16 tamyz. QazAqparat kúntizbesi
ESTE QALAR OQIǴALAR
1989 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysynyń (burynǵy Semeı oblysy) Qaraýyl aýylynda «Nevada-Semeı» ıadrolyq qarýǵa qarsy qozǵalysynyń belsendileri uıymdastyrǵan narazylyq sharasy ótti. Onda Qazaq SSR Joǵary Keńesi men AQSh Kongresine ıadrolyq synaqtarǵa tyıym salý týraly úndeý mátini oqyldy.
1993 jyly BUU-nyń shtab-páterinde BUU Qaýipsizdik keńesi men Bas Assambleıasynyń resmı qujattary retinde B.N. Eltsın men N.Á. Nazarbaevtyń bastamasymen shaqyrylǵan Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Reseı, Tájikstan men Ózbekstan basshylarynyń 7 tamyzda Máskeýde ótken kezdesýi kezinde qol qoıylǵan Tájik-aýǵan shekarasyndaǵy jaǵdaıdy qalpyna keltirý boıynsha sharalar jóninde málimdeme men Shekaraǵa qol suqpaýshylyq jóninde deklaratsııanyń taratylǵany týraly BAQ-ta habarlama jarııalandy.
1999 jyly «Qazposhta» aktsıonerlik qoǵamy Búkilálemdik poshta odaǵynyń EMS kooperatıvine qabyldandy.
2006 jyly Qazaqstan, Reseı jáne Belarýs elderiniń basshylary Keden odaǵyn qurý kelisimine qol qoıdy.
2010 jyly Shámshi Qaldaıaqovtyń mereıtoıy qarsańynda Ońtústik Qazaqstan oblystyq (qazirgi Túrkistan oblysy) murajaıynda uly kompozıtordyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna arnalǵan ekspozıtsııa ashyldy.
2011 jyly Pavlodar memlekettik pedagogıka ınstıtýty tarıh fakýltetiniń stýdentteri ustazdarymen birge Áýlıekóldegi (Ekibastuz) qazba jumystaryn júrgizip, orta ǵasyrǵa tán qolóner buıymdaryn, Shyǵys Eýropa jáne Qytaıda soǵylǵan kúmis, mys monetalardy taýyp aldy.
2012 jyly Bishkek qalasyndaǵy «Manas» kınoteatrynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Qyrǵyz Respýblıkasyndaǵy Mádenıet kúnderiniń aıasynda qazaq kınosynyń aptalyǵy ashyldy. Shara dıplomatııalyq qatynastardyń ornatylýynyń 20 jyldyǵyna oraılastyrylǵan.
2013 jyly Aqtóbede uly qazaq kompozıtory Shámshi Qaldaıaqovtyń týǵan kúnine oraı onyń atymen atalǵan kóshede ornatylǵan memorıaldyq taqtanyń saltanatty ashylý rásimi ótti.
2013 jyly Gabala qalasynda (Ázerbaıjan) túrkitildes memleketter yntymaqtastyq keńesiniń ІІІ sammıti ótti.
2013 jyly qazaqstandyq stýdentter Frantsııanyń ońtústigindegi Monpele qalasynda ótken IBM «Best student Recognition event-2013» (IBMBSRE) korporatsııasynyń konferentsııasyna qatysty. Jyl saıyn IBM-nyń álemdik deńgeıdegi sarapshylary ártúrli elderdiń eń ozyq baǵdarlamashylaryn shaqyryp, ózderiniń ınnovatsııalyq, ǵylymı, bilim berý, ekologııalyq jáne bıznes-jobalarymen tanystyrady. Qazaqstannan Q. I. Sátbaev atyndaǵy Qazaq ulttyq tehnıkalyq ýnıversıtetinen úsh qatysýshy shaqyrtý alǵan. Olar Aqparattyq jáne telekommýnıkatsııalyq tehnologııalar ınstıtýtynyń doktoranttary Tımýr Qartbaev, Álııa Dosjanova jáne Ferýza Malıkova.
2014 jyly Almatyda alǵash ret «Kitapfest» kitap festıvali ótti. Qazaqstandyq aqyn-jazýshylar - Á. Nurpeıisov, D. Qadirjanov, Z. Naýryzbaeva, Pavel Bannıkov shara qonaqtary boldy.
2017 jyly Astanada ornalasqan QR Ulttyq mýzeıinde «Qasıetti Qazaqstan» ǵylymı-zertteý ortalyǵy ashyldy.
2017 jyly Qytaıdyń Sychýan provıntsııasyndaǵy Nanchýn qalasynda ótken HVII Batys Qytaı matematıka olımpıadasynyń jabylý saltanaty boldy. Oǵan Qazaqstan, Indonezııa, Qytaı, Sıngapýr jáne Fılıppınnen 345 jas matematık qatysty. Qazaqstan quramasynyń namysyn tórt daryndy oqýshy qorǵap, 4 altyn medalmen oraldy.
2018 jyly Astanada kórnekti jazýshy Shyńǵys Aıtmatov atyndaǵy kósheniń resmı ashylý saltanaty boldy. Dańǵyl kóshege uly sýretker esiminiń berilýi baýyrlas halyqtardyń myzǵymas dostyǵynyń, Qazaqstan men Qyrǵyzstan arasyndaǵy berik yntymaqtastyqtyń sımvoly boldy.
Shyńǵys Aıtmatovtyń ómiri men shyǵarmashylyǵy qazaq jerimen tyǵyz baılanysty. Jazýshynyń: «Shetelge ózimmen birge ala júretin eki ulttyq maqtanyshym bar. Bireýi – «Manas», ekinshisi – Muhtar Áýezovtiń kitaby», - deýi de tegin emes.
2019 jyly Qaraǵandyda alǵash ret Parkınson aýrýymen aýyratyn naýqastarǵa belsendi ómirin qalpyna keltirýge múmkindik beretin biregeı operatsııa jasaldy. Otanyń máni – neırohırýrgtar bas súıegindegi tesik arqyly mıdyń tereń qurylymyna arnaıy neırostımýlıatordy ımplantatsııalaıdy. Bul qurylǵy Parkınson aýrýyna jaýap beretin sýbtolomıkalyq galonyń gıperaktıvtiligin basady. Osydan keıin naýqastarda aýrýdyń barlyq belgileri azaıady. Taǵy bir artyqshylyǵy – ota az ınvazıvti. Asqyný múmkindigi shamamen 3% quraıdy.
2019 jyly Qazaqstan Ortalyq Azııa elderi arasynda birinshi bolyp Hpair Asia conference 2019 Garvard konferentsııasy ótti. Astanada ótken bedeldi halyqaralyq sharaǵa álemniń 40-tan astam elinen 500-den asa qatysýshy keldi.
Konferentsııa aıasynda alty sektsııa jumys istedi: jahandyq naryqtar men ekonomıka, Geosaıasat jáne memlekettik basqarý, BAQ, mádenıet jáne óner, áleýmettik saıasat jáne áleýmettik ádilettilik, energetıkalyq jáne ekologııalyq turaqtylyq.
