18 sáýir. Jylnama
Kazinform oqyrman nazaryna 18 sáýirge arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynady.
ATAÝLY KÚNDER
Halyqaralyq eskertkishter men tarıhı oryndar kúni
Bul mereke alǵash ret 1984 jyly atap ótildi. Bul kúndi 1983 jyly ıÝNESKO janynan qurylǵan Halyqaralyq eskertkishter men kórnekti oryndardy qorǵaý máseleleri jónindegi keńes assambleıasy bekitken. Búgingi tańda osy uıymnyń qatarynda álemniń 175 memleketi bar. Dúnıejúziniń 122 elindegi 754 tarıhı qundylyq ıÝNESKO tizimine engizilgen. 2003 jyly osy tizimge elimizdegi «Áziret Sultan» tarıhı-arhıtektýralyq kesheni, Almatyǵa taıaý Tamǵaly tas shatqalyndaǵy jartastarǵa qashalǵan sýretter toptamasy kirdi. Qazaqstanda ulttyq qundylyq bolyp tabylatyn 25 myńnan astam tarıhı-mádenı eskertkish bar.
Dúnıejúzilik radıo áýesqoılar kúni
1925 jyldyń 18 sáýir kúni qurylǵan Halyqaralyq radıo áýesqoılar odaǵynyń qurylýyna baılanysty atalyp ótedi.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1993 jyly Almatyda Dúnıejúzilik ekonomıkalyq forým ótti. Oǵan álemniń 30 elinen 100-den astam iri halyqaralyq jáne ulttyq kompanııalardyń basshylary jınaldy.
1996 jyly Almatyda Ekonomıkalyq yntymaqtastyq uıymyna múshe elder ókilderiniń halyqaralyq konferentsııasy óz jumysyn bastady.
2005 jyly qazaqstandyq ekolog Qaısha Atahanova qorshaǵan ortany qorǵaý salasyndaǵy qyzmeti úshin halyqaralyq Goldman syılyǵynyń ıegeri atandy.
Qaısha Atahanova - tómen jáne ortasha radıoaktıvti qaldyqtardy basqa memleketterden Qazaqstanǵa ákelýge narazylyq naýqanyn uıymdastyrǵan. Ol - bıolog, radıoaktıvti sáýlelerdiń zardaptaryn zertteıtin maman, Qaraǵandydaǵy ekologııalyq ortalyqtyń negizin qalaýshysy jáne jetekshisi.
Ekologııalyq Goldman syılyǵyn 1990 jyly qoǵam qaıratkeri Rıchard Goldman jáne onyń jubaıy Rodo bekitken.
15 jyl ishinde Goldman syılyǵyn 65 eldiń 107 tabıǵat qorǵaýshylary alǵan. Ekologııalyq syılyqtyń ıegerlerin, búkilálemdik jeli usynǵan ekologııalyq uıymdar jáne jeke tulǵalardy halyqaralyq qazylar alqasy saılaıdy.
2006 jyly Pavlodar oblystyq «Zvezda Prıırtyshıa» gazeti jýrnalıstıka salasyndaǵy jalpyulttyq «Altyn juldyz» syılyǵynyń ıgeri atandy.
2008 jyly Bakýde Ázerbaıjandaǵy Qazaqstan Respýblıkasy Elshiliginiń jańa ǵımaratqa kóshýine oraı, Qazaqstan Respýblıkasynyń Týyn kóterý qurmetine baılanysty saltanatty shara ótti. Respýblıkamyzdyń Ánurany shyrqalyp, Týdy kóterý rásimine Bakýde tirkelgen dıplomatııalyq korpýstyń, ulttyq kompanııalardyń qyzmetkerleri, sondaı-aq BAQ ókilderi qatysty.
2011 jyly Astanada Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń tóraǵalyq etýimen Qazaqstan halqy Assambleıasynyń XVII sessııasy ótti. Taqyryby - «Táýelsiz Qazaqstan: beıbitshilik, kelisim men jasampazdyqtyń 20 jyldyǵy».
2011 jyly Elbasy N.Nazarbaev Estonııa Respýblıkasynyń aldyndaǵy aıyryqsha eńbegi úshin Marııa Jeriniń Krestimen marapattaldy.
Marııa Jeriniń Kresti - Estonııa Respýblıkasynyń memlekettik nagradasy. Ol 1995 jyly 16 mamyr kúni Estonııa memleketiniń táýelsizdigi qurmetine bekitildi. Estonııa prezıdentteri men el aldynda sińirgen eńbekteri úshin sheteldik azamattar marapattalady.
2011 jyly Shymkentte elimizdegi eń alǵashqy jastar densaýlyq úıi ashyldy. Bul iske bastamashylyq jasaǵan Ońtústik Qazaqstan memlekettik farmatsevtıkalyq akademııasy.
2011 jyly qazaqstan eksporterleriILAC-MRA belgisin paıdalaný quqyǵyna ıe boldy. ILAC-MRA kombınatsııalyq belgi Ulttyq akkredıtteý ortalyǵynda akkredıtatsııalanǵan zerthanalardyń synaq hattamalarynda qolanylatyn bolady.
2012 jyly Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Malaızııadaǵy «Limkokwing University of Creative Technology» ýnıversıtetiniń Qurmetti doktory ataǵyna ıe boldy. Nursultan Nazarbaev - bul ataqqa ıe bolǵan tórtinshi memleket qaıratkeri. Buǵan deıin ýnıversıtettiń Qurmetti doktor ataǵyna Nelson Mandela, Mahathır Mohammad jáne Malaızııanyń qazirgi Premer-mınıstri Nadjıb Týn Razak ıe bolǵan.
