13 SÁÝІR . QAZAQPARAT KÚNTІZBESІ: ATAÝLY KÚNDER, OQIǴALAR, ESІMDER
13 SÁÝІR, JEKSENBІ Taılandta Songkran Jańa jyl merekesi (sáýirdiń 13-15-i). ESTE QALAR OQIǴALAR 44 jyl buryn (1970) Shyǵys Qazaqstan oblysy Glýbokoe aýdanynyń Cheremshan taýyq fabrıkasy birinshi ónimin shyǵardy. Óndiristiń 1972 jylǵy josparlyq qýaty 26 mıllıon jumyrtqa, 180 tonna taýyq eti boldy. 41 jyl buryn (1973) Mańǵystaý oblystyq «Kommýnıstıcheskıı pýt» gazetiniń alǵashqy sany jaryq kórdi. 1988 jyly gazet jabylyp, 2 jyldan keıin «Mańǵystaý» degen atpen shyǵa bastady. 18 jyl buryn (1996) Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń Jarlyǵymen Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti janyndaǵy Joǵarǵy ekonomıkalyq keńes quryldy. 18 jyl buryn (1996) Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń Jarlyǵymen Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti janyndaǵy Joǵarǵy ekonomıkalyq keńes quryldy. 9 jyl buryn (2005) Almatyda «Renessans» kommýnıkatıvti menedjment agenttiginiń bastamasymen qazaqstandyq tuńǵysh «Rropr.kz» PR-portaly óz jumysyn bastady. «Propr.kz» - jurtshylyqty qoǵamdaǵy ótip jatqan qandaı da bir oqıǵa, jaǵdaılarmen, elimizdegi aqparat agenttikteri men bankteri, kompanııalary týraly paıdaly málimettermen habardar etedi. PR-portaldyń basty mindeti - Qazaqstandaǵy PR mamandary úshin atalǵan saladaǵy jańa ózgerister men PR naryǵynyń damýy jáne máselelerdi sheshý týrasynda shuǵyl aqpar jarııalap otyrýdy kózdeıdi. 9 jyl buryn (2005) Astanada Japonııanyń Elshiligi ashyldy. 7 jyl buryn (2007) Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev «Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti men ıAdrolyq synaýlarǵa jan-jaqty tyıym salý týraly shart jónindegi uıymnyń Daıyndyq komıssııasy arasyndaǵy ıAdrolyq synaýlarǵa jan-jaqty tyıym salý týraly shartty qoldaýǵa halyqaralyq monıtorıng obektilerinde, sertıfıkattaýdan keıingi is-sharalardy qosa alǵanda, is-sharalardy ótkizý jónindegi kelisimdi ratıfıkatsııalaý týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna qol qoıdy. 7 jyl buryn (2007) Reseıdiń ǵylym jáne mádenıet ortalyǵynda Sapar Ysqaqovqa Metsenattyq halyqaralyq akademııasynyń naqty múshesiniń mantııasyn jáne tós belgisin, dıplomyn tapsyrýdyń saltanatty rásimi bolyp ótti. Ony Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Reseı Federatsııasy Elshiliginiń Keńesshi-Ókili Valerıı Shvets tabys etti. Sapar Ysqaqov ál-Farabı jáne Sultan Beıbarys atyndaǵy qoǵamdyq qaıyrymdylyq qordyń prezıdenti. Sırııa men Mysyrdaǵy atalǵan tarıhı tulǵalar jerlengen memorıaldyq keshendi jóndeý jáne qalpyna keltirý jumystaryn ótkizgen. 5 jyl buryn (2009) Semeıdegi Shákárim atyndaǵy Semeı memlekettik ýnıversıtetiniń janyndaǵy «Shákárimtaný» jáne «Alashtaný» ǵylymı-zertteý ortalyǵynyń qyzmetkerleri jáne Jańa tarıhı qujattama ortalyǵynyń qyzmetkerleri birlesip Shákárim Qudaıberdiulynyń (1858-1931) jańa fotosýretin taýyp aldy. Fotosýrette Shákárim batys jaqtaǵy Shyńǵys taýynyń baýraıynda túsken. Fotosýret Qazaq Avtonomdy Keńes Sotsıalıstik Respýblıkasynyń Semeı gýbernııalyq jer basqarý Narkomzemnyń arnaıy komıssııasynyń 1924-1925 jyl uıymdastyrylǵan jumys týraly esep berýdiń qosymshalarynan tabylǵan. Bul fotosýret muraǵat qyzmetiniń qosymshalarynda №37 tirkelgen. Fotosýrette jazylǵan jazý: «№37 Shyńǵys jotasy. Ózenniń bas jaǵy. Aldyńǵy jaqta qazaqtyń aqyny jáne jazýshysy Shákárim Qudaıberdiuly». Jazýshy Baqanas, Baıqoshqar ózenderiniń boıymen saıahattaǵan jáne onymen birge árdaıym batys jaqtaǵy Shyńǵys taýlaryn qosa júrip otyrǵan. Tarıhı málimetter boıynsha, Shákárim qajy ekspedıtsııalyq top múshelerine tabıǵı qaınarlardyń ornalasqan jerlerin, taýdan aqqan ózenderdi qoldaný múmkindikteri týraly tolyq málimet berip otyrǵan. 