2 MAMYR. QAZAQPARAT KÚNTІZBESІ: ATAÝLY KÚNDER, OQIǴALAR, ESІMDER
2 MAMYR, JUMA
Madrıd kúni. Ispanııanyń astanasy ǵana emes, iri qalasy da, sondaı-aq osy attas proaıntsııanyń jáne avtonomııalyq qoǵamdastyqtyń ortalyǵy. Qala kúni dástúrli túrde áskerı sherý ótedi. Ol Pýerta-del Sol alańynda, Malasanıa aýdanynda, Plasa-de-los-Maıo alańynda ótkiziledi. Mereke kezinde kóptegen mádenı sharalar, shoý-baǵdarlamalar uıymdastyrylady.
Holokost qurbandaryn eske alý kúni. Álemniń ár túrli elderinde natsızm qurbandary - alty mıllıon evreıdiń qyrǵynǵa ushyraýyn eske alý kúni retinde atap ótiledi.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1 9 jyl buryn (1997) Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti N.Nazarbaevtyń «Kókshetaý oblysynyń ákimshilik-aýmaqtyq ornalasýyndaǵy ózgertýler týraly» Jarlyǵyna sáıkes Kókshetaý oblysynyń Aryqbalyq, Ýálıhanov, Kókshetaý, Lenıngrad, Rýzaev, Chıstopol, Chkalov aýdandary taratyldy.
8 jyl buryn (2006) Moınaq sý elektr stansasynyń qurylysy bastaldy.
5 jyl buryn (2009) Qazaqstan Respýblıkasynyń Iordanııadaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi Bolat Sársenbaev Amman qalasynyń basshysy Omar Ál-Maanıǵa «Astananyń 10 jyldyǵy» mereıtoılyq medalin saltanatty jaǵdaıda tabys etti.
Iordanııa astanasy mýnıtsıpalıtetiniń basshysyn Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Qazaqstan men Iordanııa arasyndaǵy yntymaqtastyqty kúsheıtýge qosqan úlesi úshin marapattap otyr.
5 jyl buryn (2009) tanymal saıasatker Dosym Sátbaev jáne jas jýrnalıst ári jazýshy Erbol Jumaǵulovtyń birlesip jazǵan «NomenClatura týraly ańyz» atty satıralyq avantıýralyq-shytyrman oqıǵalar romany jaryq kórdi.
Romannyń ıllıýstratsııasyn tanymal sýretshi Vladımır Qadyrbaev oryndaǵan, tırajy 5000 dana.
65 jyl buryn (1949) KSRO-daǵy alǵashqy telereportaj Máskeýdegi «Dınamo» stadıonynan júrgizildi.
2 jyl buryn (2012) Óskemendegi Dostyq úıinde Qazaqstanda ashylǵan alǵashqy Dostyq úıiniń 20 jyldyǵyna arnalǵan eskertkish músin ornatyldy.
1992 jyly onyń ashylý saltanatyna Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev qatysqan bolatyn. Qazaqstan halyqtarynyń Dostyq úılerin qurý ıdeıasy Nursultan Nazarbaevqa tıesili ekeni belgili. Bul jóninde jaqynda Astana qalasynda ótken Qazaqstan halqy Assambleıasynyń mereıtoılyq otyrysynda Kýrchatov qalasynyń ýkraın mádenıet birlestiginiń basshysy Nına Dımıtropavlenko taǵy bir eske túsirdi.
Eskertkish kompozıttik materıaldan jasaldy. Qazaqtyń ulttyq kıimin kıgen áıel qolyna shańyraq ustap tur, eskertkishtiń jalpy bıiktigi - 12 metr. Qarapaıym Estelik kompozıtsııasynyń mańyna Óskemenniń baýyrlas qalalarynyń - Iokneam (Izraıl), Bobrýısk (Belarýs), Barnaýl (Reseı), Chýgýchak (Qytaı), Býrsa (Túrkııa), Kannyng (Koreı) ataýlary jazylǵan alty granıt taqtasy qoıyldy.
Eskertkish músinniń ashylý rásimine oblys pen qalanyń atqarýshy bılik basshylary, depýtattar, qalanyń qoǵamdyq qaıratkerleri, barlyq etnomádenı birlestikterdiń ókilderi, aımaqtyq Mádenıet úıleriniń dırektorlary qatysty.
