1943 jyldyń tamyzynan 2-shi Prıbaltıka maıdanynda 26-shy atqyshtar dıvızııasynyń quramynda urysqa qatysty. Efreıtor Á.Moldaǵulova asqan mergendigimen kózge tústi. Novosokolnıkı temir jol stansysynyń mańynda bolǵan urysta Álııa jaýyngerlerdi sheshýshi shaıqasqa bastap, qaharmandyqpen qaza tapty.
Qazaqtyń batyr qyzy týraly kitaptar jazyldy, kınofılm túsirildi, án shyǵaryldy. Aqtóbede memorıaldyq murajaı ashylǵan, úlken dańǵylǵa Á.Moldaǵulova esimi berilgen. Reseıdiń Sankt-Peterbor jáne Máskeý qalalaryndaǵy jáne kóptegen oblystaryndaǵy ondaǵan mektepter, kósheler Á.Moldaǵulova esimimen atalady. Novosokolnıkı, Almaty, Shymkent, Qyzylorda, Aqtóbe qalalarynda jáne týǵan aýylynda eskertkish ornatylǵan.
6 3 jyl buryn (1951) Qazaqstannyń eńbek sińirgen sáýletshisi, Qazaq KSR memlekettik syılyǵynyń laýreaty HVAN Vadım Terentevıch dúnıege keldi.
Qyzylorda oblysy Shıeli aýdanynda týǵan. I.Repın atyndaǵy keskindeme, músin jáne sáýlet ınstıtýtyn bitirgen. KSRO Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, KSRO Kórkem akademııasynyń korrespondent múshesi, professor A.Jýkanyń sheberhanasynan dáris alǵan. Ol Almaty qalasyndaǵy «Arasan» emdeý-saýyqtyrý kesheniniń avtory (sáýletshiler Murat Ospanov, Kópsekbaı Tólebaevtarmen birlesip). «Qazaqstan» qonaq úıiniń jobasyn jasaýǵa qatysqan.
6 2 jyl buryn (1952) sýretshi-árleýshi, QR Sýretshiler odaǵynyń múshesi, Búkilodaqtyq jańǵyrtý ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń (Máskeý) túlegi ALTYNBEKOV Qyrym dúnıege keldi. Ǵylymı-jańǵyrtý zerthanasynyń dırektory. Qazaqstanda, Reseıde jáne Frantsııada ejelgi qorǵandardy qazýǵa qatysty. Aǵashtan jasalǵan qoldanbaly óner zattaryn jańǵyrtý jónindegi kitaptardyń avtorlarynyń biri, osy problema boıynsha halyqaralyq konferentsııalarǵa qatysqan.
Ol 1 000-nan astam ejelgi tarıh jáne mádenıet eskertkishterin qalpyna keltirdi, «Altyn adamny» (Almaty oblysy) neǵurlym dál jańǵyrtý jónindegi jumystarǵa qatysty, ejelgi sarmat kórseminiń qarý-jaraqtary men berel kóseminiń attarynyń ásem bezendirilýi sııaqty biregeı jumystardy atqardy.
61 jyl buryn (1953) fılosofııa ǵylymynyń doktory, Halyqaralyq aqparattandyrý akademııasynyń korrespondent múshesi, Shymkent qalasynyń qurmetti azamaty MELDEHANOV Ómirzaq Perdebekuly dúnıege keldi.
Ońtústik Qazaqstan oblysynda týǵan. Qazaq hımııa-tehnologııa ınstıtýtyn, Tashkent memlekettik ýnıversıtetin bitirgen. Eńbek jolyn «Shymkentqurylys» tresinen bastaǵan. 1989-1992 jyldary - «Shıpager» fırmasynyń prezıdenti. 1992-1998 jyldary - «Qazfarmbıoónerkásip» memlekettik kontserni, «Farmbıoónerkásip» aktsıonerlik qoǵamy bas dırektorynyń birinshi orynbasary, bas dırektory. 1993-1996 jyldary - Shymkent hımııa-farmatsevtıka zaýytynyń dırektory. 1998-2000 jyldary - Ońtústik Qazaqstan oblystyq qorshaǵan ortany qorǵaý basqarmasynyń bastyǵy. 2000 jyldan «Ońtústikmash-K» birikken kásiporny» jaýapkershiligi shekteýli seriktestigi qadaǵalaý keńesiniń tóraǵasy bolǵan.
