14 SÁÝІR. QAZAQPARAT KÚNTІZBESІ: ATAÝLY KÚNDER, OQIǴALAR, ESІMDER
14 SÁÝІR, DÚISENBІ Bırmadaǵy Sý festıvali - Jańa jyl merekesi. Bul kúni adamdardyń bir-birine sý shashý dástúri qalyptasqan. «Kóp adamdy sýǵa malshyndyrsań, soǵurlym baqytty ózińe tartasyń» degen túsinik qalyptasqan. Ýkraınanyń Іshki ister mınıstrligi Memlekettik avtokólik ınspektsııasynyń kúni. ESTE QALAR OQIǴALAR 53 jyl buryn (1961) «Kazahstanskaıa pravda» gazeti Qazaq KSR Ǵylym akademııasy geografııa bólimi qyzmetkerleriniń Sarqand alabyndaǵy Jońǵar Alataýynyń soltústik betkeıindegi muzdyqqa jáne Іle Alataýynyń soltústik bóligindegi Qarǵaly taý silemindegi shyńǵa KSRO-nyń tuńǵysh ǵaryshkeri ıÝrıı Alekseevıch Gagarınnyń esimin berý týraly sheshimin jarııalady. 21 jyl buryn (1993) Qazaqstan Respýblıkasynyń «Jappaı saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý týraly» Zańy qabyldandy. 17 jyl buryn (1997) Qazaqstan Respýblıkasynyń «Atom energııasyn paıdalaný týraly» Zańy qabyldandy. 16 jyl buryn (1998) Aqtóbe qalasyndaǵy Lenın atyndaǵy kóshege Áıteke bı esimi berildi. 14 jyl buryn (2000) Almaty qalasyndaǵy №162 qazaq orta mektebine jazýshy Sapar Baıjanovtyń esimi berildi. 13 jyl buryn (2001) Elbasy N.Nazarbaevtyń Almaty oblysynyń ákimshilik ortalyǵyn Taldyqorǵan qalasyna kóshirý týraly Jarlyǵy shyqty. 9 jyl buryn (2005) stýdentterdiń І Jınalysynda Qazaqstan stýdentteriniń Alıansy quryldy. Qozǵalystyń basty maqsaty bilim sapasyn joǵarylatýdaǵy memleketke qoldaý kórsetý, stýdentterdiń quqyǵy men qyzyǵýshylyǵyn qorǵaý. 8 jyl buryn (2006) Pavlodar qalasyndaǵy №1 kórkemsýret mektebine Halyqaralyq ıÝNESKO klýby mártebesi berildi. Muǵalimdik ujymnyń oqýshylarda shyǵarmashylyq qabiletti damyta bilýi, halyqaralyq kórmeler men baıqaýlardaǵy jas sýretshiler jetistiginiń nátıjesi kórkemsýret mektebine halyqaralyq uıymnyń aıryqsha baǵasyn ákeldi. 8 jyl buryn (2006) Rýmynııa Mádenıet jáne dinder mınıstrliginde Astana qalasynda jańadan ashylatyn Beıbitshilik jáne kelisim saraıyndaǵy qurylýy josparlanyp otyrǵan kitaphanasy qoryna Rýmynııa Mádenıet jáne dinder mınıstrligi men Patrıarhııasy tarapynan syı retinde Rýmynııanyń mádenıeti, dinı ómiri men dinı aǵymdary týraly 46 kitap pen baspasóz basylymyn - Qazaqstan Respýblıkasynyń Býharestegi Dıplomatııalyq ókildigine tapsyrý resmı rásimi ótti. Kitaptardy tapsyrý kezinde Rýmynııa Mádenıet jáne dinder mınıstrliginiń din máseleleri jónindegi Memlekettik hatshysy Andrıan Lemenı Rýmynııa Qazaqstannyń jáne Qazaqstan Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń álemdik konfessııaaralyq dıalogtyń uıytqysy bolyp, álemdik dinderdiń rýhanı jáne ósıetti potentsıalyn izgilik pen beıbitshilik úshin paıdalanýǵa baǵyttalǵan áreketterin joǵary baǵalaıtynyn atap kórsetti. Rýmyn Memlekettik hatshysy rýmyn Patrıarhııasy jáne Rım-katolık shirkeýi ókilderiniń Astanada ótetin Álemdik jáne dástúrli dinderdiń Ekinshi sezine qatysqany óte oryndy bolar edi degen pikir bildire otyryp, Qazaqstan halqyna bereke, beıbitshilik jáne órkendeý tiledi. 