ESІMDER
86 jyl buryn (1928-1978) fılologııa ǵylymynyń doktory, professor, Qazaqstan Ǵylym akademııasynyń korrespondent múshesi AHANOV Káken dúnıege keldi.
Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Ulan aýdanynda týǵan. Qazaq memlekettik ýnıversıtetin bitirgen. 1951-1976 jyldary - Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń assıstenti, aǵa oqytýshysy, dotsenti, jalpy til bilimi kafedrasynyń meńgerýshisi, fılologııa fakýltetiniń dekany. 1977-1978 jyldary Almaty shet el tilderi ınstıtýtynyń rektory bolǵan. Ǵalymnyń negizgi ǵylymı-zertteý eńbekteri jalpy til bilimi jáne qazaq tiliniń leksıkologııasy men grammatıkasy máselelerine arnalǵan. Joǵary oqý oryndary men orta mektepterge arnalǵan «Qazaq tili leksıkasynyń máseleleri», «Qazaq tili grammatıkasy. 1 bólim. Fonetıka men morfologııa», «Til bilimine kirispe», «Til biliminiń negizderi», «Qazaq tili» atty oqýlyqtardyń avtory.
Medalmen, Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń Qurmet gramotasymen marapattalǵan.
76 jyl buryn (1938) jazýshy, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi DOMBAEV Esenjol dúnıege keldi.
Atyraý oblysynyń Inder aýdanynda týǵan. Qurmanǵazy atyndaǵy Almaty memlekettik konservatorııasynyń teatr fakýltetin bitirgen. «Qazaqstan pıoneri», «Ara» jýrnaldarynda, «Jańa fılm» kınostýdııasynda ádebı qyzmetker, feletonshy, bólim meńgerýshisi, aǵa redaktor, birlestik dırektory bolyp qyzmet atqarǵan. Jumys jasaı júrip, Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka fakýltetinde syrttaı oqyǵan. 1957 jyly onyń Álibı Jangeldınniń Qazan qalasynda dinı semınarııada oqyp júrgen kezin sýrettep jazǵan «Alǵashqy sabaq» atty bir aktili dramasy respýblıkalyq báıgede ekinshi syılyq aldy. «Bizdiń aýylda qyzyqtar bola beredi», «Ótirik áńgime» atty komedııalary oblystyq teatrlarda qoıylǵan. N.Gogoldiń «Muryn» povesin, M.Saltykov-Shedrınniń «Bir qalanyń tarıhy» romanyn, serb satırıgi B.Nýshıchtiń «Meniń ómirbaıanym», bolgar satırıgi Chýdomırdiń «Eskertkish» degen atpen shyqqan áńgimelerin, túrik syqaqshysy Á.Nesınniń áńgimelerin qazaq tiline aýdarǵan. Jazýshynyń «Bolmaǵan oqıǵa» satıralyq povesi, «Ol osyndaı adam» ázil áńgimesi, «Ǵashyqtyq týraly myń birinshi ballada» satıralyq povesi, «Meniń baýyrlarym» povesteri men áńgimeleri jáne «Jaman Jáýtik» romany jaryq kórgen.
7 6 jyl buryn (1938) jazýshy, Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty IMANASOV Sáken dúnıege keldi.
Almaty oblysynyń Alakól aýdanynda týǵan. Eńbek jolyn temirjol qurylysynda qatardaǵy jumysshy bolyp bastap, ujymshar qyzmetkeri, aýdandyq komsomol komıtetiniń nusqaýshysy qyzmetterin atqarǵan. 1959 jyldan bastap biryńǵaı jýrnalısttik qyzmetke aýysqan. «Baldyrǵan» jýrnalynda, «Qazaq memleketi» gazetinde, Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynda istegen. «Jazýshy» baspasynyń redaktory, redaktsııa meńgerýshisi, bas redaktory bolǵan. Keıingi jyldary Almaty oblystyq ákimshiliginde jaýapty qyzmet atqarǵan. Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń depýtaty bolyp saılanǵan. Aqynnyń alǵashqy óleńi 1956 jyly jaryq kórgen. Sodan bergi kezeńde «Týǵan aýyl», «Aq aıdyn», «Aq darıǵa», «Jaıdarman», «Ǵashyq dúnıe», «Altyn aımaq», «Ǵashyqpyn saǵan», «Bel-beles», «Adyrna», «Jebe», orys tilinde «Sozvýchıe», «Tetıva» atty kitaptary jaryq kórgen. 2001 jyly «Qalamdastarym men zamandastarym» atty esseler, paıymdamalar, arnaý óleńder kitaby, 2003 jyly «Elorda» baspasynan sońǵy on shaqty jyl ishinde jazylǵan óleńderi «Ónerdiń júzi» degen atpen, estelikteri «Jazýshy» baspasynan «Qalam men Zaman» degen atpen shyqqan. Kórkem aýdarma salasynda onyń tárjimasymen shyǵys shaıyry Jalaladdın Rýmı, orys aqyndary A.Koltsov, V.Maıakovskıı, angola aqyny A.Netto kitaptary qazaq tilinde jaryq kórgen.
