2 qazan. Tulǵalar týǵan kún
Búgin, 2 qazan kúni tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? QazAqparat oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.
75 jyl buryn (1948) akter, rejısser, professor, Qazaqstannyń halyq ártisi Tuńǵyshbaı Qadyruly JAMANQULOV (ál-Tarazı) dúnıege keldi.
Jambyl oblysynyń Baızaq aýdanynda týǵan. Almaty óner ınstıtýtynyń (qazirgi T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasy) akterlik fakýltetin bitirgen.
Eńbek joly: Akterlik óner jolyn stýdenttik kezinen Qazaq drama teatrynda bastady. 1993-2001 jyldary osy teatrdyń dırektory ári kórkemdik keńesiniń tóraǵasy boldy. Qazaq drama teatry sahnasynda Beısenbaı (Q. Muqashev «Dala dastany»), Arystan (Q. Muhamedjanov «Bóltirik bórik astynda»), Baqtyǵul (Q. Ysqaqov «Tańǵy jańǵyryq»), Myrzahmet (T. Ahtanov «Joǵalǵan dos»), Demesin (D. Isabekov «Kishkentaı aýyl»), Kótibar, Syrym (M. Áýezov «Aıman-Sholpan», «Qaragóz»), Jalmuhan (Ǵ. Músirepov «Aqan Seri-Aqtoqty»), Abylaı han (Á. Kekilbaev «Abylaı han», M. Baıserkenov «Abylaıdyń aqyrǵy kúnderi»), Ábýtálip (Sh. Aıtmatov «Ǵasyrdan da uzaq kún») rólderin somdady. Bul rólderde ulttyq jáne álemdik teatr mektepteriniń dástúrin tereń meńgergen, dıapazony keń akter ekenin tanytty.
Elimizdiń kıno óneriniń damýyna da eleýli úles qosyp, Chekıst («Otqa oranǵan Oral»), Táńirbergen («Qan men ter»), Ábilqaıyr («Jaýshy»), Orazmergen («Aqyrǵy amanat»), Bolat («Tarǵyl qaýyn»), Ázimhan («Qaraly sulý»), Qaıyrhan («Otyrardyń kúıreýi»), Qunanbaı («Jas Abaı») beınelerin ózine tán erekshe sheberlikpen somdap shyqty. «Otyrardyń kúıreýi» fılmindegi Qaıyrhan róli úshin Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik syılyǵynyń laýreaty atandy. Rejısser retinde K.Gotstsıdiń «Turandot hanshaıym», M.Ǵaparovtyń «Tuzdy shól», Q. Shahımardannyń «Tomırıs» pesalaryn sahnaǵa shyǵaryp, búgingi zamannyń otandyq teatr óneriniń deńgeıin kóterýge úles qosty. Ol 1974-1979 jyldary pedagogıkalyq qyzmetpen shuǵyldanyp, Qazaq drama teatry janyndaǵy stýdııada, Almaty memlekettik ýnıversıtetinde dáris oqydy. 1979 jyldan Qazaq ulttyq óner akademııasynda akterlik sheberlik boıynsha sabaq berip, jeke kýrs júrgizedi.
74 jyl buryn (1949) Qazaqstannyń memleket qaıratkeri, «ıÝpıter» JShS jobalarynyń ǵylymı jetekshisi Altaı Abylaıuly TІLEÝBERDIN dúnıege keldi.
Almaty qalasynda týǵan. Almaty halyq sharýashylyǵy ınstıtýtynyń esep-ekonomıka fakýltetin bitirgen (1971), ınjener-ekonomıst.
Eńbek joly: 1971 jyldyń tamyz-qarasha aılary QazKSR Ortalyq statıstıkalyq basqarmasy Almaty qalalyq eseptik-mashına stansasynyń ınjeneri boldy. 1971-1972 jyldary Keńes Áskeriniń qatarynda qyzmet atqardy (Qıyr Shyǵys áskerı okrýgi). 1972-1974 jyldary QazKSR Memjospar komıtetinde ekonomıst, 1974-1975 jyldary josparlaý men ekonomıkalyq yntalandyrýdyń jańa ádisterin endirý bóliminde bas ınjener, 1975-1978 jyldary QazKSR Memjospar komıtetinde basqarýdy jáne ekonomıkalyq basqarý ádisterin jetildirý bóliminiń bas mamany, 1978-1981 jyldary QazKSR Memjospar komıtetiniń basqarýdy jáne ekonomıkalyq basqarý ádisterin jetildirý bóliminiń astyńǵy bólimniń bastyǵy, 1981 jyldyń naýryz-shilde aılary QazKSR Memjospar komıtetiniń halyq sharýashylyǵyn josparlaýdyń jıyntyq bóliminiń astyńǵy bólimniń bastyǵy qyzmetin atqardy.
