20 naýryz. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Dúnıejúzilik aýyzsha tarıh aıtý kúni
Alǵash ret Shvetsııada 1990 jyldardyń basynda Barlyq jyrshylar kúni retinde atalyp ótildi. Mereke aýyz ádebıetin (folklor) nasıhattaıtyndarǵa arnalǵan. 1997 jyly ony túrli ataýmen Aýstralııa men Latyn Amerıkasynda atap ótti. 2001 jyly Internettiń arqasynda bul mereke Skandınavııaǵa taraldy. Keıin Shvetsııadan Norvegııaǵa, Danııaǵa, Fınlıandııa men Estonııaǵa, Kanadaǵa jaıyldy. 2005 jyldan beri mereke Dúnıejúzilik tarıh aıtý kúni retinde rásimdeldi.
Búkilálemdik aýyz qýysynyń saýlyǵy kúni
Jyl saıyn atap ótiledi, álemdegi mıllıonnan astam tis dárigerleri ókilderinen turatyn 130 eldegi 200-den astam stomatologııalyq odaqtardy biriktiretin Jenevada ornalasqan kommertsııalyq emes uıym Dúnıejúzilik stomatologtar qaýymdastyǵy 2013 jyly qurǵan. Dúnıejúzilik stomatologtar qaýymdastyǵy úkimetterdiń, densaýlyq saqtaý uıymdarynyń jáne jalpy qoǵamnyń nazaryn aýyz qýysynyń saýlyǵyn saqtaýdyń mańyzdylyǵyna aýdarýdy maqsat etedi. Álem halqynyń shamamen 90% -y ómir boıy aýyz qýysynyń belgili bir aýrýlaryna tap bolady, biraq gıgıenany saqtaý arqyly olardyń kópshiliginiń aldyn alýǵa bolady.
Halyqaralyq baqyt kúni
BUU bastamasymen atalyp ótetin mereke. 2012 jyly bul kúndi Býtan koroldigi usyndy. Uıymnyń Bas Assambleıasy óziniń rezolıýtsııasynda baqytqa umtylý adamzattyń negizin qalaýshy kúsh ekenin atap ótip, bul kúni kóterińki kóńil kúı syılaıtyn sharalardy júzege asyrý qajettigin alǵa tartqan.
Búkilálemdik astrologııa kúni
Astrologııa (grek tilinde astron - «juldyz» jáne logos - «sóz, ilim») - jer sharyna jáne adamǵa juldyzdardyń áser etýi týraly ilim. XX ǵasyr aıaǵynda batys juldyzshylary astrologııa kúnin naýryzdyń 20-ynda, astronomııalyq jáne astrologııalyq jyl bastalǵan ýaqytta atap ótýdi usyndy. Kún bul kezde toqty belgisine enedi (kóktemgi kún men túnniń teńesý kúni 20-21 naýryzǵa sáıkes keledi).
Jer kúni
1971 jyly BUU sheshimimen naýryzdyń 20 kúni kóktemgi kún men túnniń teńelýine baılanysty Jer kúnin atap ótý resmı túrde bekitildi. Degenmen, halyqaralyq merekeler kúntúzbesinde Jer kúni merekesi eki ret rásimdelgen. ıAǵnı, kóktemniń kún men túnniń teńelýine baılanysty búgin ótedi. Al, ekinshi data - 22 sáýirge bekitilgen. Bul datanyń negizin qalaǵan amerıkanyń qoǵam qaıratkeri Djon Morton. 1840 jyldary ol tabıǵatty qorǵaý jáne oǵan kútim jasaý baǵdarlamasy aıasynda ár adamdy aımaqty kógaldandyrýǵa shaqyrady.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1935 jyly «Tóte oqý» degen atpen aptalyq gazettiń alǵashqy sany jaryq kórdi. Gazettiń alǵa qoıǵan maqsaty mektepterge, muǵalimderge, óz betterinshe saýat ashýshy adamdarǵa is júzinde kómek berý boldy. 1939 jyldan «Saýatty bolýǵa kómekshi» degen atpen, latynshadan orys grafıkasyna kóshýge baılanysty 1940 jyldan «Jańa jazý» degen atpen shyqty. 1952 jyldyń qarasha aıynan «Qazaqstan muǵalimi» degen atpen jaryq kórdi. Bastaýysh jáne orta mektepterdiń muǵalimderi men pedagogıkalyq joǵary oký oryndarynyń stýdentterine arnalǵan.
1961 jyly Qazaq KSR Joǵarǵy keńesi Prezıdıýmnyń Jarlyǵymen Aqmola qalasynyń (1830-1961) ataýy Tselınograd (1961-1992) dep ózgertildi. Táýelsizdik jyldary Aqmola ataýy qaıtaryldy. 1998 jylǵy 6 mamyrda Elbasynyń jarlyǵymen Qazaqstan Respýblıkasynyń astanasy - Astana qalasy bolyp ataldy, al 20 mamyrda «Kazaqstan Respýblıkasy astanasynyń mártebesi týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańy qabyldandy.
1991 jyly Qazaq KSR Mınıstrler Keńesiniń «Jambyl oblysy «Fýrmanov» ujymsharyna Jazylbek Qýanyshbaevtyń atyn berý týraly» Qaýlysy qabyldandy.
