17 qazan. QAZAQPARAT KÚNTІZBESІ: ATAÝLY KÚNDER, OQIǴALAR, ESІMDER
17 qazan. JUMA
Kedeıshilikti joıý jolyndaǵy halyqaralyq kúres kúni. Bul kún «ATD-Eourth World» atty frantsýz qaıyrymdylyq qozǵalysynyń jáne BUU-nyń burynǵy Bas hatshysy Haver Peres de Kýelıardyń bastamasymen atap ótiledi.
AQSh-taǵy negr násildiler poezııasynyń kúni. Amerıkada qara násildiler arasynan shyqqan tuńǵysh aqyn ıÝpıter Hemmondy eske alý maqsatynda jyl saıyn atap ótiledi.
OQIǴALAR
2 2 jyl buryn (1992) Almaty oblysynyń Kúrti aýdanynda batyr, ǵalym Qazybek bek Taýasarulyna eskertkish ornatyldy.
2 2 jyl buryn (1992) Qyzylorda oblysynyń Qazaly aýdanynda qazaq halqynyń otarshyldyq ezgige qarsy ult-azattyq kúresiniń kóshbasshylarynyń biri Janqoja batyrǵa eskertkish ornatyldy.
9 jyl buryn (2005) Óskemende «Meniń qalam» qoǵamdyq qory quryldy.
10 jyl buryn (2004) 17-18 qazanda Dýshanbede «Ortalyq Azııa Yntymaqtastyǵy» (OAY) Uıymyna múshe Memleketter basshylarynyń otyrysy ótti.
6 jyl buryn (2008) 17-nen 19-shy qazan kúnderi Túrkııa Respýblıkasy Rıze qalasynyń ýnıversıtetinde Mahmýd Qashqarıdyń týǵanyna 1000 jyl tolýyna arnalǵan «Ata sózdigimiz, rýhanı kenishimiz» halyqaralyq sımpozıýmy bolyp ótti.
6 jyl buryn (2008) Astanada «Ortaq álem: ár túrlilik arqyly progreske» Halyqaralyq forýmy ótti. 56 eldiń SІM basshylary men 10-nan astam halyqaralyq uıymdardyń ókilderi qatysty.
Forýmnyń basty maqsaty - musylman álemi men Batys arasyndaǵy jaǵymdy qarym-qatynastardy qalyptastyrý jáne nyǵaıtý.
9 jyl buryn (2005) Memleket basshysy «Qazaqstan Respýblıkasynda jer qoınaýyn paıdalaný jáne munaı operatsııalaryn júrgizý jónindegi Qazaqstan Respýblıkasynyń birqatar zańnamalyq aktilerine ózgertýler men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zańǵa qol qoıdy.
Zań jer qoınaýy salasy boıynsha memlekettik retteý tetikterin jetildirýge baǵyttalǵan.
7 jyl buryn (2007) Qazaqstannyń fýtboldan qurama komandasynyń www.sbornaya.kz. atty saıtynyń tusaýkeseri ótti. Jobanyń maqsaty - jas qazaqstandyq komanda jaıynda aqparat taratý, Qazaqstanda fýtboldy jurtshylyqqa áıgileý, jankúıerlerdi biriktirý. Saıt qurama komanda jaıyndaǵy jańalyqtar jáne saraptama aqparattarynan turady. Joba QR Fýtbol federatsııasynyń qoldaýymen qurama komanda jankúıerleriniń bastamasy boıynsha quryldy.
7 jyl buryn (2007) QHR-ǵy QR Elshiligi Beıjińde Qytaıdaǵy Qazaqstannyń Mádenıet kúnderiniń aıasynda shyǵarylǵan kórkem ıllıýstratsııalyq jýrnaldyń tusaýkeseri ótti.
Jýrnaldyń 4 bóliminde Qazaqstan tarıhyn baıandaıtyn sýretter men materıaldar bar, qazaq jáne qytaı tilinde ózara qarym-qatynastar, mádenı-gýmanıtarlyq yntymaqtastyq pen eki el arasyndaǵy baılanystardyń damýy, qazaqstandyq mádenıettiń tarıhy men dástúri qamtylǵan. Arnaıy bólimde ejelgi jáne qazirgi zamanǵy qazaq halqynyń mýzyka aspaptary kórsetilgen.
