2 protsenttik ıpoteka qandaı sharttarmen beriledi
2 protsenttik ıpotekany kim alady?
Prezıdenttiń tapsyrmasyna sáıkes, 2 protsenttik ıpoteka áleýmettik jaǵynan az qamtylǵan azamattardyń naqty úsh kategorııasyna berilýi kerek. Olar - kópbalaly otbasylar, tolyq emes otbasylar jáne múgedek balalary bar otbasylar. Atalǵan sanatqa kiretin azamattardyń tabysy tómen bolsa, olarǵa jeńildetilgen nesıeler berýge bolady.
«Osy sanattar úshin turǵyn úı jınaqtary arqyly 2-3 protsenttik zaıymdardy berýdiń jeńildetilgen mehanızmin ázirleýdi tapsyramyn. Ol úshin Turǵyn úı qurylys jınaq bankine jyl saıyn 50 mıllıard teńgeden bólip otyrý qajet», - dedi Nursultan Nazarbaev «Nur Otan» partııasynyń XVIII sezinde.
QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Roman Sklıardyń aıtýynsha, úsh jyl boıy Turǵyn úı qurylys jınaq bankine 50 mıllıard teńgeden bólinse, 22 myń adamǵa jeńildetilgen ıpoteka berýge bolady. «Bastapqy jarna 10 protsent bolady. Jyldyq mólsherlemesi - 2 protsent. Al nesıeniń ózi 20 jylǵa beriletin shyǵar. Negizi, bul Turǵyn úı qurylys jınaq bankiniń bólek baǵdarlamasy bolady», - dep atap kórsetti Roman Sklıar jýrnalısterge bergen suhbatynda.
Degenmen, bul jerde «Áleýmettik jaǵynan az qamtylǵan, onyń ústine tabysy tómen otbasy alǵashqy jarnany qaıdan tabady?» degen zańdy suraq týyndaıdy. Búginde mınıstrlik pen Turǵyn úı qurylys jınaq banki dál osy máseleni jan-jaqty zerdelep jatqan kórinedi. Bálkim, alǵashqy jarna jergilikti ákimdikterdiń esebinen beriletin turǵyn úı kýálikterimen óteletin shyǵar. Oǵan qosa, ondaı kýálikterdi taratý tájirıbesi bar. Biraq ony halyqqa jappaı berý úshin zańmen bekitip alý qajet eken.
«Búginde turǵyn úı kýálikteriniń eki túri bar. Bireýi tegin, ıaǵnı ony qaıtarmaýǵa bolady. Ony jergilikti atqarýshy organdar óz erkimen berip jatyr. Al ekinshisi, ol - qaıtarylatyn turǵyn úı kýálikteri. Qazirgi kezde biz Parlament Májilisine birqatar normatıvtik ózgeristerdi engizip jatyrmyz. Sonyń aıasynda turǵyn úı kýálikterin taratýdyń naqty sharttary bekitiledi. Sol kezde ondaı kýáliktiń naqty somasy jáne kimge beriletini aıqyndalady. Osyny tezdetip bitirsek, halyqqa turǵyn úı kýáliktetirn jappaı berýge múmkindik bolady», - deıdi QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý vıtse-mınıstri Qaıyrbek Óskenbaev.
Demek, aldaǵy ýaqytta turǵyn úı qurylysy salasyndaǵy basty qujat - «Nurly jer» baǵdarlamasynda 2 protsenttik ıpotekanyń sharttary, ony alatyn sanattar men turǵyn úı kýálikteri sııaqty negizgi máselelerdiń bári kórsetiledi. Sonda jergilikti atqarýshy organdar da 1 mıllıon teńge kólemindegi kýálikterdi jappaı tarata alady.
«Baqytty otbasy» baǵdarlamasy qalaı jumys isteıdi?
Degenmen, Almaty qalasynyń ákimdigi «Nurly jerdiń» ózgeristerin kútpeı-aq, óziniń bıýdjettik qarjylandyrý baǵdarlamasyn bastap ketti. «Baqytty otbasy» jobasy aıasynda Turǵyn úı qurylys jınaq banki arqyly kópbalaly otbasylarǵa 2 protsenttik ıpoteka berý kózdelip otyr.
