18 aqpan. Jylnama
Kazinform oqyrman nazaryna 18 aqpanǵa arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynady.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1992 jyly Qazaqstan balalarynyń «Bóbek» qaıyrymdylyq qory quryldy. Onyń negizgi maqsaty – ana men balany qorǵaý.
1992 jyly Almatyda Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Tájikstan jáne Túrikmenstan respýblıkalary arasynda memleketaralyq sý resýrstaryn birlese basqarý jáne paıdalaný jónindegi kelisimge qol qoıyldy.
1993 jyly Shymkent qalasynyń ortalyq kósheleriniń birine ǵalym-etnograf, folklorshy Áýbákir Dıvaevtyń esimi berildi.
2003 jyly Reseı jáne Qazaqstan prezıdentteriniń qatysýymen Reseıdiń Memlekettik akademııalyq Úlken teatrynda Qazaqstannyń Reseıdegi jylynyń ashylý rásimi ótti. Merekelik sharalardyń aıasynda 2003 jyldyń 17-20 aqpan kúnderi Máskeýdegi Kremlde «Altyn adam. Saq qorǵandarynyń qazynasy» kórmeleri, qazaqstandyq kıno aptalyǵy, Qazaqstan óner sheberleriniń kontsertteri, t.b sharalar uıymdastyryldy. Qazaqstan óner sheberleriniń gala-kontserti men «Álem moıyndaǵan Qazaqstan» atty kitap kórmesi ótti.
2008 jyly Almatyda Qazaqstandaǵy alǵashqy aktýarıı mektebi ashyldy. Aktýarıı – táýekelder men múmkinshilikterdi baǵalaı alatyn arnaıy bilimi bar ári saqtandyrý kompanııalary qarjy kyzmetiniń negizi sanalatyn esepteý júıesin iske asyratyn maman.
2013 jyly L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti ISO50001 energomenedjment júıesin engizdi. Osylaısha, ýnıversıtet atalǵan júıeni ózine engizgen TMD aýmaǵyndaǵy tuńǵysh ári jalǵyz uıym boldy. ISO 50001 – Energojúıelerdi basqarý úshin standarttaý jónindegi halyqaralyq uıym arqyly qurylǵan halyqaralyq standart, bul energomenedjment júıesin jaqsartý jáne ornatý, engizý jáne oǵan kómek kórsetý boıynsha talaptardy aıqyndaıdy.
2014 jyly Túrkııanyń Eskıshehır qalasyndaǵy Túrki álemi ádebı jýrnaldary redaktorlarynyń VI Kongresinde QR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty Tólen Ábdik «2013 jylǵy Túrki áleminiń úzdik jazýshysy» ataǵyna ıe boldy. Tólen Ábdiktiń eń tanymal kitaptary 13 túrki tiline aýdarylǵan.
2015 jylyBúkilálemdik Ýnıversıada týy Almaty dırektsııasyna tapsyryldy. Qazaqstan – Ýnıversıada ótkizgen TMD elderi arasyndaǵy tuńǵysh memleket.
2016 jyly Qazaqstan, Ázerbaıjan jáne Grýzııa júkterdi Qytaıdyń porttarynan Batýmı portyna, ol jerden Túrkııa jáne Eýropaǵa tasymaldaý múmkindigin beretin temirjol konsortsıýmyn qurýǵa kelisti.
2016 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Sotynyń janynan Sot tóreligi akademııasy quryldy. Akademııa qyzmetiniń negizgi baǵyttary – joǵary oqý ornynan keıingi bilim berý baǵdarlamalaryn, sýdıalar men sot júıesi qyzmetkerleriniń biliktiligin arttyrý, qaıta daıarlaý, ǵylymı qyzmetti júzege asyrý.
2018 jyly Maǵjan Jumabaev shyǵarmalarynyń jınaǵy túrik tilinde jaryq kórdi. Aýdarǵan – túriktiń belgili aqyny Álı Akbash. Aqıyq aqynnyń 125 jyldyq mereıtoıyna baılanysty Túrki akademııasy 2018 jyldy «Maǵjan jyly» dep jarııalady. Osyǵan oraı, Túrkistan ıdeıasyn tý etken aqynnyń shyǵarmalaryn shet tilderge aýdaryp, basyp shyǵarý qolǵa alyndy.
2020 jyly Rahat Bekbolat Tashkent qalasynda aýyr atletıkadan jastar men jasóspirimder arasynda ótken Azııa chempıonatynda jańa álemdik rekord ornatty. Qyzylorda aýyr atletıka mektebiniń tárbıelenýshisi qossaıysta 356 keli (158+198) salmaq kótergen. Osylaısha, ol 17 jasqa deıingi jigitter men 20 jasqa deıingi ıýnıorlar arasynda chempıon atanyp, «julqa kóterýden» jastar arasynda álemdik rekord ornatty.
2021 jyly Marsqa Perseverance jańa roveri jetti. Ol ǵylymı jabdyqtarmen qatar, qyzyl planetaǵa mıllıondaǵan adamnyń esimin jetkizdi. Olardyń arasynda qazaqstandyq ánshi Dımash Qudaıbergen bar.
2021 jyly Mınsk qalasyndaǵy «Kitap adam men eldi biriktiredi» XXVIII halyqaralyq kitap kórme-jármeńkesinde Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna arnalǵan ekspozıtsııa ashyldy. Eksponattardyń ishinde ótken jáne qazirgi jyldardaǵy mereıtoı ıeleri – Abaı Qunanbaev pen Jambyl Jabaevtyń BUU-nyń 6 negizgi tiline aýdarylǵan biregeı basylymdary boldy.
2023 jyly Parlament Májilisi men oblystardyń, respýblıkalyq mańyzy bar qalalardyń jáne elorda máslıhattaryna saılaýǵa partııalyq tizimderdi proportsıonaldyq júıe boıynsha tirkeý kezeńi aıaqtaldy. Aýmaqtyq saılaý komıssııalary oblystardyń, respýblıkalyq mańyzy bar qalalardyń jáne astananyń máslıhattary depýtattarynyń proportsıonaldy júıe boıynsha saılanatyn 334 mandatyna oblystardaǵy partııalyq tizimderdi tirkeý rásimderin júrgizdi. Parlament Májilisinde 69 depýtat partııalyq tizim boıynsha, al 29 depýtat bir mandatty aýmaqtyq okrýgterden saılanady.