5 jyl buryn (2009) Pavlodarda soǵys ardageri, saıası qaıratker Ýaqap Syzdyqov (1924-1992) turǵan úıge memorıaldyq taqta ornatyldy. Saltanatty sharaǵa qatysqan onyń týystary, dostary jáne qyzmettesteri Ýaqap Syzdyqovtyń uıymdastyrýshylyq darynyn, sheksiz eńbeksúıgishtigin eske aldy.
Ýaqap Syzdyqov Lebıaji aýdanynyń Tilektes aýylynda dúnıege kelgen, sonda toǵyzynshy synyptan keıin balalarǵa ózi sabaq bere bastaǵan. 1942 jyldyń qyrkúıeginde, áskerı kýrsty támamdaǵannan keıin, kishi leıtenant Ýaqap Syzdyqov Brıansk maıdanyna attanady, onda 235-shi atqyshtar dıvızııasynda vzvod komandıri bolady. Eki ret jaralanady, jaýyngerlik erlikteri úshin «Erligi úshin» medalimen marapattalady. Ý.Syzdyqovtyń eńbegi Oktıabr Revolıýtsııasy, «Qurmet belgisi», Otan soǵysy, Eńbek Qyzyl tý ordenderimen jáne birneshe medalmen atap ótilgen.
5 jyl buryn (2009) Qazaqstannyń Germanııadaǵy jylynyń aıasynda Qazaqstannyń Berlındegi Elshiliginiń jáne Frankfýrttegi Bas konsýldyqtyń qoldaýymen, Frankfýrt kitap jármeńkesinde Oljas Súleımenovtiń «Jer shegindegi bir mınýttyq únsizdik» kitaby nemis basylymynyń tanystyrylymy ótti.
«Jer shegindegi bir mınýttyq únsizdik» kitabynyń tanystyrylymynda avtor Oljas Súleımenov qaýymdy óz týyndylarymen qysqasha tanystyryp ótip, óleńderinen úzindi oqydy.
Oljas Súleımenovtyń «Jer shegindegi bir mınýttyq únsizdik» kitaby Qazaqstannyń Germanııadaǵy Elshiligi nemistiń «J&D Dagyeli Verlag», «Önel Verlag&Druck» jáne «Schiler Verlag» basylymdarymen birlesip júzege asyryp otyrǵan «Qazaq kitaphanasy» jobasynyń aıasynda tanystyrylyp otyr. Osynaý yntymaqtastyqtyń arqasynda búginde nemis oqyrmandarynyń kitap sórelerinde Abaı Qunanbaevtyń, Muhtar Áýezovtyń, Ábdijámil Nurpeıisovtyń, Ábish Kekilbaevtyń, Tahaýı Ahtanovtyń nemis tiline aýdarylǵan týyndylary tur.
5 jyl buryn (2009) Atyraýda ýkraınanyń uly aqyny Taras Shevchenkoǵa arnalǵan eskertkish taqta ornatyldy.
Eskertkish taqta Shevchenko kóshesindegi úıdiń aldyńǵy jaǵynda ornalasqan. Bul ǵımarat Atyraý (Gýrev) qalasynyń eski ortalyǵynda ornalasqan, onda 1850 jyly Taras Shevchenko Mańǵyshlaq túbegine jer aýdarý kezinde osy kóshede bolǵan.
3 3 jyl buryn (1981) Almatyda Máskeý jáne Alataý aýdandary quryldy.
3 3 jyl buryn (1981) Almatynyń mıllıonynshy turǵyny Baýyrjan Qadyrsyzov dúnıege keldi. Jeltoqsannyń 29-da partııa basshylarynyń, eńbek ujymdary ókilderiniń, qoǵam qaıratkerleriniń qatysýmen neke saraıynda balany saltanatty tirkeý rásimi ótti. Sábı dúnıege kelgen jas otbasyna «Almaty qalasynyń mıllıonynshy turǵyny» estelik medali, qalanyń sımvoldyq kilti men jańa páterdiń kilti tabys etildi.