1981-1986 jyldary Qazaqstan Kompartııasy OK ekonomıkalyq bóliminiń nusqaýshysy, 1986-1988 jyldary Qazaqstan Kompartııasy Almaty obkomynyń ekonomıkalyq bóliminiń meńgerýshisi bolyp eńbek etti. 1988-1989 jyldary Qazaqstan Kompartııasy Almaty obkomynyń áleýmettik-ekonomıkalyq bóliminiń meńgerýshisi, 1989-1991 jyldary QazKSR Mınıstrler Keńesi tóraǵasynyń kómekshisi, 1991 jyldyń qańtar aıynan QazKSR Mınıstrler Kabıneti tóraǵasynyń kómekshisi, 1991 jyldyń shilde aıynan - QazKSR Prezıdenti Apparatynyń jáne Mınıstrler Kabınetiniń Naryqtyq ekonomıka tobynyń keńes berýshisi, 1991 jyldyń qazanynan QazKSR vıtse-prezıdentiniń keńesshisi boldy. 1992-1993 jyldary QR vıtse-prezıdentiniń keńesshisi boldy.
1993-1994 jyldary QR Prezıdentiniń keńesshisi, 1994 jyldyń maýsym aıynan QR Prezıdenti Hatshylyǵynyń meńgerýshisi qyzmetin atqardy. 1994 jyldyń qazan aıynan QR ekonomıka mınıstri, sonymen bir ýaqytta 1994 jyldyń jeltoqsan aıynan Eýropa qaıta Qurý jáne damý bankiniń Qazaqstannan ókili -basqarýshysy bolyp taǵaıyndaldy. 1995 jyldyń aqpan aıynan Halyqaralyq qaıta Qurý jáne damý banki basqarýshysynyń QR boıynsha orynbasary, 1995-1998 jyldary QR Prezıdentiniń keńesshisi, 1998-1999 jyldary QR Premer-mınıstri Keńsesiniń jetekshisi, 1999-2000 jyldary QR Tabıǵı monopolııalardy retteý, básekelestikti qorǵaý jáne shaǵyn bızneske qoldaý kersetý jónindegi agenttiginiń tóraǵasy, 2000-2007 jyldary QR Premer-mınıstri Keńsesiniń jetekshisi boldy.
«Eýrazııa» Halyqaralyq ekonomıka akademııasynyń akademıgi (1997).
«Qurmet» (1999), «Parasat» (2010) ordenderimen marapattalǵan.
68 jyl buryn (1955) sýretshi, Qazakstannyń eńbek sińirgen óner qaıratkeri, Qyrǵyzstannyń jáne Reseı kórkemsýret akademııasynyń tolyq múshesi, Masarık atyndaǵy Kórkemsýret akademııasynyń múshesi Erbolat TÓLEPBAI dúnıege keldi.
Ońtústik Qazaqstan oblysynyń burynǵy Lenger aýdanyndaǵy Qasqasý aýylynda týǵan. 1973 jyly Qazaq ulttyq pedagogıka ınstıtýtynyń kórkem-grafıkalyq fakýltetin bitirdi.
«Mańǵystaý kúndeligi» (1978), «Sýretshiniń jastyq shaǵy» (1980), «Sanagúl», «Jazǵy jaılaýdan oralýy (ekeýi de 1981), 1941 jyldyń habary», «Túrksib» (ekeýi de 1982), «Jazýshy Sh.Aıtmatov» (1983), «Súgir» (1986), «Dúısen jáne Marııa», «Jibek joly», «Ekeýi» (1990) t.b. keskindemelik eńbekteri ótken ómir men búgingi kúnniń rýhanı ózara baılanysyn ǵajaıyp ulttyk dúnıetanym turǵysynan tanytady.
1974 jyldan burynǵy Keńes odaǵy jáne halyqaralyq kórmelerge, sonyń qatarynda AQSh, Belgııa, Germanııa, Italııa, Qytaı, Úndistan, Frantsııa t.b. elderde úıymdastyrylǵan kórmelerge óz kartınalarymen udaıy qatysyp keledi. Keskindemeshiniń týyndylary Qazaqstan Memlekettik óner mýzeıinde jáne Reseı mýzeılerinde, TMD, Azııa, Amerıka men Eýropadaǵy jekemenshik kollektsııalar qorynda saqtaýly.
Qazaqstan Memlekettik syılyǵynyń ıegeri (2004).
60 jyl buryn (1963) QR Qarýly kúshteriniń Jaıaý áskeri bas qolbasshysy Talǵat Mamyrtaıuly QOIBAQOV dúnıege keldi.
Jambyl oblysy Shý aýdany Tana aýylynda týǵan, general-maıor. (2009). Almaty joǵary jalpy áskerı komandalyq ýchılışesin (1985), QR QK Áskerı akademııasyn (2002), RF Bas shtab Áskerı akademııasyn (2011) bitirgen.