70 jyl buryn (1944-2001) ánshi-termeshi, jyraýlyq óner dástúrin nasıhattaýshy, Muhıt Meráliuly atyndaǵy respýblıkalyq án baıqaýlarynyń eki dúrkin bas júldegeri SÁRSENǴALIEV Jaqsylyq Tóleýuly dúnıege keldi.
Batys Qazaqstan oblysynda týǵan. Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka fakýltetin bitirgen. 1968-1970 jyldary Almaty estradalyq «Óner» stýdııasynda oqyp, Qazaqstannyń halyq ártisi Ǵ.Qurmanǵalıevtiń klasynda dáris alǵan. 1970-1982 jyldary - sol stýdııa janyndaǵy ansambldiń, «Qazaqkontsert» birlestiginiń ánshisi. 1982-1987 jyldary - Qurmanǵazy atyndaǵy akademııalyq ult aspaptary orkestriniń ánshisi. 1987 jyldan Súıinbaı atyndaǵy Almaty oblystyq fılarmonııasynyń ánshisi boldy. J.Sársenǵalıev kontserttik saparmen jıyrmadan astam shet elde, Táýelsiz memleketter dostastyǵy elderinde óner kórsetti. Onyń oryndaýyndaǵy kóptegen án-termeler úntaspaǵa jazylǵan.
70 jyl buryn (1944) aqyn, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi JANAEV Rústem dúnıege keldi.
Qyzylorda oblysynda týǵan. Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtyn bitirgen. Eńbek jolyn mektepte muǵalim bolyp bastaǵan. 1994-2004 jyldary Áıteke bı kentindegi №8 kásiptik-tehnıkalyq mekteptiń dırektory qyzmetin atqarǵan. Qazir aýdandyq oqýshylar úıiniń dırektory qyzmetin atqarady. Alǵashqy jınaǵy «Máýeli mahabbat» degen atpen 1974 jyly jaryq kórgen. R.Janaevtiń «Baqyt bosaǵasy», «Mezgil mahabbaty», «Bir ózińe», «Saǵynyp kettim men seni», «Janaıqaı» atty jyr jınaqtary men proza kitaptary, «Janqoja batyr» pesasy bar.
6 8 jyl buryn (1946) sáýletshi, Qazaqstan Memlekettik syılyǵynyń laýreaty JANDÁÝLETOV Muratbek Omarbekuly dúnıege keldi.
Tashkent oblysynyń Ahangaran aýdanynda týǵan. Qazaq polıtehnıka ınstıtýtyn bitirgen. 1970-1986 jyldary - «Qaraǵandyqalaaýyljoba» memlekettik josparlaý ınstıtýtynyń sáýletshisi, aǵa sáýletshisi, sáýletshiler tobynyń jetekshisi, № 1 sáýlet-josparlaý sheberhanasynyń jetekshisi. 1986-1988 jyldary - Qaraǵandy qalasynyń bas sáýletshisi. 1988-1992 jyldary - «Almatybasjospar» aktsıonerlik qoǵamy sheberhanasynyń jetekshisi. 1992 jyldan «Almatý» jaýapkershiligi shekteýli seriktestiginiń bas dırektory. Ol Qaraǵandynyń «Stepnoı» tájirıbelik yqsham aýdanynyń jáne qalanyń jańa ortalyq bóliginiń, sondaı-aq Jezqazǵan qalasy ortalyǵynyń, «Prıbrejnyı» tájirıbelik yqsham aýdanynyń jobasyn jasaǵan.