3 jyl buryn (2011) Almatyda Qazaqstan Táýelsizdiginiń 20 jyldyǵyna arnalǵan «Muhtar Áýezov jáne Táýelsiz Qazaqstan» atty konferentsııa ótti. Іs-shara Muhtar Áýezovtiń shyǵarmalaryn nasıhattaý maqsatymen ótti.
3 jyl buryn (2011) Almatyda qazaq kompozıtory, Halyq Qaharmany, QR Memlekettik syılyq ıegeri, dırıjer Nurǵısa Tilendıevtiń eskertkishi ashyldy.
Bir jyl buryn (2013) Astanada tuńǵysh ret «Astana International Auto Salon-2013» halyqaralyq avtokólik kórmesi ótti.
Bir jyl buryn (2013) AQSh-ta qazaq ádebıetiniń «Uly dalanyń áńgimeleri: qazirgi qazaq ádebıetiniń antologııasy» ataýymen birinshi qazaq ádebıeti antologııasynyń tanystyrylymy ótti. Sharada sóz sóılegen Qazaqstan elshisi Qaırat Omarov qazaqtyń jazýshylary men aqyndarynyń tańdamaly shyǵarmalary engen atalǵan basylymnyń joǵary mádenı baǵasyn atap ótti.
ESІMDER
7 6 jyl buryn (1938) fılosofııa ǵylymynyń doktory, professor, Qazaqstan Memlekettik syılyǵynyń laýreaty SÁBIT Murat dúnıege keldi.
Pavlodar oblysynda týǵan. Qazaq memlekettik ýnıversıtetin bitirgen. Qazaqstan Ǵylym akademııasy Fılosofııa jáne quqyq ınstıtýtynda, Qazaq sáýlet-qurylys akademııasynda, Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetinde qyzmet istegen. Negizgi ǵylymı eńbekteri dıalektıka teorııasy jáne ǵylym men tehnıka fılosofııasyna arnalǵan. Dıalektıkanyń birqatar kategorııalary men prıntsıpterin, olardyń logıkalyq, tanymdyq-teorııalyq mańyzyn, ǵylymı teorııa qurýda atqaratyn rólin kvanttyq mehanıkanyń qalyptasýy men damý jolyna baılanystyra zerttep, naqtyly taldaý jasaǵan. Ǵylymı eńbekterinde kvanttyq mehanıkanyń ózine tán ishki erekshelikteriniń (belgisizdik qatynastary, korpýskýlıarlyq-tolqyndyq dýalızm zańdarynyń yqtımaldylyq sıpaty, sáıkestik jáne tolyqtyrǵyshtyq prıntsıpteri) máni ashyldy. Bul teorııanyń fılosofııalyq-logıkalyq máseleleri zerdelenip, ony taldaýdyń dıalektıkalyq-logıkalyq kontseptsııasy negizdeldi.
7 1 jyl buryn (1943) jazýshy KÚMІSBAIULY Sháken dúnıege keldi.
Almaty oblysynyń Aqsý aýdanynda týǵan. Almaty shet tilder pedagogıkalyq ınstıtýtynyń nemis tili fakýltetin bitirgen. Aqsýda muǵalim, respýblıkalyq «Mádenıet jáne turmys» (qazirgi «Parasat») jýrnalynda, «Qazaq eli», «Ana tili» gazetterinde ádebı qyzmetker bolǵan. Respýblıkalyq «Aıgólek» jýrnalynda jaýapty hatshy bolǵan. Alǵashqy áńgimesi «Jeńeshe» degen atpen 1965 jyly Almaty oblystyq gazetinde jarııalanǵan. Qalamgerdiń «Aqsaq shal», «Taý joldary», «Soq, baraban», «Taýdaǵy jazý», «Kishkene shal», «Qaladaǵy kelin», «Qaraqýystyń jeli», «Atamnyń amanaty», «Qaısar bala» áńgime-povesteri jınaq bolyp jaryq kórgen.
7 1 jyl buryn (1943) aqyn ÁKІMHANOV Minýar dúnıege keldi.
Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka fakýltetin bitirgen. 1970-1995 jyldary Almaty oblysy Raıymbek aýdanyndaǵy «Hantáńiri» (burynǵy «Sovettik shekara») gazetinde tilshi, bólim meńgerýshisi, 1996-1997 jyldary memlekettik «Sanat» baspasynda redaktorlyq qyzmet atqardy. 1998 jyldyń aqpan aıynan beri respýblıkalyq «Qazaq eli» gazetinde bólim meńgerýshisi bolyp qyzmet istedi. 2005-2006 jyldary «Arys» baspasynda redaktor bolǵan. Aqynnyń «Tuńǵysh», «Shalqııa», «Jyrǵa sapar», «Jalǵyz arsha» atty óleń kitaptary jaryq kórgen. Ádebıettiń ár alýan máseleleri jaıynda jazǵan «Jer basyp júrgenińniń ózi - yryzdyq» jáne «Aıtyp ólgen aqynda arman bar ma?» atty syr-suhbaty synshy-ǵalym Z.Serikqalıulynyń «Altyn jamby» atty kitabyna engen.
7 5 jyl buryn (1939) ǵalym, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, Jazýshylar odaǵy oblystyq bólimshesiniń tóralqa múshesi, Gýmanıtarlyq Ǵylymdar akademııasynyń akademıgi SYZDYQOV Kerimbek dúnıege keldi.
Ońtústik Qazaqstan oblysy Sozaq aýdanynda týǵan.
Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń (ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti) fılologııa fakýltetin, aspırantýrasyn bitirgen.
1961-1964 jyldary - Shymkent pedagogıkalyq ınstıtýtynyń oqytýshysy. 1967-1974 jyldary - Qazaqstan Ǵylym Akademııasy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri. 1974-1994 jyldary - M.Áýezov atyndaǵy Shymkent pedagogıkalyq ınstıtýtynyń dotsenti, professory, kafedra meńgerýshisi, fakýltet dekany, prorektory, rektory, Shyǵystaný ınstıtýty rektorynyń keńesshisi. 1996-1999 jyldary - Ońtústik Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń professory, kafedra meńgerýshisi. 1999-2002 jyldary - Qazaq-Kýveıt ýnıversıtetiniń rektory. 2003 jyldan Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetiniń professory qyzmetterin atqarǵan.
Qazaq ádebıeti men mádenıetiniń, ǵylymynyń keleli máseleleri, onyń basty ókilderiniń shyǵarmashylyǵy jaıly zertteý eńbekteriniń, «Áýezovtiń shyǵarmashylyǵyna baılanysty bıblıografııalyq kórsetkish» (avtorlar ujymy), «Muhtar Áýezov - ádebıet synshysy», «Ýaqyt jáne qalamger» (avtorlar ujymy), «Ata qonys» (S.Joldasovpen birge) atty ujymdyq eńbekterdiń, «Jibek joly», «Muhtartanýdyń beımálim betteri», «Ustazdyq ulaǵat» atty monografııalardyń avtory.
Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Keńesiniń Qurmet gramotasymen, «Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 10-jyldyǵy» medalimen marapattalǵan.
7 5 jyl buryn (1939) sáýletshi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen sáýletshisi BAIMYRZAEV Orysbaı Jubaıuly dúnıege keldi.
Qaraqalpaqstannyń Núkis qalasynda týǵan. Máskeý arhıtektýra ınstıtýtyn bitirgen. 1967 jyldan bastap Qaraqalpaqstan qurylys jáne sáýlet isteri jónindegi basqarmasynyń aǵa sáýletshisi, Berýnı qalasynyń bas sáýletshisi boldy. 1970-1982 jyldary - Almaty qala qurylysyn jobalaý ınstıtýtynyń sáýletshiler tobynyń jetekshisi, jobalaý sheberhanasynyń jetekshisi. 1982-1983 jyldary - Almaty qurylys jobalaý bas basqarmasynyń bastyǵynyń orynbasary, qalanyń bas sáýletshisiniń orynbasary. 1983-1993 jyldary - Almaty qurylys jobalaý bas basqarmasynyń bastyǵy, 1993 jyldan «Rahat» birikken kásiporny bas dırektorynyń orynbasary qyzmetterin atqarǵan.