Eńbek joly: 1989-2000 jyldary Ońtústik áskerler toby 20624 áskerı bólimi barlaý vzvodynyń, Túrkistan ÁO 83328 áskerı bólimi tártip vzvodynyń, Respýblıkalyq Ulannyń rota komandıri, batalon komandıriniń orynbasary, jeke batalon, saltanat batalony, polk komandıri, áskerı qyzmetiniń bastyǵy bolǵan. 2000-2001 jyldary motoatqyshtar dıvızııasy komandıriniń orynbasary, jeke gvardııalyq desant-shabýyl brıgadasynyń komandıri, motoatqyshtar dıvızııasynyń komandıri, QR QM ShBK jedel josparlaý departamenti basqarmasy bastyǵynyń orynbasary, «Astana» óńirlik qolbasshylyǵy áskerı qolbasshysynyń orynbasary - Shtab bastyǵy, «Ońtústik» óńirlik áskerı qolbasshysynyń birinshi orynbasary - shtab bastyǵy, birinshi orynbasary, RF QK Bas shtab akademııasynyń tyńdaýshysy boldy. 2001 jyldan QR QM áskerı daıyndyq jáne áskerı kyzmet departamentiniń bastyǵy qyzmetin atqardy. 2012-2016 jyldary QR Qarýly kúshteriniń «Ońtústik» aımaqtyq qolbasshylyǵy áskerleri qolbasshysy. 2016-2017 jyldary QR Qarýly kúshteriniń Jaıaý áskeri basqolbasshysynyń orynbasary. 2017-2020 jyldary QR Qarýly kúshteriniń Jaıaý áskeri bas qolbasshysynyń birinshi orynbasary - bas shtab bastyǵy boldy.
Qazirgi qyzmetin 2020 jyldyń qarashasynan atqaryp keledi.
ІІ dárejeli «Dańq» ordenimen jáne medaldarmen marapattalǵan.
49 jyl buryn (1974) – «Astana Tazalyq» JShS jetekshisi Baǵdat Orazaldyuly AZBAEV dúnıege keldi.
1997 jyly Qazaq agrarlyq ýnıversıtetin, orman sharýashylyǵy ınjeneri mamandyǵy, 2010 jyly Qazaq ekonomıka, qarjy jáne halyqaralyq saýda ýnıversıtetin «Ekonomıka jáne bıznes» mamandyǵy boıynsha bitirgen.
Eńbek joly: 1997-2001 jyldary «Avtotehnologııalyq qyzmet kórsetý» JShS mehanıgi boldy. 2001-2013 jyldary «Zelenstroı» MKK, «Astana-Zelenstroı» AQ-da jumys istedi, «Astana ormany» kásipornynyń basshysy boldy. 2013-2014 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Qorshaǵan orta mınıstrligi Orman jáne ańshylyq sharýashylyǵy komıtetiniń tóraǵasy, 2014-2016 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi Orman sharýashylyǵy jáne tiri álem komıtetiniń tóraǵasy, 2016-2019 jyldary Batys Qazaqstan oblysy ákiminiń orynbasary qyzmetterin atqardy.
2019 jyldyń qarasha aıynan qazirgi qyzmetin atqaryp keledi.
«Eren eńbegi úshin», «Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdigine 20 jyl» medaldarymen marapattalǵan.
100 jyl buryn (1923-1986) jazýshy, qazaq ádebıetinde shyrǵalań oqıǵaly detektıv janrynyń negizin qalaýshy Kemel TOQAEV dúnıege kelgen.
Almaty oblysynda týǵan. Qazaq memlekettik ýnıversıtetin bitirgen.
1948-1984 jyldary Jambyl oblystyq gazetinde qyzmetker, «Lenınshil jas» (qazirgi «Jas alash»), «Sotsıalıstik Qazaqstan» (qazirgi «Egemen Qazaqstan») gazetterinde jaýapty hatshy, «Qazaqstan pıoneri» (qazirgi «Ulan») gazetinde redaktor, Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesi vedomstvolarynyń bas redaktory, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynda ádebı keńesshi qyzmetterin atqarǵan.
Soǵys taqyryby men qazaqtyń quqyq qorǵaý organdary qyzmetkerleri ómirine arnalǵan «Tasqyn», «Bolashaq týraly oılar», «Kómeski iz», «Túnde atylǵan oq», «Tańbaly altyn», «Juldyzdy joryq» atty povester jınaqtary, «Sońǵy soqqy», «Soldat soǵysqa ketti», «Uıasynan bezgen qus» romandary jaryq kórgen. Sonymen qatar «Qys qarlyǵashy», «Arnaýly tapsyrma», «Sarǵabanda bolǵan oqıǵa», «Shoq Juldyz» shyǵarmalarynyń avtory.
