13 naýryz. Tulǵalar týǵan kún

ASTANA. QazAqparat - Búgin, 13 naýryzda tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? QazAqparat oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.

ESІMDER

110 jyl buryn (1913-1960) kompozıtor, qoǵam qaıratkeri, KSRO halyq ártisi, Qazaq KSR-niń eńbek sińirgen óner qaıratkeri, KSRO Memlekettik syılyǵynyń laýreaty Muqan TÓLEBAEV dúnıege keldi.

Almaty oblysynda týǵan. Almaty pedagogıkalyq ýchılışesin, Máskeý memlekettik konservatorııasy janyndaǵy Qazaq stýdııasyn, Máskeý memlekettik konservatorııasyn bitirgen.

1942-1953 jyldary Qazaq memlekettik akademııalyq halyq aspaptary orkestriniń dırıjeri, Qazaqstan Kompozıtorlar odaǵynyń tóraǵasy bolǵan. 1953 jyldan Almaty memlekettik konservatorııasynda pedagogıkalyq qyzmetpen aınalysqan. Kompozıtor mýzykanyń alýan janrynda eńbek etip, fortepıano men skrıpka úshin pesalar, sımfonııalyq orkestr men horǵa arnap kúrdeli shyǵarmalar jazǵan. Onyń «Tatıana týraly án», «Kesteli oramal», «Tos meni tos», «Kóp júrdim» atty ózindik mýzykalyq tili men romanstary qazaqtyń kásibı mýzykasynda romans janrynyń qalyptasýyna ıgi áser etti. Sımfonııalyq shyǵarmalary ishinde «Qazaqstan» poemasy men «Kommýnızm ottary» kantantasy qazaq mýzykasynda erekshe oryn aldy. Ásirese, án-hor shyǵarmalarynda ózi ómir keshken keńestik zaman taqyryby sátti kórinis tapty. Tólebaevtyń shyǵarmashylyǵynyń sharyqtaý shyńy, qazaq mýzykasyndaǵy asa eleýli týyndylarynyń biri - «Birjan-Sara» operasy. Atalmysh týyndyda jeke adam taǵdyry, bas bostandyǵy úshin kúresken Birjan men Sara syndy óner ókilderiniń shyǵarmashylyǵy men tragedııalyq taǵdyry tereń tebirenispen baıandalady. Ol Qazaq KSR-i men Qazaqstan Respýblıkasynyń alǵashqy ánurany avtorlarynyń biri boldy. Sondaı-aq kompozıtor dramalyq spektaklder men kınofılmderge mýzyka jazyp, jeke daýys pen fortepıanoǵa arnap qazaqtyń kóptegen ánderin óńdegen. «Otan soǵysy» ordenimen, medaldarmen marapattalǵan.

«Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdigine 10 jyl», «Astanaǵa 10 jyl» mereıtoılyq medaldarymen jáne BUU «Za mırotvorcheskýıý deıatelnost» medalimen marapattalǵan.

60 jylburyn(1963) Atyraý munaı óńdeý zaýytynyń bas dırektory Murat Ábıuly Dosmuratov dúnıege keldi.

I.M. Gýbkına atyndaǵy Máskeý munaı-hımııa jáne gaz ónerkásibi ınstıtýtyn bitirgen, ınjener-hımık-tehnolog (1985,1990).

Eńbek joly: tehnologııalyq qondyrǵylar operatory, tseh bastyǵynyń orynbasary, zerthana bastyǵy, aǵa ınjener, «Petro Qazaqstan Oıl Prodaks» JShS bas tehnology (1985-2003); «QazMunaıGaz» UK AQ munaı-hımııa departamentiniń bas menedjeri, dırektory (2004-2010); «QMG soǵylyp jatqan mekemeler dırektsııasy» JShS munaı óńdeý jónindegi bas ınjeneri (2010-2012); Kazakhstan Petrochemical Industries JShS Basqarma tóraǵasynyń óndiris jónindegi orynbasary (2012-2016); «Birikken hımııalyq kompanııa» JShS tehnıkalyq damý qyzmetiniń bastyǵy (04.2016-10.2016); QR Rominserv SRL fılıalynyń iske qosý-baptaý jónindegi basshysy (PMHZ ızomerlendirý qondyrǵysy) (01.2017-11.2017); «QazMunaıGaz» UK AQ munaı óńdeý departamentiniń dırektory (2017-2018); KPI inc. JShS Basqarma Tóraǵasynyń keńesshisi, Basqarma tóraǵasynyń jobalar jónindegi orynbasary. (2018-2019); KLPE («KeıElPıI») JShS Basqarma tóraǵasynyń jobalar jónindegi orynbasary (2019-2022).