2012 jyly álemge esimi tanymal kardıohırýrg Vıttorıo Vanını Almatydaǵy perınatologııa jáne balalar kardıohırýrgııasynyń qalalyq ortalyǵynda júrek aýrýlarynyń aýyr túrine shaldyqqan balalarǵa 30 ota jasady. Ahmetjan Esimov ıtalıandyq kardıohırýrgqa qajyrly eńbegi úshin rızashylyǵyn bildirip, Alǵys hat tabystady.
2012 jyly Akademık Seıit Qasqabasov TMD keńistigindegi bilim men ǵylym salasyna qosqan úlesi úshin «Dostastyq Juldyzdary» syılyǵynyń ıegeri atandy.
2013 jyly ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-de NR (Hewlett-Packard) ǵylymı-zertteý ortalyǵy ashyldy. Bul ortalyq mehanıka-matematıka fakýltetiniń janynda joǵary kásibı mamandardy daıarlaý, NR tehnologııalarynyń bazasynda oqytýdyń zamanaýı baǵdarlamalaryn qoldaný arqyly stýdentter men oqytýshylardyń bilimderin jetildirý maqsatynda qurylǵan.
2013 jyly belgili qazaqstandyq jazýshy Muhtar Áýezovtyń qurmetine memorıaldyq taqtanyń ashylý saltanaty ótti. Bishkektiń ortalyq kósheleriniń biri qazaq jazýshysynyń esimimen ataldy.
2014 jyly Qaraǵandy memlekettik tehnıkalyq ýnıversıteti kesheninde Qazaqstanda tuńǵysh ret Lazerlik skanerleý ortalyǵy ashyldy.
2014 jyly Beırýt qalasyndaǵy Qazaqstan elshiliginde «Qazaqstan-Lıvan qarym-qatynasy: sátti seriktestikke 20 jyl» atty atty kitaptyń tusaýy kesildi.
2015 jyly Almatyda Elbasy Nursultan Nazarbaev Malaızııa Premer-Mınıstri Nadjıb Týn Razakpen kezdesti. Kezdesý barysynda saýda-ekonomıkalyq, ınvestıtsııalyq, ındýstrııalyq, sondaı-aq mádenı-gýmanıtarlyq salalardaǵy ekijaqty yntymaqtastyqqa qatysty máseleler talqylandy.
2015 jyly Elbasy Nursultan Nazarbaev Almaty qalasyna jumys sapary barysynda «Dostyk Plaza» saýda-saýyq ortalyǵynyń jańa ǵımaratyn aralap kórdi. Sondaı-aq, «Made in Kazakhstan» brendimen óndirilgen ónimdermen tanysyp, qazaqstandyq taýarlardy satyp aldy.
«Dostyk Plaza» saýda-saýyq ortalyǵy 2014 jyly ashylǵan. Úsh qabatty keshen ǵımaratynda 174 dúken, 18 dámhana jáne meıramhana, sondaı-aq 10 zaldan turatyn kınoteatr bar. Joba quny - 200 mln dollardan asady.
2016 jyly Reseı Batyry, RF ІІM ishki áskerleriniń polkovnıgi Serik Sultanǵabıevti Qazaqstan Respýblıkasynyń qoǵamdyq birlestiginiń ókilderi Baýyrjan Momyshulynyń ordenimen marapattady. QR Ardagerler uıymynyń qoǵamdyq nagradasy Máskeýdiń belgili qorǵaýshysy, panfılovshy batyr, Keńes Odaǵynyń batyry, polkovnık Baýyrjan Momyshulynyń esimimen atalady. Bul ordenmen áskerı urystarda erekshe kózge túskender jáne áskerı boryshyn oryndaǵan kezinde erlik tanytqan áskerıler, sonymen qatar Qazaqstan Respýblıkasy ardagerler qozǵalysyna qomaqty úles qosqan tulǵalar marapattalady.
2017 jyly Túrkistanda áıgili qazaq rejısseri Jumat Shanınniń 125 jyldyǵyna arnalǵan «Teatr kóktemi - 2017» atty halyqaralyq festıval ótti.
2019 jyly «Qazirgi qazaq ádebıeti jahandyq álemde» jobasy aıasynda qazirgi qazaq ádebıetiniń antologııasy aýdaryldy jáne alǵash ret Birikken Ulttar Uıymynyń alty tiline basylyp shyǵady. Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiliginiń Іshki saıasat bóliminiń meńgerýshisi, «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn iske asyrý jónindegi ulttyq komıssııanyń hatshysy Aıda Balaeva BUU-nyń alty kóleminde qazaq ádebıetiniń úzdik úlgilerin aýdarý jáne taratý jumystary júrgizilip jatqanyn atap ótti. tilderdi damytý – ult tarıhynda teńdesi joq qazaq ádebıetimen álemdi tanystyrýdyń teńdessiz bastamasy.
2020 jyly Halyqaralyq Túrki akademııasy óziniń ǵylymı eńbekterin oqýǵa erkin qol jetkizdi, onyń mazmuny túrki áleminiń tarıhyn, baı ádebı murany, tarıhı jazba eskertkishteri men túrki tilderi boıynsha zertteýlerdi, sondaı-aq týysqan elderdiń etnografııasy, folklory men dástúrleri boıynsha eńbekterdi qamtıdy. Onlaın kitaptar qazaq, túrik, ázerbaıjan, aǵylshyn, qyrǵyz, orys, mońǵol tilderinde, sondaı-aq basqa da kóptegen týysqan halyqtardyń tilderinde jaryq kórdi.
2022 jyly Rýslan Qurbanov Parıjde ótken Shallenge Monal 2022 álem kýbogynda Qazaqstan tarıhyndaǵy alǵashqy kúmis medalin jeńip aldy.