Detektıv janrynda «Qyzyl komıssar», «Qylmysker kim?», «Sıqyrly syrlar» atty pesalar jazǵan. Birqatar shyǵarmalary shetel tilderine aýdarylǵan.
Ekinshi dúnıejúzilik soǵys ardageri, І, ІІ dárejeli «Otan soǵysy» ordenderimen, birneshe medaldarmen marapattalǵan.
97 jyl buryn (1926-1983) kınorejısser, Qazaq KSR eńbek sińirgen óner qaıratkeri Abdolla QARSAQBAEV dúnıege kelgen.
Almaty oblysynyń Jambyl aýdanynda týǵan. Máskeý qalasyndaǵy memlekettik kınematografııa ınstıtýtyn bitirgen.
1947-1983 jyldary «Qazaqfılm» stýdııasynda rejısser bolyp «Ana men bala», «Eger bizdiń bárimiz de...», «Qanatty syılyq», «Botagóz» atty kórkem fılmderdi túsirýge qatysty. Tarıhı taqyrypqa «Qıly kezeń», «Daladaǵy qýǵyn» sekildi fılmderdi, «Meniń atym Qoja», «Balalyq shaqqa saıahat», «Meniń aǵam», «Qataryńnan qalma», «Oý, kovboılar», «Alty jasar Alpamys», «Balalyq shaqtyń kermek dámi» kórkem fılmderin, sonymen qatar «Qazaq halqynyń qolóneri», «Torǵaı sheti», «Cherkassk qorǵany», «Aqtóbe», t.b. derekti fılmder qoıǵan.
79 jyl buryn (1944) basketbolshy, KSRO-nyń eńbek sińirgen sport sheberi, qazaqtan shyqqan tuńǵysh Olımpıada chempıony Áljan Músirbekuly JARMUHAMEDOV dúnıege keldi.
Ońtústik Qazaqstan oblysy Shyrshyq aýdany Tabaqsaý aýylynda týǵan. 1970-1974 jáne 1976-1980 jyldar aralyǵynda KSRO-nyń, 1972 jyly Mıýnhendegi (Germanııa), 1980 jyly Máskeýdegi (KSRO) Olımpıada oıyndarynyń, 1967, 1971 jáne 1979 jyldary Eýropa chempıony.
Mektep bitirgen soń Shyrshyq qalasynda zaýytta istep júrgende oń qolynyń eki saýsaǵynan aırylǵan. Zaýyttyń dene tárbıesi ınstrýktory uzyn boıly jigitti kórip, (onyń boıy 208 sm bolǵan) basketbol sektsııasyna shaqyrǵan, sodan ol jattyqtyrýshysy Roman Saletdınovtiń uıǵarymymen 1963 jyly Tashkenttegi fızkýltýra ınstıtýtyna túsip, 1967 jyly fızkýltýra oqytýshysy mamandyǵyn alyp shyqqan. KSRO-nyń birinshi lıgasyndaǵy SKA sport klýbynda jáne Ózbekstan qurama komandasynda óner kórsetip, tájirıbe jınaqtaǵan. Ataqty jattyqtyrýshy Aleksandr Gomelskıı TsSKA sport klýbyna qaıta-qaıta shaqyryp, oǵan ózi aýysýǵa kelsim bermegendikten, 1968 jyly Mehıko Olımpıadasyna quramaǵa almaı qoıǵan. Máskeýge barǵysy kelmeı, 1969 jyly Almaty qalasynyń «Lokomotıv» komandasyna shaqyrtý alyp, jarty jyldaı óner kórsetip, Rıgada bolatyn kásipodaqtyń Spartakıadasyna Qazaqstan atynan óner kórsetýge Ózbekstan jaǵy ruqsat bermegen. Sol jyly 1969 jyldyń 26 qarashasynda KSRO qorǵanys mınıstri marshal Sokolovskııdiń qolymen hat kelip, Áljandy eriksiz Máskeýdiń, ol kezde qurama komandanyń bazasy bolǵan ataqty TsSKA komandasyna alyp ketken. Osy komandada baqandaı on bir jyl shabýylshy bolyp oınaǵan. Osy komanda quramynda jáne KSRO quramasynda toǵyz ret el chempıony, úsh ret Eýropa chempıony jáne 1972 jyly Olımpıada chempıony atanǵan. Eń este qalar sátteriniń biri Mıýnhen Olımpıadasynda amerıkalyqtarmen fınalda oınap jatqanda, oıyn bitýge úsh sekýnd qalǵanda S. Belov esepti 51:50 jetkizip, KSRO quramasy Olımpıada chempıony atanǵan. Sol juldyzdy komandanyń kapıtany dańqty qazaq óz eliniń tarıhynda tuńǵysh Olımpıada chempıony atanǵan.
«Qurmet belgisi» ordenimen marapattalǵan.