O.Baımyrzaev - Qazaq drama teatry, «Baılanys» kórme pavılony, Jer serikterimen baılanys jasaıtyn zerthanasy men «Rahat» qonaq úıi ǵımarattarynyń avtory.
Qazaqstan Memlekettik syılyǵynyń laýreaty.
4 4 jyl buryn (1970) qazaq estradasynyń ánshisi ZABIROVA Tolqyn Toqtaýbaıqyzy dúnıege keldi.
Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Aıagóz qalasynda týǵan. Qurmanǵazy atyndaǵy Almaty memlekettik konservatorııasyn (qazirgi Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııasy) jáne onyń aspırantýrasyn (2000) bitirgen.
1993-1995 jyldary - Jambyl atyndaǵy Qazaq memlekettik fılarmonııasynda qyzmet atqardy. 1995 jyldan qazirgi ýaqytqa deıin Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııasynyń vokaldyq óner kafedrasynda vokaldyq-pedagogıkalyq praktıka pániniń oqytýshysy.
«ıAntarnyı soloveı» (Kalınıngrad qalasy, 1996), jáne «Álibek Dinishevtyń teatry» (Almaty qalasy, 1998) atty Halyqaralyq konkýrstardyń laýreaty. Sonymen qatar, birneshe Halyqaralyq estrada konkýrstarynyń laýreaty.
7 8 jyl buryn (1936) orys kınorejısseri, Reseı Federatsııasynyń eńbek sińirgen óner qaıratkeri KÝLISh Savva ıAkovlevıch dúnıege keldi.
5 8 jyl buryn (1956) Atyraý oblysy ákiminiń birinshi orynbasary DÚISEMBAEV Ǵumar Islamuly dúnıege keldi.
1956 jyly týǵan. Batys Qazaqstan aýyl sharýashylyǵy ınstıtýtyn jáne Oral eńbek jáne áleýmettik qatynastar zań akademııasyn mehanık, zańger mamandyqtary boıynsha támamdaǵan.
Eńbek jolyn 1978 jyly Aqtóbe oblysynyń Kalının atyndaǵy kolhozynyń tehnıka qaýipsizdigi jónindegi ınjeneri bolyp bastady. Keıin BQO Bórli aýdanyndaǵy Oral aýyl sharýashylyǵyn mehanıkalandyrý tehnıkýmynda oqytýshy, komsomol komıtetiniń hatshysy, Bórli aýdany «Pobeda» kolhozynyń bas ınjeneri, Bórli aýdanyndaǵy «40 let Oktıabrıa» kolhozy tóraǵasynyń orynbasary, partııa komıtetiniń hatshysy, «Krasnyı maıak» kolhozynyń basqarma tóraǵasy, Bórli aýdandyq aýyl sharýashylyǵy assotsıatsııasynyń tóraǵasy, Bórli aýdany ákiminiń orynbasary, ákimi, Batys Qazaqstan oblysy ákiminiń apparaty qurylys jáne otyn-energetıka kesheni bóliminiń meńgerýshisi, BQO Ónerkásip jáne energetıka kesheni basqarmasynyń bastyǵy, BQO Kásipkerlik jáne ónerkásip departamentiniń dırektory, BQO Energetıka jáne kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasynyń bastyǵy, Batys Qazaqtan oblysy ákiminiń orynbasary qyzmetterin atqardy.
2012 jylǵy qańtardan bastap Batys Qazaqtan oblysy ákiminiń birinshi orynbasary.
«Qurmet» ordenimen, «Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 10 jyl» medalimen marapattalǵan.
60 jyl buryn (1954) «Qazhrom» «AQ prezıdenti TILЬ Vıktor Valdemarovıch dúnıege keldi.