4 jyl buryn (2010) Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaevqa «Shyǵys-Batys» ınstıtýty bekitken Beıbitshilik jáne preventıvtik dıplomatııa syılyǵy tapsyryldy. «Shyǵys-Batys» ınstıtýty 1980 jyly halyqaralyq qatynastarda «qyrǵı-qabaq» soǵystyń keleńsiz saldarlaryn eńserý, eýroatlantıkalyq aımaqta shıelenisti báseńdetý, azamattyq qoǵam qundylyqtaryn alǵa jyljytý maqsatymen qurylǵan bolatyn. «Shyǵys-Batys» ınstıtýtynyń Beıbitshilik jáne preventıvtik dıplomatııa syılyǵy AQSh-tyń eń bedeldi nagradalarynyń biri jáne ol memlekettik basqarý, qaýipsiz álem qurý salasyndaǵy erekshe jetistikteri úshin ártúrli elderdiń saıası jáne memlekettik qaıratkerlerine beriledi. Budan buryn bul nagradamen AQSh Prezıdenti Dj-Býsh-úlken, Chehııa prezıdenti V.Gavel, Germanııa kantsleri G.Kol jáne basqalar marapattalǵan bolatyn. 4 jyl buryn (2010) Almaty Halyqaralyq áýejaıynda bıznes-djet óndirisi salasyndaǵy dúnıejúzilik kóshbasshy Nawker Beechcraft Corporation kompanııasy Qazaqstanda óziniń biregeı ázirlemesi - Hawker 4000 ushaǵyn tanystyrdy. 10 jyl boıǵy eren eńbektiń nátıjesinde Hawker Beechcraft kompanııasy Hawker 4000-diń múldem jańa úlgisin jasap shyǵarǵan. Bul kompozıtsııalyq materıaldardan jasalǵan super mid-size synybyna jatatyn alǵashqy ushaq. Álemge tanymal Robb Report jýrnaly bul bıznes-djetti «2010 jyldyń ushaǵy» dep atap ótken edi. Hawker 4000 qaýipsizdiktiń úsh eselengen júıesimen jaraqtandyrylǵan jáne 9 orynǵa eseptelgen. Qazaqstanda usynylǵan jańa ushaqtyń quny 20 mıllıon AQSh dollary shamasynda. 4 jyl buryn (2010) Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde stýdenttik ınternet-portaly iske qosyldy, atalmysh joba elimizdegi joǵary oqý oryndaryndaǵy 20 myń stýdentiniń basyn qosyp otyr. Portalda ýnıversıtet ishinde nemese odan tys bolyp jatqan oqıǵalar, túrli merekelik sharalar, mańyzdy taqyryptarda ótken dóńgelek ústelder men pikirsaıystar jáne taǵy basqa málimetter jınaqtalǵan. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń stýdenti saıtta 25 Gb kóleminde óziniń Live&Edu atty jeke poshtasyn asha alady. Bul qural ýnıversıtet stýdentterine alys jáne jaqyn elderdegi dostarymen, ǵylymı áriptesterimen online júıesi negizinde sóılesýge múmkindik beredi. Sondaı-aq stýdentter «Forým» bóliminde oılaryn ashyq aıtyp, kez kelgen suraqtardy talqylap, qoǵamdyq sheshim qabyldaı alady. Al Free soft bóliminde Microsoft birlestiginiń lıtsenzııasy bar MSDN baǵdarlamalyq quraldardy úzdik stýdentterdiń tegin alýyna jaǵdaı jasalǵan. ESІMDER 111 jyl buryn (1903-1964) aqyn, jazýshy, Uly Otan soǵysynyń ardageri ÁBDІQADYROV Qalmaqan dúnıege keldi. Qyzylorda oblysynda týǵan. «Eńbekshi qazaq» gazetinde, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynda, Jambyl murajaıynda qyzmet atqarǵan. Aqynnyń