50 jyl buryn (1964) Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııasynyń prorektory, mýzykatanýshy, kompozıtor RAIYMQULOVA Aqtoty Rahmetollaqyzy dúnıege keldi.
Almaty qalasynda týǵan. Almaty qalasynda týǵan. Almaty memlekettik konservatorııasyn (qazirgi Qazaq ulttyq konservatorııasy) jáne aspırantýrasyn bitirgen. Ol mýzykalyq shyǵarma jazýdy mektepte oqyp júrgen kezinen bastaǵan. Ol «Kókjıekter marshy», «Dala syry» atty sımfonııalyq shyǵarmalardyń avtory. Kompozıtordyń ánderi, basqa da mýzykalyq shyǵarmalary bar.
4 9 jyl buryn (1965) Shyǵys Qazaqstan oblysy ákiminiń birinshi orynbasary KÓShERBAEV Ermek Bedelbaıuly dúnıege keldi.
Almaty qalasynda týǵan. S.Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetin (ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti), Reseıdiń Syrtqy ister mınıstrliginiń Dıplomatııalyq akademııasyn bitirgen.
Qazaqstan Respýblıkasy Syrtqy ister mınıstriniń kómekshisi, hattamalar bóliminiń meńgerýshisi, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdent Ákimshiliginiń Halyqaralyq bóliminiń konsýltanty, Hattama qyzmetiniń jetekshi qyzmetin atqarýshy, Shveıtsarııadaǵy elshiliktiń 1-shi hatshysy, Syrtqy ister mınıstrliginde kópjaqty yntymaqtastyq departamentiniń bólim meńgerýshisi, Qazaqstan Respýblıkasy Premer-mınıstriniń kómekshisi, Nursultan Nazarbaevtiń bilim qory dırektorynyń birinshi orynbasary, «QazMunaıGaz» UK» AQ prezıdenti apparatynyń jetekshisi, «Raýan Medıa Grýpp» AQ bas dırektory qyzmetterin atqarǵan. 2009 jyldan - .«Ertis» áleýmettik-kásipkerlik korporatsııasy» UK» AQ-nyń basqarma tóraǵasy. Qazirgi qyzmetinde - 2012 jylǵy qazannan beri.
11 1 jyl buryn (1903-1998) amerıkandyq dáriger-pedıatr Bendjamın SPOK dúnıege keldi.
10 3 jyl buryn (1911-1977) tájik jazýshysy, qoǵam qaıratkeri, Tájikstannyń halyq aqyny, Tájikstan ǴA-nyń akademıgi, Sotsıalıstik Eńbek Eri, Tájikstannyń Rýdakı atyndaǵy Memlekettik jáne Úndistannyń Djavaharlal Nerý atyndaǵy ulttyq syılyǵynyń laýreaty TURSYN-ZADE Mırzo dúnıege keldi.
Tájikstannyń Regar aýdanynda týǵan. Tájikstan Jazýshylar odaǵy basqarmasynyń tóraǵasy, KSRO Jazýshylar odaǵy basqarmasy hatshylarynyń biri, Búkildúnıejúzilik Beıbitshilik Keńesi tóralqasynyń múshesi bolǵan. «Jeńis týy», «El kúni», «Jyrlar», «Kúz ben kóktem» atty jınaqtary jaryq kórgen. Onyń «Máskeýden kelgen qalyńdyq» poemasyna, «Úndistan hıssasyna» KSRO Memlekettik syılyǵy, al «Hasan-arbakesh», «Azııa daýysy» shyǵarmalaryna Lenındik syılyq berilgen. Sondaı-aq «Azamattyq lırıka týraly oılar», «Ádebıet pen ómir», t.b. ádebı-syn eńbekteri jaryq kórgen. Onyń shyǵarmalary dúnıe júziniń kóptegen tilderine aýdarylǵan. «Hasan-arbakesh», «Úndistan hıssasy», «Óleńder men poemalar» jınaqtary qazaq tiline aýdarylǵan.
4 márte Lenın ordenimen jáne basqa da 6 ordenmen, medaldarmen marapattalǵan.
6 1 jyl buryn (1953) keńestik jáne reseılik dırıjer, Reseı halyq ártisi GERGIEV Valerıı Abısalovıchdúnıege keldi.