4 jyl buryn (2010) Qazaqstan Respýblıksynyń Úkimet otyrysynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń Údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý jónindegi 2010-2014 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamany iske asyrý boıynsha Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń is-sharalar josparyn bekitý týraly» Qaýly jobasy maquldandy. Baǵdarlamany iske asyrý boıynsha is-shara josparyn bekitýdi kózdeıdi. Іs-sharalar josparynyń jobasy quptaldy jáne barlyq múddeli memlekettik organdarmen, vedomstvolarmen, ákimdermen kelisildi. 4 jyl buryn (2010) Qazaqstannyń Ulttyq Banki sımvolıkalyq «Jolbarys» atty nomınaly 100 teńgelik kúmis shaqasyn aınalymǵa shyǵardy. Shaqa 925 synamaly kúmisten daıyndalǵan, massasy - 31,1 gramnan sál asady, dıametri - 38,61 mm, eki asyl taspen kómkerilgen. Shaqanyń syrt jaǵynyń ortalyq bóliginde altynmen qaptalǵan jolbarystyń beınesi, kózine dıametri bir mıllımetrge deıin eki gaýhar tas ornatylǵan, daıyndalý sapasy - «proof». «Jolbarys» shaqasynyń bet jaǵynyń joǵarǵy bóliginde Qazaqstan Respýblıkasynyń eltańbasy beınelengen. Sol jaq bóliginde taýar belgisi jáne shaqa daıyndalǵan metaldy jáne onyń synamasyn bildiretin «Ag 925» degen jazý, oń jaǵynda - monetanyń massasyn bildiretin «31,1gr.» degen jazý bar. Tómengi bóliginde monetanyń nomınalyn bildiretin «100 teńge» degen jazý bar. Nomınaldyń sol jáne oń jaǵynda ulttyq oıý-órnek beınelengen. Shaqanyń jıeginde «Qazaqstan Ulttyq Banki» degen jazýy bar. Monetanyń tómengi bóliginde - Qazaqstan teńge saraıynyń taýar belgisi. Aınaldyra aǵylshyn tilinde «Tiger», latyn tilinde - «Panthera tigris» degen jazýy bar, soǵylǵan jylyn bildiretin «2009» degen san jáne shyǵyńqy jıek júrgizilgen. ESІMDER 271 jyl buryn (1743-1826) Amerıkanyń memleket qaıratkeri, «Táýelsizdik deklaratsııasynyń» avtory, AQSh-tyń úshinshi prezıdenti DJEFFERSON Tomas dúnıege keldi. 1775 jyly Soltústik Amerıka otarlarynyń Ulybrıtanııadan bólinip shyǵýy týraly sheshim qabyldanǵan Qurlyqaralyq kongress músheligine saılanǵan. 1779-1781 jyldary Vırgınııa gýbernatory, 1785-1789 jyldary AQSh-tyń Frantsııadaǵy elshisi, 1790-1793 jyldary Dj.Vashıngtonnyń 1-shi úkimetinde memlekettik hatshy, 1800-1808 jyldary AQSh-tyń prezıdenti bolǵan. Ol «Táýelsizdik deklaratsııasynyń» jobasyn jasaý barysynda «Joǵarǵy bılik Qudaıdyń qudiretimen darıdy» degen kózqarasqa qarsy shyǵyp, tabıǵı quqylar ilimin usynǵan. Otar aımaqtar men metrapolııa turǵyndardyń teńdigin, halyqtyń revolıýtsııa jasaý quqyǵyn jaqtaǵan. Monarhııalyq bılikti tabıǵı quqyq jáne qoǵamdyq kelisim turǵysynan synap, halyq bıligin negizdegen. Adamnyń tabıǵı quqylaryn memleket belgilengen zańdardan joǵary qoıǵan. Úkimet tarapynan jeke adam quqylaryn buzýǵa jol bermeý maqsatynda memlekettik bıliktiń mindetterin shekteýdi talap etken. Usaq óndirýshilerdiń múddesin qorǵap, fermerlerdiń demokratııalyq respýblıkasyn qurýdy ańsaǵan. Djefferson basqa saıası qaıratkerlermen birge AQSh Konstıtýtsııasyn jasaýǵa qatysyp, adam quqylary men bostandyqtaryna qatysty 10 tolyqtyrý («Quqylar týraly bıll») engizgen. Prezıdent mindetin atqarǵan kezde Djefferson ár túrli áleýmettik toptar arasynda kelisim saıasatyn ornyqtyryp, reaktsııalyq sıpattaǵy zańdardyń kúshin joıǵan, armııany, flotty, memleket apparatyn edáýir qysqartyp, Lýızıana shtatyn AQSh-qa qosqan. 