1945 j. 25 sáýiri: Berlın tolyǵymen qorshaýǵa alyndy jáne Keńes áskerleri Elba ózeni boıynda amerıkalyq áskerlermen kezdesti
Bul týraly «Sotsıalıstik Qazaqstan» gazetiniń 1945 jyldyń 27 sáýirindegi (juma) №82-shi sanynda basylǵan Keńes aqparat bıýrosynyń málimetinde kórsetilgen.
Sonymen qatar, osy oqıǵadan keıin, 1,5 saǵattan soń, Elba ózeni boıynda aıtýly oqıǵa boldy. 1-shi Ýkraın maıdanynyń 5-shi gvardııalyq armııasynyń 34-shi gvardııalyq korpýsynyń aldyńǵy bólimsheleri Elba ózeni boıynda odaqtastar - amerıkalyq áskerlermen kezdesti.
Sonymen, Berlın tolyǵymen qorshaýǵa alynyp, qazir ortalyǵyna qaraı keskilesken shaıqastar júrip jatyr.
«1-shi Belorýs maıdanynyń áskerleri ELЬShTALЬ, RORBEK, MARKVARDT qalalary men Berlın mańyndaǵy FALЬKENZEE, FALЬKENHAGEN, LAGER-DEBERITs qalashyqtaryn jáne Berlınniń TREPTOV jáne BRITs aýdandaryn basyp aldy» - delingen málimette.
24-shi sáýir kúni bolǵan urystarda maıdan áskerleri 3500 astam nemis soldaty men ofıtserin qolǵa túsirip, 297 - ushaqty, 110 - dala zeńbiregin, 1130 avtokólik, 16 - parovoz, 1 311 temir jol vagonyn oljalady.
Al 1-shi Ýkraın maıdanynyń áskerleri úsh baǵytta soǵysýda.
«28-shi armııanyń bólimsheleri, 3-shi jáne 4-shi gvardııalyq tank armııalary Berlınge tike shabýyl jasaýda. 4-shi gvardııalyq tank armııasy 13-shi armııamen birge nemisterdiń 12-shi armııasynyń shabýylyna toıtarys berýde. 3-shi gvardııalyq armııa men 28-shi armııanyń jeke bólimsheleri nemisterdiń Berlınniń ońtústik-shyǵysynda qorshaýǵa túsken 9-shy armııasyn talqandap jatyr. Al 3-shi gvardııalyq tank armııasy 28-shi armııanyń úsh dıvızııasymen kúsheıtilip, Berlınniń ońtústik batys bóliginde qantógis urystaryn júrgizýde. 1-shi Ýkraın maıdanynyń áskerleri KETTsIN jáne Berlın qalasynyń ońtústik-batysynda qalanyń LIHTERFELЬDE, TsELENDORF aýdandaryn tolyǵymen basyp aldy» - delingen málimette.
Berlınde kóshe urystary kúndiz-túni tolassyz júrýde. Keńes qolbasshylyǵynyń esebi boıynsha, Berlın garnızonynda 200 myńdaı jaýynger, 3000 zeńbirek jáne 250 tank bar. Qala qorǵanysy muqııat oılastyrylǵanyn aıta ketken jón. Berlın shyn máninde qamalǵa aınaldyrylǵan edi. Ol negizinen myqty oq atý júıesi, bekinis pýnktteri jáne qarsylyq kórsetý toraptarynan turdy. Qala ortalyǵyna jaqyndaǵan saıyn, bekinister myqty bola tústi. Bul úshin qabyrǵalary qalyń temir-betonnan jasalǵan bekinis ǵımarattary salynǵan. Basqa ǵımarattardyń esik-terezeleri oq atatyn uıashyqtarǵa aınaldyryldy. Al kóshelerde qalyńdyǵy 4 metrge jetetin barrıkadalar turǵyzyldy. Odan basqa tankige qarsy qoldanylatyn faýstpatrondar jıi qoldanylý ústinde. Sonymen qatar, dushpan metro jelilerin belsendi paıdalandy. Áýe shabýylyna qarsy qorǵanys jelisi de myqty boldy. Olardyń negizgi kúshteri Tırgarten, Gýmboldthaın jáne Frıdrıhshaın dep atalatyn úsh myqty beton ǵımaratta ornalasqan. Jalpy, 25 sáýir kúni keshke qaraı Berlın garnızonynyń qorǵanys aýmaǵy 325 sharshy shaqyrymdy, al Keńes áskerleriniń Berlındegi qurǵan maıdan shebiniń jalpy uzyndyǵy 100 shaqyrymdy qurady.
Qyzyl armııa ásker men tehnıkasynyń sany jaǵynan basymdyqqa ıe bolǵanymen olardy qala kóshelerinde tıimdi qoldana almady. Tankiler qala kóshelerinde tamasha nysanǵa aınaldy. Sondyqtan arnaıy shabýyldaýshy toptar qurýǵa týra keldi. Olardyń quramynda bir vzvodtan bir rotaǵa deıin jaýynger, 2-3 tank, zeńbirek, saperlar, baılanysshylar jáne artıllerııa kúshteri boldy.
Taǵy bir aıta ketetin jáıt, 25 sáýirde 3-shi Belorýs maıdanynyń áskerleri Pıllaý qalasy jáne qamalyn aldy. Sóıtip, Zemland túbeginde jaý áskerlerin tolyǵymen talqandady. Osylaısha 103 táýlikke sozylǵan Shyǵys Prýssııa operatsııasy aıaqtaldy.