1992 jyly respýblıka táýelsizdiginiń sımvolyna aınalǵan «Altyn Sarbaz» atty Qazaqstannyń alǵashqy poshta markasy shyǵaryldy. Dál osy kezden qazaqstandyq markalar dúnıejúzi poshta tizbelerindegi poshta mınıatıýralary arasynda jáne fılatelıster katalogtarynda óz ornyn tapty. Qazirgi kúnge deıin 300 jýyq marka men blok shyǵaryldy.
1994 jyly Almatyda Polsha Elshiligi ashyldy.
2009 jyly «Qazposhta» AQ kóktem merekesi qarsańynda Qazaqstan Respýblıkasy aýmaǵynda «Naýryz» serııaly poshtalyq markany aınalymǵa shyǵardy. Markalarda Naýryz meıramyn toılaýǵa baılanysty kórinister beınelengen. Ol tórt túspen bezendirilgen ofsettik tásilmen basylǵan. Ólshemi - 50 h 38 mm, tırajy - 30 000 dana. Markalar Beıjiń poshtalyq tólem belgiler fabrıkasynda basyldy. Bezendirýshi - Nıkolaı Sokolov.
2010 jyly Lev Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde Tonykók jáne Terkin atty baıyrǵy túrki eskertkishteriniń ashylý saltanaty ótti. Túrki qaǵanatynyń bas qolbasshysy bolǵan Tonykóktiń erlik isteri týraly baıandaıtyn eki tas ustyny Kúltegin eskertkishiniń janynda ornalassa, Birikken túrki qaǵanatyn qurǵan El-etmish Bilge Tur-aıyn esimine arnalǵan Terkin ustynynyń birinshi eskertkishi Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń «Jazý tarıhy» murajaıynda qoıyldy.
Tonykók (646 - 738 j.j.) - Elteris Qutluǵ qaǵanmen birge 679 jyly Tań patshalyǵyna qarsy kóterilip, II Túrki qaǵanatyn ornatqan tulǵa. Ol úsh birdeı qaǵannyń - Elteris Qutluǵ, Qapaǵan jáne Bilge qaǵannyń keńesshisi ári qaǵanat áskeriniń bas qolbasshysy bolǵan. Zııaly qaıratker «el abyzy» atanǵan. Tonykók - shyǵysta Tań patshalyǵynyń soltústigindegi Shandýnǵa, al batysta Temir qaqpaǵa (Derbent) deıingi aralyqta 10 myń shyqyrymdyq joryq jasap, 22 márte alapat soǵysqa qatysyp, ataq-dańqqa bólengen qaharman sardar. Atalǵan eskertkish qazirgi Mońǵol jerindegi Týýl darııasynyń boıynda 739 jyly ornatylǵan. Eskertkishterdi jasandy tastan qashap shyǵarǵan almatylyq sheber - Qyrym Altynbekuly. Eskertkishtiń ashylý saltanatynan keıin uly qolbasshy, túrki tarıhynyń jarqyn tulǵasy Kúltegin batyrdyń ómirine arnalǵan derekti fılm kórsetildi.
2014 jyly Almatyda QR halyq jazýshysy, alǵashqy qazaqstandyq gımn avtorlarynyń biri Tumanbaı Moldaǵalıevtiń qurmetine sońǵy jyldary turǵan úıinde memorıaldyq taqta ornatyldy.
2015 jyly Nıý-Iorkte Qazaqstan Respýblıkasy jáne Tonga Koroldiginiń BUU janyndaǵy turaqty ókilderi Qaırat Ábdirahmanov pen Mahı Ýlıýlı Sandharst Týpoıýnııýa eki memleket arasyndaǵy dıplomatııalyq qarym-qatynastardyń ornatylýy týraly birlesken kommıýnıkege qol qoıdy.
2015 jyly Sofııa ýnıversıteti Shyǵys tilderi jáne mádenıeti ortalyǵynda qazaq tili men tarıhy jáne Qazaqstan mádenıeti kabınetiniń resmı ashylymy ótti.
2015 jyly Almatyda Ortalyq Azııadaǵy alǵashqy AQSh mıkrobıologııalyq qoǵamdastyǵy bıoresýrs ortalyǵy (ASM) ashyldy.
2017 jyly Shymkenttiń ákimshilik-iskerlik ortalyǵynda ıÝnýs Emre atyndaǵy jańa saıabaq ashyldy.
2019 jyly 12 saǵat 00 mınýtta QR Parlamenti Senatynyń Tóraǵasy Qasym-Jomart Toqaev QR Prezıdentiniń mindetin ýaqytsha atqarýshy retinde Qazaqstan halqyna ant berdi.
2020 jyly professor Naým Shafer negizin qalaǵan Pavlodar mýzeıinde túrli jyldardaǵy eń tanymal jáne súıikti ánshilerdiń oryndaýyndaǵy ánderi bar kompakt-dısk usynyldy.
«Qazaqstannyń altyn daýystary» - «Erler vokaly» dıskisinde ár jyldardaǵy eń tanymal jáne súıikti ánshilerdiń ánderi usynylǵan. Qaptamasynan osy úı-murajaıdyń negizin qalaýshy, kollektsıoner, mýzykatanýshy jáne ádebıettanýshy, kompozıtor, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Naým Shaferdiń «Qazaqstannyń erler vokalynyń jaýharlary» atty maqalasyn oqýǵa bolady.