alǵashqy óleńi «Syrdarııa» degen atpen 1925 jyly «Eńbekshi qazaq» gazetinde jaryq kórgen. Osydan bastap óleń-jyrlary, áńgimeleri respýblıkalyq gazet-jýrnaldarda jıi basylǵan. Onyń «Ekpin», «Shahter», «Maı» atty óleńder jınaǵy, «Sátbaev», «Keles qyzy», «Qajymuqan», «Maqtashy qyz» atty prozalyq kitaptary jaryq kórgen. Jazýshynyń «Qajymuqan» povesinde qazaq halqynyń ataqty palýany, klassıkalyq kúrestiń dúnıejúzilik chempıony Qajymuqan Muńaıtpasulynyń ómir joly qyzyqty da tartymdy baıandalǵan. Sondaı-aq ol balalar ádebıetiniń órkendeýine de úles qosyp, «Ómirtaıdyń aýyly», «Tapqysh», «Tátti qaýyn», «Amantaı», «Alataýdyń baýyry» atty óleńder men áńgimelerin jazǵan. Kórkem aýdarma salasynda shyǵys klassıkasy «Myń bir túndi», shyǵys shaıyrlary Álisher Naýaıdyń, Fırdoýsıdiń, qyrǵyz aqyny A.Toqambaevtyń shyǵarmalaryn qazaq tiline tárjimalaǵan. «Qyzyl Juldyz» ordenimen, medaldarmen marapattalǵan. 103 jyl buryn (1911-1990) Qazaq KSR-iniń eńbek sińirgen muǵalimi, KSRO Joǵary mektebiniń úzdigi, KSRO halyq aǵartý isiniń úzdigi, fılologııa ǵylymynyń doktory, professor, jazýshy, aýdarmashy ShALABAEV Belgibaı dúnıege keldi. Pavlodar oblysy Baıanaýyl aýdanynda týǵan. Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ınstıtýtyn (Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıteti), Lenıngrad ýnıversıtetiniń aspırantýrasyn bitirgen. Jazýshy Kommýnıstik jýrnalıstıka ınstıtýtynda, qazirgi Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ınstıtýtynda, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıvresıtetinde jemisti eńbek etken. Tyrnaqaldy «Taıjegen taýynda» atty povesi 1932 jyly qazirgi «Juldyz» jýrnalynda jaryq kórgen. Keıin «Jekpe-jek» povesi, «Ómirde ne bolmaıdy» áńgimeler men feletondar jınaǵy jaryq kórgen. Sondaı-aq aýdarma salasynda da qalam tartyp, V.Belınskııdiń maqalalaryn, Korolenkonyń «Mylqaý» povesin, M.Gorkııdiń «Jastar men balalar týraly» jınaǵyn tárjimalaǵan. Ol 1948 jáne 1960 jyldary shyqqan «Qazaq ádebıet tarıhynyń» birinshi tomy avtorlarynyń biri. Jazýshynyń «Qazaq prozasynyń tarıhy. «Sıýjet jáne harakter», «Qazaq romanynyń tarıhy» atty monografııalary jaryq kórgen. 1-shi dárejeli Otan soǵysy, Qyzyl Juldyz ordenderimen, medaldarmen jáne Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń Qurmet Gramotasymen marapattalǵan. 103 jyl buryn (1911-1993) jazýshy MAKEEV Leonıd Vladımırovıch dúnıege keldi. Soltústik Qazaqstan oblysy Petropavl qalasynda týǵan. Uly Otan soǵysyna qatysyp, qazaqstandyq 8-shi gvardııa dıvızııasynyń «Za Rodıný» áskerı gazetiniń jaýapty redaktory bolǵan. Soǵystan keıingi jyldary «Sovetskıı Kazahstan» jýrnalynyń bas redaktory, «Qazaqfılm» kınostýdııasy stsenarıı bóliminiń aǵa redaktory qyzmetterin atqarǵan. Onyń «Jumysshy iskerligi úshin» atty alǵashqy ocherkter kitapshasy 1932 jyly jaryq kórdi. Sodan bastap «Aqmola dalalarynda», «Qaharmannyń beınesi», «Asyl ketpen», «Ivan Shapshaev», t.b. kitaptary jaryq kórgen. Makeevtiń aýdarýymen «Qazaq ertegileri», «Qazaq jáne uıǵyr ertegileri» jáne Qalqaman Ábdiqadyrovtyń «Keles qyzy», Ǵabdol Slanovtyń «Keń óris», Muqan Imanjanovtyń «Alǵashqy aılar» povesteri sonymen qatar basqa da jazýshylardyń shyǵarmalary orys tilinde basyldy. Qyzyl Juldyz ordenimen jáne medaldarmen marapattalǵan. 