1809 jyly prezıdenttik qyzmetten bosaǵan soń saıasatqa aralasýdan bas tartqan. 1819 jyldan ómiriniń sońyna deıin ózi qurǵan Vırgınııa ýnıversıtetin basqarǵan. 139 jyl buryn (1875-1954) topyraqtaný jáne geografııa salasyna eńbegi sińgen keńes ǵalymy, KSRO Ǵylym Akademııasynyń akademıgi PRASOLOV Leonıd Ivanovıch dúnıege keldi. Reseı Federatsııasynyń Krasnoıar ólkesinde týǵan. Peterbor ýnıversıtetin bitirgen. 1908-1918 jyldary Qazaqstanǵa jiberilgen ǵylymı ekspedıtsııalarǵa basshylyq etti. 1918-1925 jyldary - KSRO Ǵylym akademııasy janyndaǵy Tabıǵı óndirgish kúshterdi zertteý jónindegi komıssııada topyraqtaný bólimshesiniń qyzmetkeri. 1926-1954 jyldary KSRO Ǵylym akademııasynyń Topyraq ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri, dırektory qyzmetterin atqarǵan. Negizgi ǵylymı eńbekteri topyraq klassıfıkatsııasy máselelerine arnalǵan. Prasolov Dúnıejúzi topyraq kartasyn jasaǵan. KSRO memlekettik syılyǵynyń laýreaty. 3 ret Lenın, Eńbek Qyzyl Tý ordenderimen jáne medaldarmen marapattalǵan. 60 jyl buryn (1954) aqyn, Almatyda ótken aqyndar músháırasy jabyq konkýrsynyń bas júldegeri, Halyqaralyq Fızýlı atyndaǵy syılyqtyń, Q.Qazıev atyndaǵy syılyqtyń ıegeri AIMAQ Ábildá dúnıege keldi. Ońtústik Qazaqstan oblysynyń Ordabasy aýdanynda týǵan. ıAssaýı atyndaǵy Shymkent pedagogıkalyq ınstıtýtyn bitirgen. Aýdandyq mádenıet bóliminde, «Shymkentqurylys» tresine qarasty mekemede, Qazaqstan Jazýshylar odaǵy oblystyq bólimshesinde túrli qyzmetter atqarǵan. 1993 jyldan osy bólimsheniń dırektory. 1984 jyly óleńderi jas aqyndardyń «Qarlyǵash» atty dástúrli jyr jınaǵyna engen. «Qarlyǵashqa», «Mereıli meken», «Láılá», «Domalaq ana kesenesi», «Júregimde mahabbat», «Altyn besik», «Túrkistan» jyr jınaqtary jaryq kórgen. 55 jyl buryn (1959) Qazaqstannyń eńbek sińirgen jattyqtyrýshysy YDYRYSOV Baǵlan Qabdykárimuly dúnıege keldi. Almaty shet tilderi pedagogıkalyq ınstıtýtyn jáne S.M.Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetin bitirgen, aǵylshyn tiliniń mamany jáne jýrnalıst. «Kún kúlgende» jınaǵynyń avtory. 53 jyl buryn (1961) S.Seıfýllın atyndaǵy Qazaq agrotehnıkalyq ýnıversıtetiniń rektory, Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen qaıratkeri, aýyl sharýashylyǵy ǵylymdarynyń doktory, professor, Reseı aýyl sharýashylyǵy ǵylymy akademııasynyń akademıgi KÚRІShBAEV Aqylbek Qajyǵululy dúnıege keldi. Almaty qalasynda týǵan. Qazaq aýyl sharýashylyǵy ınstıtýtyn (Qazaq ulttyq agrarlyq ýnıversıteti) bitirgen. 1983-1997 jyldary - Qazaq jer óńdeý sharýashylyǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń agronomy, dırektorynyń orynbasary. 1997-2002 jyldary - A.I.Baraev atyndaǵy Qazaq astyq sharýashylyǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń dırektory. 2002-2005 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Aýyl sharýashylyǵy vıtse-mınıstri. 2006-2007 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi Ǵylym departamentiniń dırektory. 