«Memleket basshysy «Nur Otan» partııasynyń XVIII sezinde áleýmettik jaǵynan az qamtylǵan otbasylardy qoldap, olar úshin qoljetimdi turǵyn úı sanyn arttyryp, turǵyn úı qurylys jınaq júıesi arqyly jeńildetilgen nesıe berý mehanızmin daıyndap shyǵarýdy tapsyrǵan bolatyn. Qazirgi kezde Qazaqstannyń barlyq óńirleriniń turǵyndaryn qamtıtyn «Nurly jer» baǵdarlamasy boıynsha jańa bir baǵyt ázirlenýde. Almaty qalasynyń ákimdigi jańa erejeni kútpesten, qalalyq bıýdjetten aldyn ala qarajat bólip, kópbalaly otbasylar úshin «Baqytty otbasy» bıýdjettik nesıelendirý baǵdarlamasyn iske qosty», - deıdi Turǵyn úı qurylys jınaq bankiniń basshysy Lázzat Ibragımova.
«Baqytty otbasy» jobasymen Prezıdent aıtqan barlyq úsh sanat qamtylmasa da, Almatynyń ákimdigi kezekte turǵan kópbalaly otbasylardyń barlyǵyn baspanamen qamtamasyz etýge nıetti. Búginde qalanyń baspana kezeginde 1 276 kópbalaly ana tur eken. Olardyń barlyǵyna jeńildetilgen ıpoteka beriledi. Biraq oǵan iligý úshin aldymen https://www.baqytty-otbasy.kz saıty arqyly ótinish berý kerek. Turǵyn úı nesıesi 15 mıllıon teńgege deıin beriledi. Ol úshin 10 protsenttik jarnany quıý qajet. Ákimdik óz bıýdjetinen árbir kópbalaly anaǵa 1 mıllıon teńge kólemindegi turǵyn úı kýáligin berýge ázir. Ony tek alǵashqy jarna retinde ǵana paıdalanýǵa bolady. Sosyn bir aıdyń ishinde jańa naryqtan páter taýyp alý qajet. Osy ýaqyttyń ishinde baspana tabylmasa, 2 protsenttik nesıeni alý múmkindigi kezekte turǵan kelesi adamǵa beriledi. «Turǵyn úı qurylys jınaq bankiniń qyzmetkerleri de páter izdeýge kómektesedi. Qazir arnaıy osy maqsatta banktiń qalalyq fılıalynda barlyq parametrlerge sáıkes satylymǵa qoıylǵan turǵyn úılerdiń tizimi jasaqtalýda», - dedi bank qyzmetkerleri.
Al kalkýlıatorǵa salatyn bolsaq, 2 protsenttik ıpotekamen 15 mıllıon teńgeniń páteri úshin aı saıyn 79 000 teńgeden tólep otyrý qajet. Baspananyń baǵasy odan tómen bolsa, aı saıynǵy tólem de azdaý bolady. Turǵyn úı qurylys jınaq banki «Baqytty otbasy» jobasyna qatysatyndardyń tólem qabiletin jeńildetilgen tártippen tekseremiz dep otyr. Nesıe alatyn kópbalaly otbasynyń múshesi ıpotekany óteýge qajetti aı saıynǵy tólem somasyn jáne bir eresek adamǵa 5 AEK (12 625 teńge - avt) kóleminde ómir súrýge arnalǵan eń tómengi somany rastasa boldy. Al balalarǵa ketetin shyǵyndar esepke alynbaıdy.
Negizi, Almatynyń tájirıbesi negizinde «Nurly jer» baǵdarlamasyna tıisti ózgeristerdi engizý ábden bolatyn sııaqty. Bálkim, ákimdiktiń «poezdan buryn júrýiniń» de sebebi sonda shyǵar. Osy bastamany aldymen pılottyq rejımde ótkizip, sońynan respýblıka boıynsha jappaı taratylsa ıgi edi. Endeshe Almatyda qolǵa alynǵan «Baqytty otbasynyń» nátıjesin kútý kerek...