«Qurmet» ordenimen, medalmen marapattalǵan.
60 jyl buryn (1954) aqyn, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi SÁDÝAQAS Tortaı dúnıege keldi.
Aqmola oblysynda týǵan. Qaraǵandy ýnıversıtetiniń fılologııa fakýltetin bitirgen. 1979-1995 jyldary «Jazýshy» baspasynda redaktor bolǵan. Aqynnyń «Tuńǵysh», «Jartastaǵy jańǵyryq», «Jumbaqtas», «Bıshi qaıyńdar», «Aınakól aıshyqtary» jyr jınaqtary, «Naýryzbaı bı jáne týǵan ólke tarıhy», «El men jer» atty tarıhı-tanymdyq kitaptary jaryq kórgen. Kórkem aýdarma salasynda shet el jazýshylary I.Franko, I.Drach, ıA.Kolas, Men Do Nýk, G.Blenaýr, Dj.Katıchtyń jáne mońǵol aqyndarynyń shyǵarmalaryn, sondaı-aq ıÝ.Poroıkovtyń «Qas qaǵym sát» atty kitabyn tárjimalap, qazaq oqyrmandaryna usyndy.
5 5 jyl buryn (1959) QR Syrtqy ister mınıstrliginiń erekshe tapsyrmalar jónindegi elshisi SÚLEIMENOV Úsen Ábdiqadyruly dúnıege keldi.
Almaty shet tilderi pedagogıkalyq ınstıtýtyn, Kolýmbııa ýnıversıtetiniń Halyqaralyq jáne qoǵamdyq qatynastar mektebin bitirgen. Qazaqstan Respýblıkasy Syrtqy ister mınıstrliginiń úshinshi, ekinshi hatshysy qyzmetterin atqarǵan. 1995-1996 jyldary -Ekonomıkalyq yntymaqtastyq uıymy hatshylyǵynyń aýdarmashysy. 1996-2000 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasynyń Irandaǵy Elshiliginiń ekinshi, birinshi hatshysy. 2000-2001 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Syrtqy ister mınıstrliginiń bólim meńgerýshisi. 2001-2002 jyldary - «Habar» agenttigi» aktsıonerlik qoǵamynyń eksperti. 2002-2004 jyldary - Qazaqstan strategııalyq zertteýler ınstıtýtynyń qyzmetkeri. 2004-2005 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasynyń Túrikmenstandaǵy Elshiliginiń keńesshisi. 2005 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Gonkongtaǵy bas konsýly. Qazir QR Syrtqy ister mınıstrliginiń erekshe tapsyrmalar jónindegi elshisi.
5 1 jyl buryn (1963) aqyn, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi, qytaıtanýshy DÚKEN Másimhan dúnıege keldi.
Qytaı Halyq Respýblıkasynda týǵan. Pekın ortalyq ulttyq ýnıversıtetin bitirgen. 1993-2002 jyldary - Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń oqytýshysy, aǵa oqytýshysy, dotsenti, kafedra meńgerýshisi. 2002 jyldan Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti janyndaǵy Strategııalyq zertteýler ınstıtýtynyń jetekshi ǵylymı qyzmetkeri, L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń dotsenti qyzmetterin atqarady. Aqynnyń «Júrekke saıahat», «Semser sýy», «Kókpar» jyr jınaqtary, «Jyr-jebe» monografııasy, «Sarap» ǵylymı maqalalar jınaǵy jaryq kórgen.
12 4 jyl buryn (1890-1959) Kvebektiń (Kanada) 1936-1939 jáne 1944-1959 jyldardaǵy premer-mınıstri, kásibı zań qorǵaýshy DıÝPLESSI Morıs Le Noble dúnıege keldi.
Eńbek jolyn Kvebektiń Konservatıvti partııasynan bastaǵan.
1935 jyly Dıýplessı Kvebektiń Konservatıvti partııasyn jáne Ulttyq lıberaldy qozǵalysty biriktirip Ulttyq Odaqtyń negizin qalady. 1936 jyly Dıýplessı óziniń jańa partııasymen birge Kvebek parlamentiniń saılaýynda Lýı-Aleksandr Tashro basqarǵan Kvebektiń Lıberaldy partııasyn jeńip jáne premer-mınıstr atandy. 1944 jyly Dıýplessı saılaýdy jeńip 1939-1943 jyldardaǵy úzilisten keıin taǵy da premer-mınıstr boldy.