79 jyl buryn (1935-1986) jazýshy, fılologııa ǵylymynyń kandıdaty MOLDAǴALIEV Jaısańbek dúnıege keldi. Qostanaı oblysynda týǵan. Qazaq memlekettik ýnıversıtetin (qazirgi ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtet) bitirgen. 1968-1973 jyldary Qazaqstan Jazýshylar odaǵynda ádebı keńesshi, 1973-1986 jyldary Qazaqstan Respýblıkasynyń Ádebıet jáne óner ınstıtýtynda ǵylymı aǵa qyzmetker bolǵan. «Júrek qazynasy», «Mamyrajaı jaz», «Seniń kórkem atyń», «Samal jel», «Týǵan jer kórinisteri» sekildi shyǵarmalar jınaǵynyń, B.Maılın, S.Muqanov, Ǵ.Músirepov shyǵarmalaryna arnalǵan maqalalar avtory. Kollektıvtendirý kezindegi halyqtyń turmys-ahýaly, halyqtar dostyǵy, eńbegi onyń shyǵarmalarynan kórinis tapty. «Alǵashqy qońyraý», «Jaryq kilti» romandarynda Y.Altynsarınniń ómiri men shyǵarmashylyǵy, 19 ǵasyrdyń II jartysyndaǵy qazaq qoǵamynyń jaǵdaıy sóz etilgen. Qazaq tiline L.N.Tolstoıdyń, I.A.Býnınniń keıbir áńgimelerin aýdarǵan. Jazýshynyń kóptegen shyǵarmalary TMD halyqtary tilderine aýdarylǵan. 75 jyl buryn (1939) jazýshy, fılologııa ǵylymynyń kandıdaty, Qazaqstannyń eńbek sińirgen mádenıet qyzmetkeri VLADIMIROV Vladıslav Vasılevıch dúnıege keldi. Shymkent qalasynda týǵan. Qazaq memlekettik ýnıversıtetin bitirgen. «Almatınskaıa pravda», «Ognı Alataý», «Vechernıaıa Alma-Ata» gazetterinde, Qazaqstan Joǵarǵy Keńesiniń Tóralqasynda, Qazaqstan KP OK-inde jaýapty qyzmetter atqarǵan. Qalamgerdiń «Kerek adam», «Er esimin baǵalaı bil», «Týǵan jerdiń jeli», «Jalynnyń jarqylymen birge», «Qolǵappen jáne qolǵapsyz», «Qarapaıym Ivanovtar», «Úzilissiz qoıylym», t.b. kóptegen derekti jáne kórkem prozalyq kitaptary jaryq kórgen. Onyń «Bernýllı zańy» romany qazaq tiline aýdarylǵan. «Qurmet belgisi», «Eńbek Qyzyl Tý» ordenderimen, medaldarmen marapattalǵan. 59 jyl buryn (1955-2006) jazýshy, aqyn, halyqaralyq «Alash» syılyǵynyń ıegeri QULAHMET Ǵabıden dúnıege keldi. Shyǵys Qazaqstan oblysy Aıagóz aýdanynda týǵan. Qazaq memlekettik ýnıversıtetin (qazirgi ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti), Máskeýdegi Ádebıet ınstıtýtynyń joǵary kýrsyn bitirgen. «Jalyn» baspasynyń redaktory, Qazaqstan Baspa, polıgrafııa jáne kitap saýdasy isteri jónindegi memlekettik komıtette, Qazaq teledıdarynda, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynda, «Qazaq tili» qoǵamynda, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde, «Qazaq jastary jáne bıznes» bıresmı ortalyǵynyń bas úılestirýshisi, Qazaqstan Jazýshylar odaǵy basqarmasy tóraǵasynyń orynbasary qyzmetterin atqarǵan. «Kózimniń qarasy», «Aq bastaý» jyr jınaqtarynyń, «Úıiri joq kókjal» romanynyń, «Kól túbine ketken el», «Urpaǵyń úzilmesin», «Erdiń syny», «Seriniń sońǵy sálemi» kitaptarynyń avtory. Shyǵarmalary orys, polıak, mońǵol, sheshen, ýkraın, belarýs tilderine aýdarylǵan. 