2007-2008 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Aýyl sharýashylyǵy vıtse-mınıstri qyzmetin atqarǵan. 2008 jyldan QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstris boldy. Qazirgi qyzmetinde 2011 jyldan bastap. 100-den asa ǵylymı basylymdardyń, 4 monografııanyń avtory. Agrarlyq ǵylym salasyndaǵy úzdik eńbegi úshin A.I.Baraev atyndaǵy syılyqtyń laýreaty berilgen. 48 jyl buryn (1966) «Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qory» AQ basqarma tóraıymy MEDEÝShEEVA Dolores Taıyrqyzy dúnıege keldi. Almaty halyq sharýashylyǵy ınstıtýtynyń nesıe-ekonomıkalyq fakýltetin bitirgen. 1988-2009 jyldarda KSRO Agroprombanki Almaty oblystyq basqarmasynda, KSRO Memlekettik banki Almaty oblystyq basqarmasynda, «Qazkommertsbank» AQ-da, QR Ulttyq bankisinde, «Qazkommertsbank» saqtandyrý kompanııasy» AAQ-da, «Qazaqstan halyq banki «Halyq-Qazınstrah» enshles saqtandyrý kompanııasy» AQ-da jaýapty qyzmetter atqardy. 2009 jylǵy mamyr aıynan «Memlekettik jınaqtaýshy zeınetaqy qory» AQ basqarma tóraıymy. 35 jyl buryn (1979) Aqtóbe qalasynyń ákimi OMAROV Erhan Bolatjanuly dúnıege keldi. 1979 jyly týǵan. Qazaq kólik jáne kommýnıkatsııa akademııasyn, Qazaq gýmanıtarlyq zań ýnıversıtetin ınjener-mehanık, zańger mamandyqtary boıynsha bitirgen. Eńbek jolyn 2001 jyly qala ákimi apparatynyń qurylys jáne ınjenerlik kommýnıkatsııalar bóliminiń jetekshi mamany, bas mamany bolyp bastady. «Jóndeýservıs» JShS dırektory, «Tazalyq» KMK dırektory, qala ákiminiń keńesshisi, «Aqtóbe qalasy turǵyn-úı kommýnaldyq sharýashylyq, jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary bólimi» MM bastyǵynyń orynbasary, bastyǵy, Aqtóbe qalasy ákiminiń orynbasary, oblys ákiminiń orynbasary bolyp jumys jasady. 2012 jylǵy qańtardan - Aqtóbe oblysy ákiminiń birinshi orynbasary. 33 jyl buryn (1981) Qazaqstan Respýblıkasynyń dzıýdodan ulttyq erler qurama komandasynyń bas jattyqtyrýshysy, qazaqsha kúresten sport sheberi, dzıýdodan, sambodan halyqaralyq dárejedegi sport sheberi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen sport sheberi JITKEEV Ashat Rasýluly dúnıege keldi. Almaty oblysy Іlııas Jansúgirov atyndaǵy kentte týǵan. Qazaq sport jáne týrızm akademııasyn bitirgen. Alǵashqy bapkeri - Saıahat Qudaıbergenov, keıinnen Jeksenbaı Salamatov pen Saıan Hamıtjanov basshylyǵymen jattyqqan. On jyldan beri Astana qalasynyń atynan synǵa túsken. Qazaqstannyń birneshe márte chempıony, 2001 jylǵy Álem chempıonatynyń qola júldegeri, «Álemniń sýper kýbogynyń» kúmis júldegeri, úsh dúrkin Azııa chempıony (2003, 2004, 2008), 2005 jylǵy Azııa chempıonatynyń kúmis júldegeri, Azııa oıyndarynyń qola júldegeri - (2002, 2006), 2008 jylǵy Olımpıada oıyndarynyń kúmis júldegeri atanǵan. Afınada ótken HHVIII Olımpıada oıyndarynda Qazaqstannyń týyn kóterip shyǵyp, jetinshi orynǵa ıe bolǵan. Astana qalasyndaǵy «Astana batyry» jekpe-jek klýbynyń múshesi bolyp tabylady. Qazirgi qyzmetinde 2010 jyldan bastap isteıdi. «Barys» ordenimen marapattalǵan. 131 jyl buryn (1883-1945) orys jáne keńes jazýshysy jáne aqyn Demıan BEDNYI dúnıege keldi. 59 jyl buryn (1955) reseılik saıası jáne memleket qaıratkeri, jazýshy, tele- jáne radıojúrgizýshi Irına HAKAMADA dúnıege keldi. 51 jyl buryn (1963) reseılik jáne keńestik shahmatshy, 13-shi álem chempıony, shahmat ádebıetshisi jáne saıasatker Garrı KASPAROV dúnıege keldi.