Túmen oblysynda (RF) týǵan. Nıjnyı Tagıl ken-metallýrgııa tehnıkýmyn, Búkilodaqtyq syrttaı polıtehnıkalyq ınstıtýtyn btirgen. Eńbek jolyn «Vostokshahtaprohodka» tresiniń №9 Sokolov shahta prohodkasy basqarmasynda jerasty marksheıder jumysshysy bolyp bastady. 1974 jyldan «Shestakı» shahtasynda (Kemerov oblysy) ýchaskelik marksheıder, kómir razrezi ken sheberi, 1977 jyldan Hromtaý qalasyndaǵy «Tsentralnaıa» shahtasynda, Molodejnyı shahtasynda jumysshy. 1977 jyldan 1986 jylǵa deıin «Tsentralnaıa» shahtasynda aǵa marksheıder,. 1986 jyldan - «Tsentralnaıa» shahtasynda bas ınjener, shahta bastyǵy. 1988 jyldan Hromtaýda shahta basqarmasynda bas ınjener, 1998 jyldan - basqarma bastyǵy. 1997 jyldan «Dóń ken baıytý kombınatynyń» «Molodejnaıa» shahtasynyń bastyǵy. 1998 jyldan - «Dóń ken baıytý kombınaty» AQ dırektory. 2004 jyldan - «Qazhrom» AQ bas dırektory. Qazirgi qyzmetinde - 2007 jyldan beri.
«Eren eńbegi úshin» (2001) medalimen, kóptegen qurmet gramotalarymen jáne dıplomdarmen marapattalǵan. «Shahter dańqy» belgisiniń tolyq ıegeri.
5 8 jyl buryn (1956) QR Joǵarǵy sotynyń sýdıasy QOJAN Tólebaı Ájibekuly dúnıege keldi.
Ońtústik Qazaqstan oblysynda týǵan. Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetiniń zań fakýltetin bitirgen. 1982 jyldan Torǵaı oblystyq sotynda taǵlymdamashy. 1983 jyldan - Gýrev qalasy sotynyń sýdıasy. 1990 jyldan - Shymkent oblystyq sotynyń múshesi. 1995 jyldan - Shymkent qalasyndaǵy Ál-Farabı aýdandyq sotynyń sýdıasy. Qazirgi qyzmetinde - 1996 jyldan beri.
«Qazaqstan Konstıtýtsııasyna 10 jyl» (2005), «Astananyń 10 jyldyǵy» (2008) medaldarymen, QR Joǵarǵy soty men QR sýdıalar odaǵynyń qurmet gramotalarymen marapattalǵan.
3 9 jyl buryn (1975) «Kaspi Bank» AQ basqarma tóraǵasy LOMTADZE Mıhaıl Nýgzarovıch dúnıege keldi.
Tbılısı qalasynda týǵan. Grýzııadaǵy Eýropalyq menedjment mektebin, Garvard bıznes mektebin bitirgen.
1995 jyldan - «GCG Audit» (Grýzııa) konsaltıng kompanııasynyń basshysy. 2002 jyldan - «Baring Vostok Capital Partners» tikeleı ınvestıtsııalar qorynyń ınvestıtsııalyq jobalar boıynsha menedjeri, qarjylyq qyzmetter sektoryndaǵy ınvestıtsııalarǵa jaýapty.
2007 jyldan - qazirgi qyzmetinde.
4 2 jyl buryn (1972) túrik ánshisi, avtor-oryndaýshy jáne prodıýser TARKAN Tavet-ogly dúnıege keldi.
10 2 jyl buryn (1912-1978) 1978 jylǵy 26 tamyzdan 28 qyrkúıekke deıin Rım papasy, Rım-Katolık shirkeýiniń basshysy Ioann PAVEL I dúnıege keldi.
7 5 jyl buryn (1939) keńes rejısseri, balalarǵa arnalǵan jáne mýzykalyq fılmderdiń avtory, Reseıdiń eńbek sińirgen óner qaıratkeri BROMBERG Konstantın Leonıdovıch dúnıege keldi.
4 2 jyl buryn (1972) amerıkandyq rok-ánshi akter jáne mýzykalyq prodıýser EMINEM (Marshall Brıýs Meters III) dúnıege keldi.
6 6 jyl buryn (1948) RF Federaldyq qazynapshylyǵy basshysynyń orynbasary, basshynyń keńesshisi MALYShEVA Valentına Ivanovna dúnıege keldi.