Qazirgi qyzmetin 2022 jyldyń shildesinen beri atqaryp keledi.

Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń, QR Energetıka jáne mıneraldyq resýrstar Mınıstrliginiń qurmet gramotalarymen marapattalǵan.

46 jyl buryn (1977) Bas múftı, Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń tóraǵasy Naýryzbaı Taǵanuly ÓTPENOV dúnıege keldi.

Ońtústik Qazaqstanda týǵan. 1993-1997 jyldary Tashkenttegi «Imam Ál-Buharı» atyndaǵy Islam ınstıtýtynda oqyp joǵarǵy dinı bilim alǵan. 1999-2001 jyldary QMDB janyndaǵy Islam ınstıtýtynda oqyǵan. 2009 jyly Mysyr Arab Respýblıkasynda qysqa merzimde dinı bilimin jetildirgen. 2010 jyly Abaı atyndaǵy Almaty Memlekettik ýnıversıtetiniń «Tarıh» fakýltetin syrttaı oqyp bitirip joǵarǵy bilim alǵan. 2011-2013 jyldary atalǵan ýnıversıtettiń «Dintaný» mamandyǵy boıynsha magıstratýrasyn bitirgen. 2017 jyldan bastap «Nur-Múbarak» Egıpet ıslam mádenıeti ýnıversıtetinde «Islamtaný» mamandyǵy boıynsha PhD doktorantýrasynda oqýda. 1997-2006 jyldary Respýblıkamyzdyń túrli meshitterinde ımamdyq qyzmetterdi atqarýmen bastaý alǵan. 2006-2011 jyldary QMDB-nyń Qaraǵandy óńirindegi ókili, Qaraǵandy qalalyq №1 ortalyq meshitiniń Bas ımamy. 2011-2013 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Din isteri agenttiginiń Dinı birlestiktermen baılanystar jónindegi basqarmasynyń Bas sarapshysy. 2013-2018 jyldary QMDB tóraǵasynyń birinshi orynbasary, naıb múftı, QMDB-nyń Astana qalasy boıynsha ókili, «Nur Astana» ortalyq meshitiniń Bas ımamy. 2018 jyldyń shilde-qazan aılary QMDB tóraǵasynyń birinshi orynbasary, naıb múftı, QMDB-nyń Túrkistan qalasyndaǵy keńse basshysy, Túrkistan oblysy boıynsha ókili ımamy. 2018 jyldyń qazan aıynan bastap QMDB tóraǵasynyń birinshi orynbasary, naıb múftı, QMDB-nyń Nur-Sultan qalasy boıynsha ókili, Respýblıkalyq «Áziret Sultan» meshitiniń Bas ımamy.

Qazirgi qyzmetinde – 2020 jyldyń aqpanynan beri.

32 jyl buryn (1991) qazaqstandyq kásipqoı boksshy, Olımpıada jáne álem chempıony Danııar Maratuly ELEÝSІNOV dúnıege kelgen.

Batys Qazaqstan oblysynda týǵan. Qazaqstannyń birneshe dúrkin chempıony, 2006 jyly kadetter arasynda álem chempıony, 2008 jylǵy jastar arasyndaǵy álem chempıonatynyń (Meksıka) jeńimpazy, 2009 jyly Qazaqstan jastar oıyndarynyń chempıony, 2010 jylǵy Qazaqstan chempıony, Gýanchjoýda ótken 2010 jylǵy Azııa oıyndarynyń chempıony, 2012 jylǵy olımpıadalyq kontınentaldyq irikteý týrnıriniń jeńimpazy, 2012 jylǵy QR Kýbogynyń jeńimpazy, 2016 jyly Brazılııada ótken Olımpıada oıyndarynyń chempıony (69 kg), 2013 jylǵy álem chempıonatynyń jeńimpazy, 2014 jylǵy Azııa oıyndarynyń chempıony. ІІ dárejeli Barys ordenimen; «Halyqaralyq yntymaqtastyqty damytýǵa qosqan úlesi úshin» medalimen marapattalǵan. Halyqaralyq dárejedegi sport sheberi.