47 jyl buryn (1967) stsenarıst, Eýrazııa teleakademııasynyń akademıgi, «Daryn» Memlekettik jastar syılyǵynyń laýreaty AQYNJANOVA Leıla Serjanqyzy dúnıege keldi. Almaty qalasynda týǵan. Búkilodaqtyq Kınematografııa ınstıtýtyn bitirgen (1989). "Qazaqfılm" kınostýdııasynda, "Habar" agenttiginde stsenarııshi, 2000 jyly "Gala TV" prodıýserlik ortalyǵynda art-dırektor jáne "Tilashar" baǵdarlamasynyń ári "Dorogaıa redaktsııa" serıalynyń jetekshisi. 4-shi Eýrazııalyq teleforýmda (2001) "Dorogaıa redaktsııa" serıaly qazylar alqasynyń arnaýly júldesimen marapattaldy. Fılmder tizbegi: "Polnolýnıe" (1989), "Nebolshoe otstýplenıe" (1991), "I ývıdel vo sne" (1993), "Stantsııa lıýbvı" (1993), "Slaboe serdtse" (1994, San-Sebastıande ótken Halyqaralyq kınofestıvalda qazylar alqasynyń arnaýly júldesine ıe bolǵan), "Abaı" (1995), "Tot, kto nejnee" (1996), "Fara" (1999, Vyborgte ótken Halyqaralyq kınofestıvalda qazylar alqasynyn arnaýly júldesine ıe bolǵan), "Perekrestok" teleserıaly (1996-2000 jyldary 448 serııa, stsenarıst, sıýjettik jeliler avtory,1998 jyly TMD elderiniń televızııalyq fılmder festıvalinde "Aıryqsha televızııalyk serıal" nomınatsııasy boıynsha "Gran-prı"-di ıelengen). Eýrazııalyq teleakademııanyń akademıgi (2001). Memlekettik "Daryn" Jastar syılyǵynyń ıegeri. 46 jyl buryn (1968) sýretshi-bezendirýshi AQANAEV Rýslan Amandosuly dúnıege keldi. Almaty qalasynda týǵan..N.V.Gogol atyndaǵy Almaty kórkemsýret ýchılışesiniń bezóndirýshilik fakýltetin bitirgen (1987), keskindemeshi.Orys jáne aǵylshyn tilderin biledi.Beıneleý óneriniń túrleri - keskindeme,grafıka, músin, fotoart. 1989 jyldan - sýretshi-bezendirýshi. Jumystary «Shyǵystyq galereıa» (Máskeý qalasy), «Alys álemder» (Vashıngton qalasy), «Has Sanat» (Astana qalasy), «Trıbýna» (Almaty qalasy) galereıalarynda qoıylǵan.Jumystary QR Prezıdentiniń (2005), Reseı, Górmanııa, Frantsııa, Amerıka, Kanada, Qazaqstan,Lıhtenshteın, Shveıtsarııanyń jeke kollektsııalarynda saqtalýda.«ART-MIF» (Máskeý qalasy, 1993), «El jastary» (Máskeý qalasy,1986) kórmelerine qatysqan. Máskeý (1995), Erfýrt (1994),Vashıngton (1999), Astana (2004), Almaty (2002) qalalarynda jeke kórmeler ótkizgen. QR Sýretshiler odaǵynyń múshesi (1993). Gramotalarmen, dıplomdarmen, «Orta jáne kishi qashyqtyqtaǵy raketalardy joıýǵa qatysýshy» medalimen marapattalǵan (Saryózek qalasy, 1998). 32 jyl buryn (1982) fýtbolshy, qorǵaýshy, Qazaqstan chempıony ABDÝLIN Renat dúnıege keldi. 57 jyl buryn (1957) kórnekti keńestik jáne reseılik pıanıst, kompozıtor jáne dırıjer, RSFSR halyq ártisi, tórt márte Reseı Memlekettik syılyqtarynyń laýreaty Mıhaıl Vasılevıch PLETNEV dúnıege keldi.